Sirvi Märksõna "epilepsia" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 21

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Attention impairment rehabilitation with computer-based ForamenRehab program in 8- to 12-year-old children with epilepsy
(Tartu Ülikool, 2015) Saard, Marianne; Kolk, Anneli, juhendaja; Kaldoja, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Epilepsy is a common neurological disorder in children and is frequently accompanied with attention impairment. Attention is a key component in cognitive functioning. Using modern cognitive neurorehabilitation methods is crucial in remediation. Still, few systematically controlled rehabilitation techniques for children exist. The main aim of the study was to design and test the effectiveness of a computer-based rehabilitation method in attention impairment rehabilitation for children with epilepsy. 17 children with epilepsy aged 8-12 years received neurorehabilitation during 5 weeks (10 sessions) with the Attention module of ForamenRehab computer-program. 12 age equivalent children with epilepsy in waiting-list group participated in assessments with baseline tasks before and after the five-week-period with no active training. All patients participated in the follow-up assessment after 1.31 years. Also, 19 healthy children participated in the first assessment. At baseline level, all patients showed worse results in attention compared to healthy peers. After the intervention, study group patients showed significantly improved performance in complex attention and tracking components. Follow-up assessment revealed long-term effects of rehabilitation in study group that exceeded the normal developmental change in waiting-list group. Parents’ and children’s feedback indicated positive generalized effect of training and confirmed the positive effect of rehabilitation. In conclusion, attention rehabilitation with ForamenRehab is effective for children with epilepsy. Rehabilitation should focus on training specific components of attention and follow individual-based rehabilitation process.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Cognitive functioning, perceived cognition, subjective complaints and symptoms of depression in patients with epilepsy: Neuropsychological assessment and SPET brain imaging study
(2014-06-27) Liik, Maarika
Kognitiivsed ja psühhiaatrilised probleemid on epilepsia sagedasteks kaaslasteks. Kognitiivsete häirete, sagedaste subjektiivsete kognitiivsete kaebuste ja depressiooni esinemise risk on epilepsiaga inimestel oluliselt suurenenud. Antud uurimistöö eesmärk oli kirjeldada epilepsiaga patsientide objektiivset kognitiivset profiili ja tajutud kognitiivseid võimeid, mõõta depressiooni mõju nii objektiivsele kui subjektiivsele kognitiivsele toimimisele ja uurida serotoniini transporteri (SERT) sidumisaktiivsust seoses depressiooni sümptomite esinemisega epilepsiaga inimestel. Uuringus osales 62 epilepsiaga patsienti ja 53 tervet katsealust, kes läbisid neuropsühholoogilise hindamise, täitsid subjektiivsete kaebuste küsimustiku ja depressiooniküsimustiku. 12 epilepsiaga patsienti osales üksikfooton-emissioon tomograafia uuringus (SPET), kus kasutati SERT ligandi 123I-ADAM. Tulemustest selgus, et epilepsiaga patsientide sooritus oli kontrollgrupiga võrreldes nõrgem erinevates verbaalsete võimete testides. Fokaalse epilepsiaga patsientide testitulemused olid generaliseerunud epilepsiaga patsientide tulemustest kehvemad. Subjektiivsed kognitiivsed kaebused ei korreleerunud objektiivsete testitulemustega, kuid olid olulisel määral seotud depressioonisümptomite esinemisega. Depressiooniküsimustikus kõrgema punktisummaga patsiendid esitasid rohkem subjektiivseid kaebusi. Depressiooni sümptomite esinemine seostus mitmete kognitiivsete testitulemustega, viidates depressiooni võimalikule laastavale toimele epilepsiaga patsientide kognitiivsete võimete osas. SERT sidumisaktiivsus SPET uuringul ei näidanud mingeid seoseid depressiooni sümptomitega epilepsia korral. Antud uurimistöö tulemused rõhutavad neuropsühholoogilise hindamise, aga eriti depressiooni diagnoosimise ja ravi vajalikkust epilepsiaga inimestel. Suurenenud subjektiivsete kaebuste määra ei tohiks epilepsia korral kontrollimatult seostada objektiivsete kognitiivsete häiretega, vaid see peaks arsti hoiatama võimaliku depressiooni ilmingute osas.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Epidemiology of adult epilepsy in Tartu, Estonia
(2005) Õun, Andre; Haldre, Sulev, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Epilepsia ja sport
(Tartu Ülikool, 2014) Kütt, Kaupo; Pehme, Ando, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Epilepsiaga kooliealiste laste ja nende vanemate informatsiooni ja toetuse vajadused ning haigusega seotud mured
(Tartu Ülikool, 2012) Evert, Evelyn; Aro, Ilme, juhendaja; Talvik, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Epilepsiaga laste sotsiaalne kompetentsus ja kognitiivsed võimed
(Tartu Ülikool, 2013) Raud, Triin; Kaldoja, Mari-Liis, juhendaja; Kolk, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks on uurida epilepsiaga laste sotsiaalset kompetentsust ja kognitiivseid võimeid. Uuringus osales 35 epilepsia diagnoosiga last ning 30 tervet eakaaslast vanuses seitse kuni kaksteist eluaastat. Sotsiaalse kompetentsuse hindamiseks kasutati valeuskumusi, sotsiaalset valetamist ja sarkasmi kirjeldavaid lugusid ja sotsiaalsete oskuste ning taju küsimustikke. Kognitiivsete võimete hindamiseks kasutati NEPSY testipatareid. Uuringust leiti, et sotsiaalne taju areneb epilepsiaga lastel sarnaselt tervete eakaaslastega – esmalt hakatakse mõistma valeuskumusi, seejärel sotsiaalset valetamist ning viimasena sarkasmi, kuid epilepsiaga lastel on sotsiaalsete oskuste tase madalam ning areneb välja hiljem. Epilepsiaga lastel esineb eakaaslastega võrreldes enam internaliseeritud probleemkäitumisi. Epilepsiaga lastel on ka nõrgemad kognitiivsed võimed, mis ilmnevad eriti tähelepanu ja täidesaatvate funktsioonide osas, keelelistes oskustes, peenmotoorikas ning verbaalses mälus. Epilepsiaga laste sotsiaalne kompetentsus on positiivses korrelatsioonis kognitiivsete võimetega (täidesaatvad funktsioonid, keelelised võimed, visuaalruumilised võimed). Generaliseerunud epilepsiaga ning varasema epilepsia algusega laste sotsiaalne kompetentsus on madalam. Põhjalik sotsiaalsete ja kognitiivsete võimete uuring epilepsiaga lastel on oluline spetsiifiliste probleemide määratlemiseks ning ennetamiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Epilepsy after ischemic perinatal stroke in term born children: neuroimaging predictors, clinical course and cognitive outcome
(2024-11-12) Vaher, Ulvi; Ilves, Pilvi, juhendaja; Männamaa, Mairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Insult tekib umbes ühel juhul tuhande vastsündinu kohta, mis oma esinemissageduselt on teisel kohal võrreldes erinevate eaperioodidega. Perinataalne ehk sünnilähedases eaperioodis väljenduv insult võib tekkida erinevate aju veresoonte ummistuse tõttu ja selle tagajärjel kujunev ajukahjustus on erinev ja enamasti elukestev. Kõige sagedamini esineb ühe kehapoole halvatust, kõne hilistumist, õpiraskusi ja epilepsiat. Jääknähud on sageli kombineerunud, mis halvendab nii laste kui nende perede elukvaliteeti. Siiski pole siiani selge, millise insuldist põhjustatud kahjustuse korral on lapsed rohkem ohustatud epilepsiast ning kas epilepsiaga laste kognitiivne ehk vaimne ja tunnetuslik areng on samasugune kui neil lastel, kellel insuldi järgselt epilepsiat ei teki. Doktoritöö eesmärgiks oli uurida epilepsia tekkimist perinataalse insuldi järgselt, et esmalt tuvastada ajukahjustuse tunnused, mis on seotud epilepsia kujunemise ja kuluga ning teiseks uurida, kas epilepsiaga laste kognitiivne areng erineb ilma epilepsiata laste omast. Uuringu tulemused näitasid, et erinevat tüüpi insuldi korral on epilepsia tekke risk, aeg ja kulg erinevad. Kõige kõrgem on epilepsia risk lastel, kellel esines keskmise ajuarteri sulgusest tingitud suur insult, ning neil võib epilepsia tekkida ka noorukieas, kuigi suurel osal insuldi juhtudest tekib epilepsia juba eelkoolieas. Epilepsiaga lastel esineb iseloomuliku mustriga ajuosade kahjustus, millist ilma epilepsiata lastel insuldi järgselt ei ole leitud. Paljudel juhtudel oli epilepsia kulg haiguse alguses raske, kuid lapseea lõpuks olid kolmveerand lastest epilepsia hoogudest vabad ning pooled epilepsiaga lastest ei vajanud enam ka epilepsiavastast ravi. Üldine kognitiivne areng oli epilepsiaga lastel halvem kui ilma epilepsiata lastel. Samas näitas spetsiifiliste alatestide uuring, et mitmete ülesannetega said epilepsiaga lapsed sama hästi hakkama kui ilma epilepsiata lapsed. Kokkuvõtvalt andsid uuringu tulemused teadmise, et epilepsia tekke riski, aega ja kulgu insuldi järgselt on võimalik ennustada ajukahjustuse iseloomu järgi magnetresonantstomograafilisel uuringul ning uurides laste kognitiivset profiili, saab epilepsiaga laste paremini säilinud kognitiivseid funktsioone kasutada arendusravis.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Genuiinne epilepsia teaduse praegusaja seisukohalt
