Sirvi Märksõna "ettevõtlus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 176

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
ABM Kinnistud OÜ ettevõtluskeskkonna analüüs ja ärimudeli arendamine
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2014) Leiman, Märt; Noppel, Airi, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Akadeemilised ettevõtjad Tartu Ülikooli näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Lukk, Eliisa; Lukason, Oliver, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Ettevõttemajanduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alustavate ettevõtete takistused ja nende ületamise võimalused Narva linna ettevõtete näitel
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2016) Pähn, Artur; Elbra, Elen, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alustavate mikroettevõtjate väljakutsed ettevõtlusega alustamise protsessis
(Tartu Ülikool, 2015) Aljas, Diana; Kiisel, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Antecedents of intrapreneurship on firm performance
(Tartu Ülikool, 2023) Hashaam, Muhammad; Peter, Sehrish; Akuffo, Isaac Nana, juhendaja; Kivipõld, Kurmet, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Arendusprojektide juhtimistööriistade täiustamine - Enersense AS näitel
(Tartu Ülikooli Narva kolledž, 2025) Nikolajev, Raul; Kitzmann, Harald, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ärieetika tajumine Eesti erasektori juhtide seas aastatel 2011 - 2014
(Tartu Ülikool, 2014) Tutskanjuk, Juri; Torokoff-Engelbrecht, Made, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Ettevõttemajanduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ärikeeld pankrotiõigusliku õiguskaitsevahendina
(Tartu Ülikool, 2013) Kuldnokk, Kurmet; Hussar, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Äriline käsiraamat. II
(1938) Rüütlane, Albert
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ärimehe käsiraamat
(1927) Berendsen, Robert, koostaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ärisektori korruptsioon Eestis
(Tartu Ülikool, 2017) Jürgenson, Kätlyn; Jaakson, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Äriühingu asukohavahetus Euroopa Liidus
(Tartu Ülikool, 2013) Vigla, Kärt; Saare, Kalev, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Eraõiguse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Äriühinguõiguse ühtlustamine Euroopa Liidus ja selle mõju Eesti õigusele
(Tartu Ülikool, 2013) Kuru, Greete-Kristiine; Vutt, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Assessment of innovation potential of Estonian firms
(Tartu Ülikool, 2023) Elem, Oghenekaro; Ukrainski, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Balancing the Rights of Consumers and Service Providers in Electronic Retail Lending in Estonia
(2011-09-27) Ulst, Ingrid
Käesoleva uurimuse eesmärgiks on otsida kinnitust väidetele, et elektrooniliste laenudega seotud ettemaksukaartide pakkumisel säilib tarbijakaitse tase; et elektrooniliste tarbijalaenude reguleerimisel Eestis on tarbijakaitse ja ettevõtlusvabaduse tasakaalustamise peamisteks kitsaskohtadeks klientide tuvastamise nõuded ja krediidi kulukuse määrale ülempiiri seadmine; ja et krediidi kulukuse määra piiramine riivab ülemääraselt teenusepakkujate põhiseadusega kaitstud ettevõtlusvabadusõigust. Laenuga kombineeritud ettemaksukaarti peaks õiguslikult käsitlema kui e-raha. Elektrooniliste laenude muutmine veelgi innovaatilisemaks nende kombineerimise kaudu ettemaksukaartidega kätkeb endas täiendavaid riske, kuid kuna sellega kaasnevad ka täiendavad avalik-õiguslikud piirangud kaardi väljastajatele kui reguleeritud ettevõtjatele, siis tarbijakaitse tase ei halvene. Kliendi isiku tuvastamise nõuete osas vaadati kohustust tuvastada esmakordselt ärisuhte loomisel kliendi isik viibides kliendiga samas kohas algselt kui ebamõistlikku takistust teenuste pakkumise vabadusele: see nõue kehtestati rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil, samas kui väikesemahulised tarbijalaenud ei ole rahapesu- või terrorismi rahastamise riskiga tehingud. Jätkuanalüüs näitas aga, et vajadus vältida anonüümsust ja nende ohtlike kuritegude riski ning kaitsta kaasnevat suurt avalikku huvi õigustab äritegevuse iseloomust sõltumatult isikute õiguste piiramist. Seega on vahetu isikutuvastamise nõue proportsionaalne. Elektrooniliste tarbijalaenude valdkonnas kohaldatavatest olulisematest tarbijakaitsemeetmetest on krediidi kulukuse määra piiramine peamiseks kitsaskohaks, sest sisaldab tõendamiskoormuse ümberpööramist: kui laenuandja pakub laenu kõrgema krediidi kulukuse määraga kui etteantud ülempiir ja laenusaaja lepingu vaidlustab, siis peab laenuandja tõendama, et leping ei ole sõlmitud vastuolus heade kommetega ega seetõttu tühine. Üheks lähtekohaks laenuandja tõendamiskoormuse ulatuse määratlemisel võiks olla tuginemine mõistlikkuse ja tõhususe põhimõtetele. Vastavalt võiks laenuandjalt oodata, et ta tuvastaks hoolikalt laenusaaja profiili, selgitaks välja tema arusaamise ja tahte tehingu tegemiseks ning veenduks tema maksevõimes. Teenusepakkujale seatud ulatuslik, aga selgelt määratlemata tõendamiskoormus on tekitanud arutelu krediidi kulukuse piirangu võimalikust vastuolust põhiseadusega. Piirang riivab ebaproportsionaalselt teenusepakkujate põhiseadusega kaitstud ettevõtlusvabadusõigust. Esiteks, piiratakse sellega teenusepakkujate sissetulekut, vähendades seeläbi ettevõtlusvabadusõiguse majanduslikult mõistliku teostamise võimalust. Teiseks võib ettevõtlusvabadusõiguse teostamise piiramine mõjutada SMS-laenude parameetreid, vähendades teenuse tarbijasõbralikkust ja seeläbi kaudselt piirata tarbijate lepinguvabadust. Viimaseks, vastutustundliku laenuandmise põhimõtte kõrval peaks elektrooniliste tarbijalaenude keskseteks põhimõteteks olema ka vastutustundlik laenuvõtmine ja teadlikud tarbijaotsused, mis võimaldavad informeeritud tarbijatel kanda täit vastutust oma otsuste eest. Krediidi kulukuse piiramise asemel võiks pidada kohasemaks kõrgeid tarbijate teavitamise, olulise info avalikustamise ning vastutustundliku turundamise nõudeid, mis samas loovad eelduse vastutustundliku laenuvõtmise realiseerumiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Business entities
(Tartu Ülikool, 2012) Soosaar, Reet
BeSt programmi toetusel valminud sisupakett annab ülevaate ettevõtlusvormidest Eestis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Changes in expectations to internal corporate governance mechanisms in the company raising capital in its start phase: case study of Milrem AS
(Tartu Ülikool, 2020) Jääger, Madis; Süsi, Virgo, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Creative entrepreneurs' perceptions about entrepreneurial education
(Aalto University, 2011) Karhunen, Päivi; Arvola, Katrin; Küttim, Merle; Venesaar, Urve; Mets, Tõnis; Raudsaar, Mervi; Uba, Leeni
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Developments of social entrepreneurship in Estonia
(2016-09-21) Raudsaar, Mervi; Mets, Tõnis, juhendaja; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond.
Sageli on sotsiaalset ettevõtlust käsitletud kui vabatahtlikku või kasumit mittetaotlevat tegevust, mis ettevõtlusvaldkonna äärealal üks ettevõtluse alaliike. Siiski pole sotsiaalset ettevõtlust õige tuvastada teljel kasumlik-mittekasumlik, vaid sotsiaalne ettevõtlus võib esineda kõigis ettevõtluse valdkondades, ning kasumina tuleb vaadelda sotsiaalset kasumit ehk mõju. Sotsiaalse ettevõtluse väga laia ja mitmekesise leviku tõttu polegi maailmas nähtuse ühtset definitsiooni, kuna riikide praktika sõltub kolmanda sektori traditsioonist, ning majandus- ja sotsiaalpoliitika mudelitest. Pigem võiks läheneda sotsiaalse ettevõtluse kirjeldamisele kriteeriumipõhiselt. Väitekirja eesmärgiks oli kujundada uus mudel sotsiaalse ettevõtluse uurimiseks sotsioloogia perpektiivist ning testida seda Eesti sotsiaalse ettevõtluse praktikate näitel. Selleks tuli määratleda ettevõtlusprotsessi elemendid ja uurida sotsiaalse ettevõtluse praktikaid Eesti kontekstis. Ettevõtlusprotsessi-keskne lähenemine võimaldab uurida sotsiaalse ettevõtluse kõiki tahke, seostades tervikuks sotsiaalsete ettevõtjate tegevuse (nende isikuomadused), ettevõtete asuta-mise ja tegutsemise (juhtumianalüüs) ning sotsiaalse ettevõtluse laiema konteksti (üldine ette-võtluskeskkond). Seega pööratakse üha rohkem tähelepanu ettevõtja isikult ettevõtluse prot-sessile, seonduvatele protsessidele ja laiemale ühiskondlikule kontekstile. Protsessipõhisuse printsiibist on lähtunud õpe Tartu Ülikooli Ettevõtluskeskuses ning samuti rahvusvaheline ettevõtlusmonitor (GEM – Global Entrepreneurship Monitor). Väitekirja põhiliste järeldustena võib välja tuua järgnevat: 1. Sotsiaalse ettevõtluse selgitamiseks ei ole mõistlik sõnastada definitsiooni, vaid kirjel-dada seda kriteeriumite abil, kuna see võimaldab sektoriülest ja võrgustikupõhist lähenemist. Põhiliste kriteeriumitena võib välja tuua: sotsiaalsel ettevõttel on ühiskondlik eesmärk; sotsiaalsel ettevõttel peaks olema jätkusuutlik äriplaan; sotsiaalsed ettevõtted on paindlikumad kui avaliku sektori organisatsioonid; sotsiaalsest ettevõttest võib võtta välja dividende kuni 30%; sotsiaalse ettevõtte jaoks ei ole vaja spetsiaalset ettevõtlusvormi. 2. Sotsiaalse ettevõtluse uurimiseks sobib ettevõtlusprotsessi-põhine lähenemine. 3. Sotsiaalse ettevõtluse aktiivsus Eestis on teiste Lääne riikidega võrreldes kõrgem. 4. Eesti sotsiaalses ettevõtluses on nii liberaalse (USA) kui sotsiaal-demokraatliku (Euroopa) sotsiaalse ettevõtluse jooni. Vähenevate ressursside ning vananeva rahvastiku tingimustes muutub sotsiaalne ettevõtlus üha olulisemaks meetmena, mis apelleerib inimeste ettevõtlikkusele ning lahendab ühiskondlikke probleeme, teenides selleks vajaminevat raha enamasti ise. Võtmesõnad: sotsiaalne ettevõtlus, ettevõtlusprotsess, Globaalne Ettevõtlusmonitor
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Die Fabrikgesetzgebung des Russischen Reiches : ein Handbuch für Fabrikanten und Gewerbetriebende
(Riga : Kymmel, 1895) Anonymous