Sirvi Märksõna "fenomenoloogia" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 16 16

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Clarice Lispectori ja Virginia Woolfi fenomenoloogiline kirjutus
(Tartu Ülikool, 2018) Vaarpuu, Ulla; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Bakalaureusetöö uurib Clarice Lispectori teost „Metsiku südame ligi“ (1943) ning Virginia Woolfi „Laineid“ (1931) fenomenoloogilisest perspektiivist. Töös uuritakse nimetatud romaanides ihulisel maailmasolemisel põhinevat taju ning selle kajastumist Mina–Teise ja Mina–maailma vahelistes suhetes. Ihul põhineva taju käsitlemiseks pakub kõige asjakohasemaid vahendeid fenomenoloogia. Siinse töö eesmärgiks pole mitte niivõrd Lispectorit ja Woolfi võrrelda, kuivõrd illustreerida fenomenoloogilise kirjutuse võimalikkust nende teoste abil.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Establishing tourist places: between social constructivism and phenomenology
(Tartu Ülikool, 2013) Campanella, Matthew; Remm, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Fenomenoloogiline reduktsioon ja solipsismiküsimus Edmund Husserli mõtlemises
(Tartu Ülikool, 2014) Maine, Mati; Parhomenko, Eduard, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida fenomenoloogilise reduktsiooni seost solipsismiga, ühes solipsismi võimaliku tähenduse ja lahendusega Edmund Husserli mõtlemises. Uurimustöö keskendub Husserli teosele „Ideed puhtast fenomenoloogiast ja fenomenoloogilisest filosoofiast“, iseäranis selle esimese raamatu teisele jaole pealkirjaga „Fenomenoloogiline fundamentaalarutlus“. Husserl selles teoses solipsismi terminit ei kasuta, kuid küsimus solipsismist tõusetub eriti nimetatud jao puhul vältimatult. Ka isiklikumas eksistentsiaalses plaanis ei ole filosofeerival inimesl pääsu solipsismiküsimusest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Imestuse küsimus Edmund Husserli fenomenoloogias
(Tartu Ülikool, 2013) Hellerma, Juhan; Matjus, Ülo, juhendaja; Merz, Philippe, kaasjuhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lõikepunktid psühhiaatria ja religioosse kogemuse vahel skisofreenia näitel
(Tartu Ülikool, 2020) Harjo, Eleri; karo, Roland, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolevas magistritöös analüüsiti lõikepunkte psühhiaatria ja religioosse kogemuse vahel skisofreenia näitel. Töö on jaotatud kolmeks peatükiks, millest esimene annab ülevaate skisofreeniast – kuidas haigus välja kujuneb, millised on sümptomid, ravi ja haiguse erivormid. Töö teine peatükk käsitleb religioosseid kogemusid – täpsemalt, kuidas defineerida antud kogemust ning mil määral erineb see psühhoosist ja mittereligioossetest kogemustest. Kolmas peatükk kirjeldab religioossete luulude fenomenoloogiat – milline on nende sisu, millises kultuuriruumis ja ühiskonna kihis enim levinud ning kuidas antud haigusega toime tulla. Töö eesmärgiks oli uurida religioossete luulude fenomenoloogiat ja avada neid haiguslugude näitel. Antud magistritöös püstitati kaks uurimisküsimust. ...