(1933) Üprus, Voldemar
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Huumori mõistmine nooremas koolieas epilepsiaga lastel
(Tartu Ülikool, 2012-03-15) Veromann, Kai-Riin; Tulviste, Tiia, juhendaja; Kolk, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The present research aimed to compare humor comprehension in primary-school-aged healthy children and children suffering from epilepsy, and to examine whether the peculiarities in humor perception of preschool children with epilepsy that were found in Suits’s (2007) research (e.g. dichotomous response style and the tendency to regard aggressive and verbal jokes as less funny), remain unchanged as the child grows older. Participants were 131 Estonian children aged 7–10 (M = 8,40, SD = 0,93), of whom 100 made up the control and 31 the test group. A previously developed test (Suits, 2004) for evaluating preschool children’s humor comprehension was used. Results show that children with epilepsy assessed jokes as funnier and used different explanations than healthy children (especially in verbal humor), indicating a possibility that children with epilepsy reached the same developmental stage in humor perception in primary school that healthy children reached already before starting to attend school. Keywords: verbal and visual humor, epilepsy, primary-school-aged children
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kehaline aktiivsus epilepsia korral = Physical activity for epilepsia
(Tartu: Tartu Ülikool, 2018) Kolomenskaja, Endžela; Sokk, Jelena, juhendaja
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Kompleksse haigusjuhu – polüskleroos, skisofreenia ja epilepsia – geneetiliste põhjuste analüüs
(Tartu Ülikool, 2013) Kolk, Berit; Tamm, Riin, juhendaja; Metspalu, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool, Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Langetõbi : (Epilepsia)
(1904) Luiga, Juhan
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Metabolic effects of acute and chronic treatment with valproic acid in people with epilepsy
(2017-01-30) Rakitin, Aleksei; Haldre, Sulev, juhendaja; Kõks, Sulev, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond.
Valproaat (VPA) on maailmas laialt kasutatav epileptiliste hoogude kontrollimiseks mõeldud preparaat, mida erinevatel hinnangutel kasutab iga päev rohkem kui üks miljon inimest. Üheks kõige sagedasemaks VPA kõrvaltoimeks peetakse kehakaalu tõusu. Sellega võivad sageli kaasneda metaboolsed ja endokriinsed häired, mida hästi kirjeldab metaboolse sündroomi (MS) kontseptsioon. Vähesed uuringuid, mis kirjeldavad MS-i levimust ja riskifaktoreid VPA-d tarvitavatel patsientidel on andnud vastuolulisi tulemusi. Ei ole ka täpselt teada VPA-st tingitud kaalutõusu molekulaarsed mehhanismid. Käesoleva uuringu eesmärkideks oli hinnata MS-i ja selle komponentide levimust VPA-d tarvitavatel epilepsiaga inimestel, võrrelda seda üldpopulatsiooni ja teist antikonvulsanti - karbamasepiini (CBZ) tarvitavate patsientidega, iseloomustada veeni manustatava VPA akuutset mõju glükoosi vere kontsentratsioonile ning kirjeldada VPA kroonilise ravi toimet geeniekspressioonile esmaselt diagnoositud epilepsiaga patsientidel. Uuringus leiti, et MS-i levimus VPA-monoteraapial olevatel patsientidel on 25.8%, mis oluliselt ei erine MS-i levimusest Eesti üldpopulatsioonis ja CBZ tarvitavatel patsientidel. Samas, VPA-d tarvitavatel naistel on MS-i risk tendentsina kõrgem kui meestel. Seega, naistel, kellel juba enne ravi algust esineb kõrgem südame-veresoonkonna haiguste risk, ei ole VPA kasutamine ekvivalentse alternatiivi olemasolul soovitav. Pikem VPA ravi kestus ja kõrgem annus tõstsid samuti MS-i riski. Üllatavalt madal geenide transkriptsiooni aktivatsiooni tase meie uuringus on tingitud tõenäoliselt suhteliselt madalatest kasutatud VPA annustest. Järelikult, muutunud geenide ekspressiooniga seotud kõrvaltoimete tõenäosuse vähendamiseks on soovitav kasutada võimalikult väikest VPA annust. Pärast veenisisese VPA manustamist, glükoositaluvuse testi käigus, langes patsientidel plasma glükoosi kontsentratsioon. VPA otsene hüpogükeemiline toime ja sellega kaasnev võimalik söögiisu suurenemine võib seletada kaalu muutusi VPA-d tarvitavatel patsientidel. Antud töö tulemused annavad lisainformatsiooni VPA-raviga seotud riskidest ning aitavad ohutumalt kasutada seda efektiivset antikonvulsanti.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Modern cognitive and social intervention techniques in paediatric neurorehabilitation for children with acquired brain injury
