Sirvi Märksõna "evolutsioon" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 37

listelement.badge.access-status Embargo ,
Arenemisõpetuse ajaloo põhijooni :lühike ülevaade orgaanilise looduse evolutsiooni käsitlevaist teooriaist
(1937) Piiper, Johannes
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Bioloogia : elektroonist - inimeseni
(1919) Univer, Markus
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Bioloogia õpiraamat
(1920) Univer, Markus
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Bioloogilise evolutsiooni teema käsitlemise tulemuslikkus erinevate õppemeetoditega
(Tartu Ülikool, 2013) Saarna, Rolf; Laius, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskus
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
De oculi evolutione in embryonibus gallinaceis : dissertatio inauguralis
(Dorpat : H. Laakmann, 1848) Schoeler, Henricus
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Die Darwin'sche Theorie : elf Vorlesungen über die Entstehung der Thiere und Pflanzen durch Naturzüchtung
(Dorpat : C. Mattiesen, 1871) Seidlitz, George von
listelement.badge.access-status Embargo ,
Elu algus
(1924) Lipschütz, Alexander
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elu ja elukorraldus. I
(Tartus : Loodus, 1926) Audova, Aleksander
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elu maa ja taewakehade peal ja tema loomuline lõpp
(1908) Meyer, Max Wilhelm
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elu taewakehade peal
(1911) Meyer, Max Wilhelm
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elu tekkimine maakeral
(1941) Zavadovski, Boris
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elus ja eluta loodus
(1948) Dorfman, Volf
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elusa looduse evolutsioonist
(1970) Kallak, Henni-Heidi
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Epigeneetilise varieeruvuse olulisus ja roll tänapäeva taimeteaduses
(Tartu Ülikool, 2016) Andrjuštšenko, Valerija; Oja, Tatjana, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Epigeneetika on teadus organismide päritavatest omadustest, mis ei ole seotud muutustega DNA nukleotiidjärjestustes vaid võivad olla kaudselt kodeeritud genoomis. Kolm paremini teadaolevat mehhanismi epigeneetikas on ensümaatiline DNA metülatsioon, histooni modifikatsioonid ning geenide vaigistamine mikro-RNA (miRNA, siRNA) poolt. Nii päritav kui mittepäritav epigeneetiline varieeruvus on oluline varieeruvus allikas seesugustes ökoloogiliselt olulistes protsessides nagu reproduktsioon ja stressitaluvus. Epigeneetilist varieeruvust võivad kontrollida ka keskkonna muutlikkus ja/või geneetiline muutlikkus, ent see võib olla mõlemast sõltumatu. Looduslik epigeneetiline varieeruvus on väga oluline taimede fenotüübi määramisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Evolutsiooni põhitegurid
(1967) Kallak, Henni-Heidi
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Evolutsiooni põhitegurid : [õppevahend bioloogiaosakonna IV kursuse üliõpilastele]
(Tartu Ülikool, 1970) Kallak, Henni
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Evolutsiooniteooria
(1941) Tschulok, Sinai
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Genetic diversity and evolution of Pulmonaria angustifolia L. and Myosotis laxa sensu lato (Boraginaceae)
(2016-06-29) Kook, Ene; Pihu, Silvia, juhendaja; Reier, Ülle, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Taimeliikide püsimine looduses sõltub nende võimest kohastuda muutuvate keskkonnatingimustega, kohastumise aluseks aga on liigi geneetiline mitmekesisus. Teadmised geneetilise mitmekesisuse kohta võimaldavad välja selgitada liike mõjutavaid tegureid ning hinnata haruldaste liikide väljasuremise riski. Käesolevas doktoritöös uurisin geneetilist mitmekesisust kareleheliste (Boraginaceae) sugukonnas: sinisel kopsurohul (Pulmonaria angustifolia) ning muru-lõosilmal (Myosotis laxa s. lato). Sinine kopsurohi on areaali põhjapiiril, Eestis ja Lätis väheneva arvukusega ohustatud liik. Võrdlusmaterjalina kasutasin samas piirkonnas kasvava hariliku kopsurohu (Pulmonaria obscura Dumort.) ning sinise kopsurohu areaali keskosast (Poolast) pärit taimi. Selgus, et kõik uuritud sinise kopsurohu isendid sisaldasid hariliku kopsurohu DNA järjestusi. Sinise kopsurohu arvukuse vähenemine Eesti populatsioonides võib seega olla lokaalse hübridiseerumise tagajärg, kuid ei saa välistada, et liik tervikuna ongi hübriidne. Muru-lõosilm on morfoloogiliselt väga varieeruv liik, mille harvaesinevat teadmata päritoluga rannikuvormi on kirjeldatud ka kui balti lõosilma (Myosotis baltica Sam.). Kuigi osa muru-lõosilma rannikuvormi taimi olid morfoloogiliselt ülejäänud taimedest erinevad, geneetilist erinevust rannikuvormi ja ülejäänud taimede vahel ei olnud. Muru-lõosilma geneetiline varieeruvus populatsioonides oli positiivses korrelatsioonis populatsioone ümbritseva maastiku struktuuriga, mis näitab suunatud geenivoolu maastikul. Geenivool vee abil leviva muru-lõosilma populatsioonide vahel on tõenäoliselt suunatud kaugemalt maismaalt rannikule ega ei võimalda rannikupopulatsioonide geneetilist eristumist. Morfoloogiliste tunnuste varieeruvus muru-lõosilma populatsioonides ei olnud korrelatsioonis maastiku struktuuri ega keskkonnatingimustega. Seega ei ole rannikuvormi eristumise põhjuseks geneetiline kohastumine ega morfoloogiline plastilisus, vaid tõenäoliselt keskkonnast sõltuv taimede elutsükli epigeneetiline regulatsioon. Käesolev töö tõestab esmakordselt geneetiliste andmete põhjal sinise ja hariliku kopsurohu hübridiseerumise looduses ning toob välja, et muru- lõosilma rannikuvorm ei ole geneetiliselt eristunud takson.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Homo sapiens - mõistusega inimene
(1968) Keler, Vladimir
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Jäljed kivil
(1941) Reed, William Maxwell