listelement.badge.access-status Embargo ,
Mathematik und Psychologie : Beiträge zur Geschichte und Theorie der mathematischen und der phänomenologischen Psychologie
(Tartu Ülikool, 1939) Ramul, Konstantin
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mati Undi „Tühirand“ läbi fenomenoloogilise hoiaku
(Tartu Ülikool, 2015) Berg, Oliver; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Bakalaureusetöö uurimiskeskmeks on Mati Undi lühiromaan „Tühirand“. Seda teost on peetud üheks eesti modernismi tippteoseks, mis ühtlasi kompab ka postmodernismi piire. Tiit Hennoste on märkinud „Tühiranna“ koguni Undi kõige geniaalsemaks teoseks (Hennoste 1993: 61) – bakalaureusetöö kavatsuseks on see väide proovile panna ja uurida, milles see geniaalsus võiks seisneda. Tasub ka märkida huvitavat asjaolu, et „Tühirand“ pole eraldiseisva raamatuna kunagi ilmunud, tõenäoliselt teksti kompaktsuse tõttu. Nõnda on töö eesmärgiks keskenduda „Tühirannale“, et tabada ja kirjeldada lühiromaani ainulaadsust. Ülesandeks on avastada ja avada teoses peituvat potentsiaali, tuua esile tekstist tulenevad tajumused, mis aitaksid mõista „Tühiranna“ omapärast fenomeni.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Muusikateose identiteedi probleemist Roman Ingardeni fenomenoloogia ja nüüdisaegse muusikateaduse valguses
(Tartu Ülikool, 2023) Ruus, Aurora; Eduard Parhomenko, juhendaja; Toomas Siitan, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli esiteks muusikafilosoofia tematiseerimine ning teiseks muusikateose ja selle identiteedi probleemi käsitlemine, milles tuginesin eeskätt Roman Ingardeni uurimusele „The work of music and the problem of its identity”. Kuna nii uurimistöö teema kui ka töö ise on tulenevalt muusikafilosoofia käsitlemisest interdistsiplinaarsed, on töös esindatud nii muusikateadusest kui ka filosoofiast lähtuvad perspektiivid. Uurimistöö fookuses on muusikateose kontseptsioon, mille avamise läbi soovisin vastata küsimusele, kas ja mille poolest erinevad muusikateaduse ja filosoofia meetodid ning arusaamad muusikateose ja selle identiteedi uurimisel ning millised probleemid või eelised kummagi distsipliini puhul esile kerkivad.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Puhastumise tee? „Visuddhimagga“ keha ja toidu meditatsioonipraktikad läbi Aurel Kolnai vastikustunde fenomenoloogia
(Tartu Ülikool, 2025) Agan, Launo; Lind, Erki, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Selles töös uuritakse vastikustunde rolli „Visuddhimaggas“ kirjeldatud meditatsioonipraktikate toimimises. Eesmärk on analüüsida, kas ja kuidas kasutatakse nendes praktikates vastikustunnet. Töös kasutatakse kvalitatiivset tekstianalüüsi meetodit, et esmalt välja selgitada filosoof Aurel Kolnai essees „Der Ekel“ esitletud peamised ideed ja vastikustunde toimimismehhanismid. Seejärel rakendatakse Kolnai vastikustunde fenomenoloogiat „Visuddhimagga“ kolme peatüki sisu analüüsimisel, et mõista, kuidas vastikustunnet praktikas kasutatakse. Tööst selgub, et vastikusel on hirmu kõrval nendes praktiketes kandev roll ning Kolnai vastikustunde fenomenoloogia kasutamine on väärtuslik tööriist nende praktikate uurimiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Reading time: experiencing story time in postmodernist fiction