(2019-12-11) Saard, Marianne; Kolk, Anneli, juhendaja; Männama, Mairi, juhendaja; Šlik, Eve-Õiglane, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Omandatud ajukahjustusega lapsed vajavad kaasuva kognitiivse ja sotsiaalse defitsiidi diagnostikat ja rehabilitatsiooni, mis on oluline lapse akadeemilise edukuse ja elukvaliteedi parandamisel. Neurorehabilitatsioon on plaanipärane sekkumine, mille eesmärk on kompenseerida või kergendada ajukahjustusest põhjustatud defitsiiti. Antud doktoritöö eesmärk oli uute arvutipõhiste meetodite kasutuselevõtmine omandatud ajukahjustusega laste kognitiivses ja sotsiaalses neurorehabilitatioonis. Treeningdisainid loodi tähelepanu, ruumitaju ja sotsiaalse kompetentsi häirete raviks. Uuringus osales 59 epilepsia, ajutrauma või tikkide diagnoosiga ja 47 tervet kontrollgrupi last vanuses 8–12 aastat. Patsiendid läbisid rehabilitatsiooni (10 treeningut) koos eelneva ja treeningujärgse testimisega. Tähelepanu ja ruumitaju treeningus kasutati arvutipõhist ForamenRehab lastele kohandatud programmi väljatöötatud treeningprotokollidega. Sotsiaalsete häirete raviks loodi esmalt struktureeritud neurorehabilitatsiooni mudel, mis koosnes sotsiaalse kompetentsi olulistest komponentidest, nende hindamismeetoditest ja rehabilitatsiooni vahenditest: puutetundlikud lauad Snowflake Multiteach Tabletop ja Diamond Touch Table, ning virtuaalreaalsuse keskkonnad. Tulemusena esines patsientidel treeningu eelselt väljendunud tähelepanu, ruumitaju ja sotsiaalse kompetentsi defitsiit. Arvutipõhised ja virtuaalreaalsuse programmid olid efektiivsed kognitiivsete häirete ravis. Patsientidel esines treeningute järgselt oluline paranemine kahes tähelepanu komponendis (tähelepanu jagamine ja seiramine) ja kolmes ruumitaju komponendis (visuaal-konstruktiivsed võimed, visuaalne tähelepanu ja nägemis-ruumitaju) ning raviefekt oli säilinud järeltestimisel 1,3 aastat hiljem. Sotsiaalse rehabilitatsiooni järgselt paranesid oluliselt patsientide vaimuteooria (Theory of Mind) ja emotsioonide äratundmine, kasutati rohkem koostööoskuseid, verbaalset ja mitteverbaalset kommunikatsiooni ning pragmaatika oskuseid. Uuringute tugevuseks oli sajaprotsendiline ravisoostumus ning positiivne tagasiside. Olulised on töö käigus välja töötatud teaduspõhised sekkumisprotokollid ja uued tehnoloogiapõhised rehabilitatsioonimeetodid häirunud funktsioonide spetsiifiliseks raviks lastel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Quality of life of people with epilepsy in Estonia
(Tartu : Tartu University Press, 2002) Herodes, Marju
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Rehabilitation of visuospatial deficits using computer-based FORAMENRehab program in children with epilepsy
(Tartu Ülikool, 2016) Bachmann, Madis; Kolk, Anneli, juhendaja; Saard, Marianne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Children with epilepsy have shown deficits in attention and visuospatial functions, which could disrupt their normal life. For example, visuospatial functions have been found to predict achievements in mathematics. Very few systematically controlled evidence-based neurorehabilitation treatments for children exist at the moment. Using modern cognitive rehabilitation methods in children is important for their development and remediation. The aim of the current study was to test the effectiveness of computer-based rehabilitation program in the treatment of visuospatial deficit for children with epilepsy. 58 children aged 8-12 participated in the study: 17 children diagnosed with epilepsy were in the training group, 22 children in the waiting-list control group and 19 healthy controls. The training group received guided visuospatial functions training using the FORAMENRehab software. Trainings took place twice a week for a 5-week period. Baseline assessments were carried out before and immediately after the intervention and a follow-up assessment 1.31 years after. Remarkable improvements were observed in the training group following intervention. The training group showed positive immediate rehabilitation effect in 3 out of 4 visuospatial components: visual organization, visual attention and visuospatial perception. Furthermore, a positive long-term rehabilitation effect in the training group was observed in all 4 of the visuospatial components. The general ability of the children improved, even though some of the visuospatial components showed no significant improvements after intervention. This positive generalized effect of the intervention was confirmed by the parents’ and children’s qualitative feedback with some of the learned skills transferring to the everyday life of the children. 100% compliance further confirms the motivation of the children to participate in the study and the effectiveness of the FORAMENRehab software for neurorehabilitation.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tahtliku valetamise, valeuskumuste ja sarkasmi mõistmine nooremas koolieas epilepsiaga lastel
(Tartu Ülikool, 2012) Vanem, Kristin; Tulviste, Tiia, juhendaja; Kolk, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli võrrelda tervete ning epilepsiat põdevate 1-3 klassi laste (keskmine vanus 8,29, standardhälve 0,90) tahtliku valetamise, valeuskumuste ja sarkasmi mõistmist. Samuti oli eesmärgiks teada saada, kas ja mil määral epilepsiat põdevate laste sotsiaalne areng (täpsemalt valeuskumuste, tahtliku valetamise ning sarkasmi mõistmine) on pidurdunud. Mõõtevahendina kasutatakse J. Saltzman-Benaiah’i ja C.E. Lalonde (2007) poolt välja töötatud testi, mis koosneb kaheksast sotsiaalseid situatsioone kirjeldavast lühijutukesest ning küsimustest vastavate jutukeste kohta. Iga jutu juurde kuulub ka teemakohane pilt. Uurimuses osales 134 last, kellest 35 kuulusid katsegruppi ning 99 kontrollgruppi. Epilepsiat põdevate laste arusaamine valeuskumustest ning tahtlikust valetamisest oli halvem kui tervetel lastel, kuid sarkasmi mõistmisel erinevusi polnud (mõlema sarkasmijutukese sisu mõistis 5,7% epilepsiahaigetest ning 4% tervetest lastest).
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Über die Fallsucht in der estnischen Volkstradition
(1942) Normann, Herbert
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Validation of computer-based FORAMENRehab program for neuropediatric attention and visuospatial assessment
(Tartu Ülikool, 2017) Pertens, Lisanna; Kolk, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
There is a need for more validated computerized assessment methods in Estonia for neuropediatric patients with cognitive deficits. Attention and visuospatial problems are common in children with epilepsy and traumatic brain injury (TBI). The aim of this study was to validate the use of FORAMENRehab computerized cognitive tasks in attention and visuospatial assessment of children with epilepsy or TBI. 115 children aged 8-12 participated in the study: 60 healthy children without attention or visuospatial deficit and 55 neuropediatric patients with the aforestated problems. The participants completed 9 attention and 7 visuospatial tasks with FORAMENRehab software. A subsample of patients was retested 5 weeks later. They also completed the attention and visuospatial tasks of the neuropsychological assessment battery NEPSY. Analysis of age-appropriate performance in FORAMENRehab revealed, that there were no age-related differences in attention and visuospatial functions between children aged 10-12. Initial evidence for the construct validity of the FORAMENRehab attention and visuospatial modules was found, as tasks that were connected to specific attention components and visuospatial functions loaded together in factor analysis. Evidence for criterion validity was also found, as 8 tasks correlated with similar tasks from NEPSY. Test-retest reliability was satisfactory with 5 out of 15 tasks. The results indicate that although certain tasks need revision, there is preliminary evidence for the usefulness of FORAMENRehab in computer-based cognitive testing.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Vanemate alkoholism ja langetõbi lastel (kliinilistel ja eksperimentaalsetel andmetel)
(Tartu, 1930) Üprus, Voldemar