Sirvi Märksõna "esitlused" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 10 10
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Ansambli Miljardid esikalbumi "Kunagi läänes" esitluskontserdid Eestis(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2018) Randma, Britt; Aus, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurhariduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurikorralduslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Ansambli Sibyl Vane albumi "Duchess" Eesti plaadiesitlustuur(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2020) Proos, Rita; Mäger, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurhariduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurikorralduslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Demonstration d`un theoreme de statique(St.-Petersburg : Buchdruckerei der Kaiserlichen Akademie der Wissenschaften, 1867) Minding, Ferdinandlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Foto kui emotsionaalne enesepresentatsiooni vahend esimeses kooliastmes. Õppematerjal(Tartu Ülikool, 2012) Hiiesalu, Tuuli; Ugur, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutA Photo as a Means of Emotional Self-Presentation at the First Stage of Study. Teaching material. Keywords: Self-presentation, Emotions, Photo-Story, Teaching material Cause for writing this research was experience-based recognition that the students at the first stage of study have problems with expressing themselves, that means self-presentation. The primary goal set by me was to study the nature of self-presentation, an emotion as one of the most important components of self-presentation and a photo-story as a possibility for selfpresentation. Self-presentation as Erstad and Wertsch (2008) have stated is one of the key elements in the evolution of man. Goffman (1969: 19) considered self-presentation to be an impression – making process, when people manipulate with their self-image and behaviour in order to create a certain image of themselves. Several studies (Siibak 2009; Nyboe & Drotner 2008 ) have shown that young people using the Internet nowadays present themselves in structured web portals. Powerful means for presenting themselves are narratives, that are easier to create when you can base on examples (Gergen 2009). One of the basic components of self-presentation is an emotion which is the state of an organism by Allik (2007) involving physical changes and an acting impulss by Goleman (1995: 20) to cope with your life. In my research I pointed out several theories of emotions. These theories show us that emotions are necessary for coping with everyday life and communicating with other people (Mägi 2009). They reveal in babyhood (Schmith et al 2008) and as children from 7 to 8 years can interpret emotions guite well, their skill of understanding more complex emotions needs to be developed. One of the means to present themselves is a photo divided into an ordinary photo and an artistic photo by Rünk (2003). Tooming (1983) has pointed out a creative photo, a photo session and a photo-story. The photo in which everything is under the control of a photographer is called a staged photo. The special type of this photo is a photo-perfomance. Besides these types mentioned above, Linnap (2007) has also pointed out a photo sequence, a photo film and a slide program. Another goal of this research was to carry out a school project based on theoretical startingpoints involving year 2 students. In these lessons students where given practical tasks interpreting and expressing emotions through photo-stories. These lessons helped to bring out those “backstage students“ who always try to avoid being in the spotlight. The task for the teacher is to notice, support and encourage these children to express themselves. During the research I noticed that students are willing to tell their stories in a familiar and pleasant way by using computers and cameras. The third goal of this research was to make a teaching material for the first stage students to encourage their teachers to develop self-presentation skills of their students using photostories. I hope this research could be used as a source of inspiration at school.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Fotonäituse "VERI SINA MINU VERES” loomine ja presenteerimine ajalehas Müürileht(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Reinvald, Johanna; Sildnik, Matthias-Jakob, juhendaja; Jansen, Taavet, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Teatrikunstlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Mõjuva esinemise saladused(Tartu Ülikool, 2013) Butlers, SigridBeSt programmi toetusel loodud minikursus.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Powerpoint esitluste kasutamine, kasutamise vajalikkus ja probleemid esimese ja teise kooliastme õpetajate hinnangutes Lõuna-Eesti koolide näitel(Tartu Ülikool, 2013) Troska, Eleri; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Presentatsiooni analüüsi meetodi koostamine ja testimine(Tartu Ülikool, 2021) Valge, Kalle; Kruup, Kaspar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutEsitlustarkvara Microsoft PowerPoint on laias kasutuses mistahes hariduslikes asutustes, samuti on programm vaikimisi esitlustööriistaks paljudes nii avalikes kui kommertslikes organisatsioonides, kus on tarvis midagi esitleda. Hoolimata pikast ajaloost – Microsoft PowerPoint loodi 1987. aastal – ei ole hea esitluse koostamise põhimõtted endiselt laialt levinud. Eesti keelde ei ole Powerpointi praktilise kasutamise kohta tänaseni ühtegi teadustööd tõlgitud, kuid minule teadaolevalt puudub ka kogu maailmas selline mudel, mis koondaks mitmete teadlaste presentatsioonialaseid tekste ning pakuks nii esitluse loojale kui uurijale praktilist tuge slaidide koostamisel või analüüsimisel. Mina lõin oma bakalaureusetöös inimese kognitiivseid piiranguid arvestama suunava neljatasandilise mudeli, milleks kasutasin eelkõige Stephen Kosslyni ja Richard E. Mayeri presentatsioonide uurimise printsiipe. Lisaks kaasasin ka visuaalsete elementide tajumisele keskenduvat geštaltteooriat ning paljude teiste töid nii psühholoogiast, kommunikatsiooniteooriast kui haridusest. Mudeli testimise meetodina kasutasin normatiivse loomuga deduktiivset sisuanalüüsi. Mudelisse sünteesisin 20 küsimust, millele vastamise järel võiks mudeli kasutajale selge olla, kas ja kus esitluse kitsaskohad peituvad ning mida kuulaja arusaamise parandamiseks muuta tasuks. Minu mudeli põhieesmärk on olla abimees esitluse koostajale, kuid ka tõhus tööriist esitluse uurijale. Oma bakalaureusetöös ei hinda ma esitluse juurde kuuluvat sõnalis-vokaalset modaalsust ehk esinemist. Mudel andis testimisel häid tulemusi nii kvalitatiivses kui kvantitatiivses analüüsis ning teenib oma eesmärki esitluse loomist ja selle uurimist toetava tööriistana. Tulevikus tuleks mudeli kasutajasõbralikkust uurida ka teiste inimeste peal, samuti vajab kontrollimist, kas kuulajad on paremini meelestatud ning tõepoolest just sellisest esitlusest rohkem informatsiooni saavad, mis minu loodud mudeliga positiivses kooskõlas on.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Stand-up komöödia loomine, esitus ja analüüs(Tartu Ülikool, 2021) Andre, Roger; Kruup, Kaspar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutTöö eesmärgiks oli areneda koomikuna ning pakkuda lugejatele võimalust tutvuda lähedalt stand-up’i olemusega. Selleks lõin ja koondasin loovtööna materjali täispika stand-up esinemise jaoks, mida töös analüüsisin. Vaatlesin stand-up’i kui kõne žanrit, mis lubas seda mõtestada ja analüüsida kasutades kõneõpetuse ja klassikalise retoorika tööriistu. Eneseanalüüs lähtub Eesti stand-up subkultuuri perspektiivist, mille osaline olen ka mina ise. Stand-up komöödia on meelelahutuslik žanr, kus koomik on ise materjali kirjutaja ja esitaja rollis. Esitus koosneb naljade rääkimiseks ja selle eesmärgiks on publiku naerma ajamine. Naljadest tingitud naer vabastab meid hetkeks filtritest, see aitab momenti nautida ja lõbutseda. Teooria osas kaardistasin ja kirjeldasin ka erinevaid kõnekunsti võtteid. Nende võtete abil analüüsisin enda esitusele kuuluvat kava nii kirjutamise kui ka esitamise faasis. Samuti panin paika analüüsimismudeli, mille järgi oma esitust kirjeldama hakkan. Analüüsisin ühe nalja kujunemise lugu, et näitlikustada materjali loomise faasi. Lisaks analüüsisin enda esinemisele kuuluva kava makro-, meso- ja mikrostruktuuri. Makrostruktuuri analüüsis käsitlesin oma esituse sisemist loogikat läbi progressiooni ja kohesiivsuse kategooriate. Mesostruktuuris määratlesin oma kõne osad ning nende funktsioonid tervikus. Mikrostruktuuri analüüsisin huumori- ja retoorikavõtete ja lõikes. Analüüsist selgus, et kasutasin mitmeid erinevaid retoorikavõtteid sümbioosis. Nii täiendasid nad üksteist. Mõnda retoorikavõtet kasutasin enesele teadmatagi. Oma esituses rakendasin ma peamiselt võimendamist, kirjeldamist, täiendamist, emotsionaalsusele rõhumist, kordamist, identiteedipõhiseid võtteid ja ootuste muutmist. See on tingitud stand-up žanri ja minu stiili iseärasustest. Viimasest tuleneb ka vähene keelepõhiste tehnikate, ironiseerimise, kalambuuri, argumentatsiooni, sõnamängude ja tasakaalu kategooria tehnikate kasutus. Üllatust pakkus tehnikate kasutamise tihedus ja varieeruvus, mitte see, millised võtted domineerisid. Lühemaid nalju rakendasin ma tempo ja pinge tõstmiseks, pikemad lood olid selleks, et ennast publikule avada. Minu esituse kohesiivsus oli tagatud temaatilise ühtsuse ja sarnaste retoorikavõtete kasutamisega. Progressioon oli peamiselt dialoogiline ja kuhjav. See arenes läbi koomiku ja publiku vahelise dialoogi. Minu töö näitab eelkõige, et stand-up’i on võimalik retoorika kategooriates analüüsida ühe nalja ja kogu esituse lõikes.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Wissenschaftliche Verhandlungen der Dorpater medicinischen Facultät : Sitzung am 28. Novbr. 1891(Wienecke, 1892) Kobert, Rudolf