(2023-04-13) Soosaar, Susanna; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö fookuses on lugemisprotsess ja lugeja loominguline panus teose aja tõlgendamisel. Lähenen lugemisprotsessile kui kihilisele kogemusele, milles loetavat kogetakse nii füüsilise teksti kujul kui ka kujuteldavate sündmuste ja tegelaste kaudu. Kuna füüsilisel kujul on loo sisu tekstina kirjas, võib öelda, et teose sündmused on nii ruumiliselt kui ka füüsiliselt kohal juba enne lugemisprotsessi algust. Sündmused püsivad paigal, kuni lugeja teose avab ning loob staatilisest tekstist dünaamilise ja elava loomaailma. Teose ajalist struktuuri saab mõista teksti- ja looaja kaudu. Looaeg viitab sündmuste jadale loomaailma sees, ajale, mida kogevad teose tegelased. Tekst kui füüsiline objekt aga looaega ei esita. Tekst esitab fikseeritud narratiivi, kus sündmuste ajaline jada püsib muutumatuna. Samas looaeg, mille järgi kujuteldavas maailmas sündmused kulgevad, on palju paindlikum kategooria. Looaeg kulgeb dünaamiliselt, kujunedes lugeja ja teksti koosmõjul ning lähtudes kujunemisprotsessis lugeja tekstitõlgendusest. Doktoritöö teoreetiline raamistik põhineb fenomenoloogial, retseptsiooniteooriatel, ajafilosoofial ja narratiiviuuringutel. Erinevate lähenemisviiside kombineerimisel moodustub analüütiline tööriist, mis võimaldab uurida teose looaega, lähtudes lugeja tekstiaja tõlgendusest. Arutlemaks individuaalsete lugejate loodud looaja vormide üle, uurin tekstielemente, millel on looaja kujunemisele kõige suurem mõju. Olen analüüsiks valinud postmodernistlikud romaanid, mille tekstiajad on mõneti mitmetähenduslikud. Lähilugemise kaudu uurin valitud romaanide ajalisust ning seda, kuidas tekstid mõjutavad lugejaid lineaarse looaja loomisel, millised tekstielemendid soodustavad ning millised segavad ja takistavad looaja kujunemise protsessi. Doktoritöö põhieesmärk on mõista, kuidas lugeja ja teksti vahelise kommunikatsiooni kaudu moodustub loomaailm – tegelaste ja sündmuste tervikpilt, mille paneb kokku lugeja lugemisprotsessi vältel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Reduktsioon Maurice Merleau-Ponty fenomenoloogias ja fenomenoloogilises kunstikäsituses
(Tartu Ülikool, 2014) Voog, Eva; Parhomenko, Eduard, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on analüüsida Merleau-Ponty reduktsiooni käsitust tema fenomenoloogias ja fenomenoloogilises kunstikäsituses tema mahukaima teose "Taju fenomenoloogia" (ilmunud 1945) eessõna ja kahe kunstialase essee" Cézanne’i kahtlus" (ilmunud 1948) ja Silm ja vaim (ilmunud 1960) põhjal. Püüan leida vastust küsimustele: Millest kasvab välja Merleau-Ponty reduktsiooni käsitus, mis on tema reduktsiooni tõlgenduse eripära ja kuidas teostub reduktsioon kunstis?
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Saying beyond phenomenology: Levinas's response to Derrida
(Tartu Ülikool, 2019) Correas, Jose Cañete; Sooväli, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
This thesis presents a study of Emmanuel Levinas’s Otherwise than Being or Beyond Essence as a response to the main philosophical problems and criticism that Jacques Derrida presents to Emmanuel Levinas’s earlier philosophy in his essay “Violence and Metaphysics”. The main philosophical question is: How can Emmanuel Levinas criticize ontology while using ontological language if ontological language carries with it the ontological presuppositions that he wants to avoid? This same question is treated in a way that leads us to deal with other major philosophical topics, mainly: ethics, subjectivity and tradition. In the last chapter of this thesis I claim that Otherwise than Being or Beyond Essence makes it easier to present Emmanuel Levinas’s philosophy as a critique of “metaphysics of presence”, and thus much closer to Jacques Derrida than it may seem.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Subjekti tajukogemus ja tähendusloome keskkonnas Eesti kohapärimuse põhjal
(Tartu Ülikool, 2013) Väljaots, Eva; Lindström, Kati, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Subjektiivsus Jean-Paul Sartre’i eksistentsialismis
(2017-09-22) Tirol, Tarmo; Jakapi, Roomet, juhendaja; Sooväli, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Tarmo Tiroli doktoritöö “Subjektiivsus Jean-Paul Sartre’i eksistentsialismis” uurib muutusi ja arenguid Sartre’i eksistentsialistlikus subjektikäsitluses ning annab subjektikäsitlusest ka ülevaate. Töö keskendub põhiliselt Sartre’i marksismieelsele (kuigi osalt siiski Marxist mõjutatud) filosoofiale ning fenomenoloogiale, mille põhjal Sartre oma eksistentsialistliku subjektiteooria välja arendas. Tähelepanu all on subjekt ja subjektiivsusega seotud teemad: ontoloogiline ja praktiline vabadus, eneseteadvus, autentsus, väärtused, subjekti struktuur, kujutlusvõime jne. Dissertatsioon vastandub erinevatele subjekti struktuuri puudutavatele väärtõlgendustele ning reduktisonistlike vaadetele, mille kohaselt Sartre’i subjektikäsitlus jäi alati sisuliselt alati samaks ning näitab, et selles toimus hulgaliselt nii väiksemaid transformatsioone, kuid ka mõningaid selliseid, mida oleks sobilik iseloomustada sõnadega “järsk” ja “radikaalne”. Tähtsaimad muutused hõlmavad Teise maailmasõja järgset perioodi ning puudutavad vabadusekäsitlust ning eneseteadvuse rolli modifitseerumist. Nihked subjektikäsitluses kätkevad endas ka Sartre’i filosoofia alusmõistete tähenduste teisenemisi, mistõttu pole põhjust eeldada, et Sartre peab oma filosoofikarjääri jooksul subjektiivsusega seonduvate mõistete all (vabadus, autentsus jne) alati silmas samu asju.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Umwelt transition and Uexküllian phenomenology. An ecosemiotic analysis of Norwegian wolf management
(2011-11-16) Tonnessen, Morten
Käesoleva väitekirja peamiseks ülesandeks on anda oma panus omailma mõistete ja mudelite arendamisse (omailmateooriasse Uexkülli-järgses traditsioonis) ning kirjeldada semiootilisi mehhanisme, mis Skandinaavias huntide ja lammaste populatsioonide reguleerimisel esinevad, pöörates põhitähelepanu loomade märgilistele suhetele inimesega. Norra huntide majandamise juhtumianalüüsi kasutatakse töös, testimaks väitekirjas arendatud teoreetiliste mõistete ja mudelite rakendamist. Väitekiri koosneb seitsmest avaldatud artiklist. Kolmes artiklis analüüsitakse Uexkülli mõistestikku ning arendatakse seda edasi, lähtudes diakroonilisest fenomenoloogiast; kaks artiklit on pühendatud inimökoloogia globaalsetele aspektidele ning kaks tegelevad detailsemalt tänapäevase Norra hundiökoloogia ökosemiootilise analüüsiga. Väitekirja keskseks mõisteks on omailma üleminek, mis on uexküllilik mõiste keskkonnamuutuse kohta. Uexküllilik fenomenoloogia erineb enamikust fenomenoloogia suundadest selle poolest, et see pole teadvusekeskne ning ei asu fenomenide tegelikkuse küsimuses neutraalsele positsioonile. Omailma üleminek — ehk keskkonnamuutus sellisena, nagu see avaldub subjektiivsel ja kogemuslikul tasandil — erineb füsikokeemilisest keskkonnamuutuse mõistest, olles laiema mõistena kasutatav ühtaegu bioloogias (nii arengu- kui evolutsioonilises bioloogias) ja kultuuriteadustes. Töös kirjeldatakse inimese omailma kolmetist mudelit (rakendatavana koos fenomeniväljadega ning üldistades nii, et seda saaks rakendada loomadele üldiselt). Doktoritöös järeldatakse, et hundikaitse väljavaateid määravad oluliselt hundi sümbolilisusest tulenevad negatiivsed aspektid, mis Norra kontekstis peegeldavad põllumajanduslikke arenguid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Vaated, helid ja maastik - lohukivid Rebala muinsuskaitsealal
(Tartu Ülikool, 2016) Kimber, Andres; Kriiska, Aivar; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond