Sirvi Märksõna "folkloristika" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 125

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1930. aastatel Vana-Võromaalt kogutud tantsupärimuse kaardistamine ja analüüs
(Tartu Ülikool, 2025) Lauk, Getter; Järv, Risto, juhendaja; Kapper-Tiisler, Sille, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A disciplinary history of Latvian mythology
(2012-09-13) Ķencis, Toms
Väitekirja teemaks on mütoloogia uurimine kui teadmisloome protsess, mis paikneb folkloristika, ajaloo ja religiooniteaduse piirialal. Rakendatud on refleksiivse historiograafia metodoloogiat, mille lähtekohad on postmodernismi ja poststrukturalismi diskursuses, lingvistilises antropoloogias, kultuuriteaduses ning teaduse sotsioloogias. Analüüsi keskmes on teadmiste loome institutsionaalses kontekstis ja põhjuste ning tagajärgede vastastikused suhted neis tekstides ja praktikates, mis puudutavad läti mütoloogiat kui geograafiliselt ja keeleliselt konstrueeritud uurimisobjekti. Võttes aluseks intertekstuaalsete seoste ning ekstratekstuaalsete sarnasuste tiheduse institutsionaalses, poliitilises ja ühiskondlikus kontekstis, on autor määratlenud läti mütoloogia uurimises mitmeid traditsioone. Neist esimene diskursiivne formatsioon on institutsioonidele eelnev poeetilis-uurimusliku tekstiloome esiletõus enne esimest maailmasõda. Teine traditsioon arenes Lätis sõdade vahelisel perioodil. Sõjajärgse teaduse analüüsi põhjal on defineeritud ka järgnevaid paralleelseid uurimistraditsioone: Nõukogude Läti akadeemilistes asutustes, läti pagulaste kogukonnas ja Moskva-Tartu semiootikakoolkonna ringides. Läti mütoloogia kuulub olulise osana ka avaramatesse projektidesse, mille sisuks on protoindoeuroopa ja balti mütoloogia rekonstrueerimine. Süvaanalüüs toob esile mütoloogilise ruumi rekonstrueerimise dünaamika, kuid läti ja eesti uurijate ning nende tööde võrdlusest ilmneb, et sarnasusi on põhjustanud teadmisloome protsessi välised tegurid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Antiklerikale estnische Schwänke : Typen- und Variantenverzeichnis
(Tallinn : Akademie der Wissenschaften der Estnischen SSR, 1969) Raudsep, Loreida
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Arheoloogiliste ja folkloorsete allikate kooskasutusvõimalused: inimjäänused märgaladel
(2017-05-05) Kama, Pikne; Oras, Ester, juhendaja; Valk, Heiki, juhendaja; Fredengren, Christina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
On täiesti loomulik, et erinevad minevikust pärinevad allikaliigid kannavad endas edasi erinevat informatsiooni. Käesolevas doktoritöös vaadeldakse, kuidas suhestuvad omavahel arheoloogiline ja rahvaluuleline teave ning millised on võimalused nende kooskasutuseks. Arheoloogide uurimistöö on keskendunud mineviku materiaalsetele jäänustele, rahvaluuleteadlased aga uurivad informatsiooni, mis on üle põlvkondade edasi kandunud enamasti suusõnaliselt. Kui teadlase uurimisobjektiks on mineviku kultuur terviklikult, siis aitab erinevate allikate kasutus saada möödunud aegadest palju rikkama ja mitmekihilisema arusaama. Eesti materjali käsitleva doktoritöö juhtumuuring vaatleb teavet inimjäänuste tekkest ja vastavatest leidudest märgaladel. Peamise tähelepanu all on olnud sood. Niisuguse intrigeeriva ja senikäsitlemata teemavaliku põhjustasid sohu matmisi kirjeldavad rahvalaulud. Ka kohapärimuses on nii jutte matmisest sohu kui ka kirjeldusi uppumistest märgaladel. Arheoloogi jaoks tõstatab see küsimuse, kas ja mil määral võib niisugune pärimus kajastada sündmusi, mis on maha jätnud soolaipu? Lisaks kirjeldab kohapärimus inimsäilmete avastamist liigniiskest pinnasest, mille kohta arheoloogilist dokumentatsiooni ei leidu. Katse leida osadest pärimuspaikadest uusi arheoloogilisi tõendeid kahjuks ei õnnestunud. Mainitud välitööd illustreerivad hästi, kui keerukas ja raske on avastada märgaladelt arheoloogiliste leide. Samas, töö arhiiviallikate ja kirjandusega näitas, et eelnevalt on ka arheoloogiliselt registreeritud inimjäänuste leide liigniiskest pinnasest. Need leiud on aga väga erineva vanuse, konteksti ja tekkepõhjusega. Doktoritöö raames tehtud arheoloogiliste kaevamistega õnnestus Alasoo Varajemäel tuvastada turbas asuvaid leide, mis pärinesid tuleriidalt. Näib, et põletusmatustest järele jäänud asju viidi endisaegsesse järvevette. Niisugusest viikingiaegsest käitumisest Eesti arheoloogias seni tõendeid ei olnud. Seega esitab uurimus märgaladel leiduvate inimjäänustega seonduvat arheoloogilist ja rahvaluulelist informatsiooni. Mõlemas allikaliigis esinev informatsioon on küll üsna eriilmeline, kuid süstemaatiline uurimine on vähendanud nende vahelist lõhet ja samas aidanud mõtestada ka eripära, kuidas need allikad on tekkinud, edasi kandunud ning talletunud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Congressus Tertius Internationalis Fenno-Ugristarum, