Sirvi Märksõna "füüsiline aktiivsus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 284

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
0 Mentaalse simulatsiooni kasutamine kehalise aktiivsuse tõstmisel ning kehaliste võimete arendamisel
(Tartu Ülikool, 2014) Vahter, Krista; Koka, Andre, juhendaja; Tartu Ülikool. Kehakultuuriteaduskond; Tartu Ülikool. Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
12-16-aastaste Eesti koolinoorte poolt terviseprobleemide esinemissagedusele antud hinnangud vastavalt sportimise sagedusele ja organiseeritusele
(Tartu: Tartu Ülikool, 2020) Kajari, Maris; Kuu, Saima, juhendaja; Viru, Mehis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
4-7 aastaste laste vanemate kehaline aktiivsus, kehalise tegevuse toetus lastele ja nende tegurite võrdlus laste kehaliste võimetega
(Tartu Ülikool, 2011) Niin, Maris; Pihu, Maret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond.; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
5-7-aastaste laste liikumisaktiivsus lasteaiapäeval ja seda toetavad võimalused õueajal Võrumaa lasteaedade näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Ränkel, Kertu; Taimalu, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
5-aastaste laste kehalisest aktiivsusest lasteaias õuesoleku ajal ja õpetajate tõlgendused sellele (Põlvamaa lasteaedade näitel)
(Tartu Ülikool, 2013) Kolpakov, Kairit; Teller, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
6 –7aastaste koolieelikute kehaline aktiivsus Paide linna lasteaedades käivate laste näitel
(Tartu Ülikool, 2018) Urb, Elo; Kikkas, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
6–7 aastaste laste liikumisaktiivsuse ja vaimse võimekuse vaheline seos üheteistkümne Tartu linna ja ühe Tartu maakonna lasteaia näitel
(Tartu Ülikool, 2017) Köster, Mirjam; Vaiksaar Sille, juhendaja; Scults, Astra, kaasjuhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
6-7-aastaste lasteaias käivate laste liikumisaktiivsus üheteistkümne Tartu linna ja ühe Tartu maakonna lasteaia näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Tohu, Tuuli; Vaiksaar, Sille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
6. klasside õpilaste teadmised tervisenõukogudest ning tervisekäitumine toitumise, kehalise aktiivsuse ja eluga rahulolu osas
(Tartu Ülikool, 2013) Kalinin, Merke; Villa, Inga, juhendaja; Vaas, Irja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
7-9-aastaste Tartumaa kooliõpilaste liikumisaktiivsus ja funktsionaalne motoorne võimekus kahe kooli näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Süda, Liis; Müürsepp, Iti, juhendaja; Mooses, Kerli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut; Tartu Ülikool. Füsioteraapia õppekava
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
9. klassi lihtsustatud õppe õpilaste hinnangud oma kehalisele aktiivsusele
(Tartu Ülikool, 2013) Põder, Erle; Kull, Merike, juhendaja; Plado, Kaja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aeroobse treeningu mõju bronhiaalastma diagnoosiga patsientidele
(Tartu Ülikool, 2017) Roosik, Liisi; Sokk, Jelena, juhendaja; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut; Tartu Ülikool. Füsioteraapia õppekava
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aeroobse võimekuse näitajad 15-19-aastaste Saue ja Saku Gümnaasiumi õpilastel stepptesti põhjal
(Tallinna Ülikool: Terviseteaduste ja Spordi Instituut, 2009) Toomingas T
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Age-related contractile changes in plantarflexor muscles in women: associations with postactivation potentiation and recreational physical activity
(2006) Kuu, Saima; Pääsuke, Mati, 1954-, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aktiivse liikumise võimalused Pärnu vabakoolis õpetajate ja õpilaste hinnangute võrdluses
(TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, 2020) Ojala, Liisa; Kährik, Allan, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurhariduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kogukonnaharidus ja huvitegevus
listelement.badge.access-status Embargo ,
An impact of cognitive processes on schoolchildren physical activity intention: a structural equation modeling : master thesis
(Tartu: Tartu Ülikool, 2003) Müür, Maret; Hein, V., juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
An overview of health status in Estonia
(2008) Sotsiaalministeerium
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Associations between body composition, mobility and blood inflammatory biomarkers with physical activity in healthy older women
(2019-09-16) Rava, Anni; Jürimäe, Jaak, juhendaja; Pääsuke, Mati, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Vananemine on protsess, millega kaasnevad mitmed muutused organismis: väheneb lihasmass, luumass ja lihasjõud, suureneb rasvamassi osakaal ning suureneb tõenäosus haigestuda erinevatesse kroonilistesse haigustesse. Lisaks võib neid muutusi seostada ka kehalise aktiivsusega, mis tavaliselt väheneb vananedes. Vananemisega kaasnevate muutuste tulemusena võib väheneda vanemaealiste võimekus iseseisvaks toimetulekuks igapäevastes tegevustes. Ehkki ei ole võimalik vältida vananemist ning ära hoida vananemisega kaasnevaid negatiivseid muutusi võib kehaline aktiivsus olla üheks võimalikuks viisiks vähendada inaktiivse eluviisi negatiivseid ilmingud hilisemas elus. Antud doktoritöö eesmärk oli välja selgitada seosed keha koostise, mobiilsuse ja vere biokeemiliste näitajate ning kehalise aktiivsuse vahel vanemaealistel naistel. Uuringus osales kokku 113 vanemaealist naist kes jagati gruppidesse vastavalt kehalise aktiivsuse intensiivsusele ning kestusele. Võrreldi keha koostise, mobiilsuse ning vere biokeemilisi näitajaid erineva kehalise aktiivsusega vanemaealistel naistel ning uuriti vastavate näitajate seoseid kehalise aktiivsusega. Uuringu tulemusena selgus, et pikaajaliselt treeninud vanemaealistel naistel on paremad keha koostise ja mobiilsuse näitajad ning suuremad lihasjõu näitajad võrreldes mittetreenitud vanemaealiste naistega. Lisaks leiti, et mõõduka ja tugeva intensiivsusega kehaline aktiivsus on seotud paremate mobiilsuse ning keha koostise näitajatega. Seejuures ei seostunud kerge intensiivsusega kehaline aktiivsus keha koostise ega mobiilsuse näitajatega. Vere biokeemilistest näitajatest seostus resistiini kontsentratsioon veres sammude arvuga päevas ja seega võib kehalist aktiivsust seostada tervislikuma resistiini kontsentratsiooniga. Regulaarne mõõduka ja tugeva intensiivsusega kehaline aktiivsus võib olla oluline vanemaealistele naistele säilitamaks keha koostise ning mobiilsuse näitajaid, mis on vajalikud iseseisvuse säilitamiseks hilisemas eas.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Associations between pubertal hormones and physical activity levels, and subsequent bone mineral characteristics: a longitudinal study of boys aged 12–18
(2022-07-13) Tamme, Reeli; Tillmann, Vallo, juhendaja; Jürimäe, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Osteoporoos on märkimisväärne rahvatervise probleem. Haiguse väljakujunemisel on oluline roll esimesel kolmel aastakümnel saavutatud luu tippmassil. Kuna ligi 95% luu tippmassist moodustub lapse- ka noorukieas ning kriitiliseim periood luukoe formeerumise seisukohalt on just murdeiga ehk puberteet, siis on tegurid, mis puberteedi perioodil luukoe juurdekasvu mõjutavad, edaspidise skeletisüsteemi tervise seisukohalt väga olulised. Luukoe moodustumist mõjutavaid tegureid on mitmeid, olulisimateks biokeemilisteks teguriteks on suguhormoonid, kasvuhormoon koos insuliinisarnase kasvufaktor 1 ja vitamiin D, aga ka mitmed adipokiinid nagu leptiin ja adiponektiin. Oluline tegur on ka kehaline aktiivus, mis suurendab luukoe juurdekasvu ja luutihedust läbi mehaanilise koormamise. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi longitudinaalses uuringus osalesid terved poisid, keda uuriti 12, 13 ja 14 aasta vanuses. Käesoleva doktoritöö raames kutsuti samad uuritavad 18 aasta vanuses järeluuringusse, mille eesmärgiks oli uurida puberteediea testosterooni, leptiini ja adiponektiini suhte ning kehalise aktiivsuse seoseid luutiheduse näitajatega 18 aasta vanuses. Lõpliku uuringugrupi moodustasid 88 noormeest, kellel olid vastavad näitajad mõõdetud kõigil neljal ajahetkel. Leidsime, et testosterooni tase 12 aasta vanuses on positiivselt seotud järgneva 6 aasta kogu keha volumeetrilise luutiheduse tõusuga. Samas on puberteediea leptiini-adiponektiini suhe negatiivselt seotud lülisamba luutiheduse ning lülisamba volümeetrilise luutihedusega 18 aasta vanuses ning ka samade luutiheduse näitajate juurdekasvuga 12ndast 18nda elusaastani. Noormeeste puberteediea suurem üldine kui ka tugeva intensiivsusega kehaline aktiivsus on seotud kõrgema kogu keha ja reieluu kaela luutihedusega 18 aasta vanuses.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Bone mineral parameters in 11–13-year-old boys: associations with body composition and physical activity
(2014-05-27) Ivuškāns, Artūrs
Puberteediperioodi jooksul toimuvad inimese organismis mitmed hormonaalsed, morfoloogilised ja antropomeetrilised (kasvuspurt) muutused. Erinevad uuringud on leidnud, et nii positiivsed kui ka negatiivsed muutused, mis tekivad puberteedi perioodi jooksul omavad suurt mõju inimese edasisele elukäigule. Puberteediperioodi jooksul toimub ka väga intensiivne luukoe juurdekasv. Uuringutes on leitud, et umbes 40-50% luumassi juurdekasvust toimub just puberteediperioodil, saavutades tippmassi umbes 20-22 eluaastal, millest edasi algab luumassi vähenemine. Osteoporoos ehk luude hõrenemine on seisund, mille puhul on luumineraalide hulk vähenenud ning luud muutuvad hapraks ja suureneb luumurruoht. Seega, mida kõrgem on luumineraalide sisaldus, seda hiljem tinglikult avaldub osteoporoosi oht, millest järeldub, et puberteediea jooksul, mil luukude on kõige paremini mõjustatav tuleb luumineraalide suurenemisele pöörata olulist tähelepanu. Uuringud on samuti näidanud, et luumineraalide hulga suurenemine (luutiheduse kasv) on väga tihedas seoses mehaanilise koormusega, mis avaldub luudele. Üheks selliseks faktoriks on inimese kehamassi suurus. On leitud, et suurema kehamassiga inimestel on suurem luutihedus võrreldes väiksema kehamassiga inimestega. Siiski esineb ka vasturääkivusi, millist mõju avaldab inimese keha rasvamass suurus võrreldes keha rasvavaba massi (kaasaarvatud keha lihasmassi) osakaaluga. Samuti on leitud, et kehaline aktiivsus, eriti just tugev, löögilise iseloomuga kehaline aktiivsus omab positiivset seost luutiheduse suurenemisega. Samas ei ole teada, milline on selles mudelis keha koostise erinevate komponentide osakaal just erineva suurusega kehamassiga inimestel. Siiamaani tehtud uuringud on põhiliselt olnud ristläbilõikeuuringud, samas kui on teada, et just puberteediea jooksul toimub oluline kehalise aktiivsuse vähenemine. Seetõttu ei pruugi ristläbilõike uuringute tulemused anda usaldusväärset infot kehalise aktiivsuse muutuse kohta. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida võimalikke seoseid keha koostise parameetrite, kehalise aktiivsuse ning luu parameetrite vahel puberteediealistel poistel. Vastavalt uurimistöö eesmärgile püstitati järgmised konkreetsed ülesanded: 1) uurida erinevaid luutiheduse parameetreid ülekaalulistel ja normaalkaalulistel poistel; 2) uurida keha koostise ja keha erinevate luutiheduse näitajate vahelisi seoseid ülekaaluslistel ja normaalkaalulistel poistel; 3) uurida seoseid keha koostise ja erineva intensiivsusega kehalise aktiivsuse ning luutiheduse parameetrite vahel ülekaaluslistel ja normaalkaalulistel poistel; 4) uurida longituudselt erinevate kehalise aktiivsuse näitajate muutuste mõju luutiheduse näitajate arengule ülekaalulistel ja normaalkaalulistel poistel. Antud uuringus osales 264 10-13 aasta vanust Tartu ja selle ümbruskonna koolide poissi. Vaatlusalused jaotati normaal- ja ülekaalulisteks kasutades McCarthy jt. (2006) metoodikat. Vaatlusalustel määrati keha koostis DXA meetodil, kehaline aktiivsus aktseleromeetri abil, bioloogiline vanus, kasutades röntgenülesvõtet labakäest. Sarnased testid viidi läbi ühe aasta pärast. Longitudinaalsesse analüüsi kaasati ainult need vaatlusalused, kellel olid olemas kõik andmed nii esimesest kui ka teisest mõõtmispunktist. Käesoleva uuringu põhjal tehti järgmised järeldused: 1) Ülekaaluliste poiste luutiheduse näitajad olid oluliselt kõrgemad võrreldes normaalkaaluliste poiste vastavate näitajatega. Samas ei leitud usutavaid erinevusi selja lumbaarosa ja reieluukaela mahulises luutiheduse näitajas, kuid ülekaalulistel esines oluliselt madalam kogu keha mahuline luutihedus. 2) Keha rasvavaba mass (ja rasvavaba massi indeks) kajastavad paremini luutiheduse näitajaid normaalkaalulistel poistel, ülekaalulistel poistel kajastavad luutiheduse parameetreid paremini keha rasvamass (ja rasvamassi indeks). 3) Kehaline aktiivsus omab suuremat mõju luutiheduse parameetritele ülekaalulistel poistel ning lisaks intensiivsele kehalisele aktiivsusele omab olulist mõju ka mõõdukas kehaline aktiivsus. 4) Kehalise inaktiivsuse suurenemine omab olulist negatiivset mõju määratud luuparameetrite arengule ühe aastase uuringuperioodi jooksul 11-13 aastastel poistel. Kokkuvõttes näitasid antud uuringu tulemused, et erinevate keha koostise ja kehalise aktiivsuse näitajate mõju luuparameetrite arengule on puberteediperioodi jooksul erinev normal- ja ülekaaluliste poiste vahel.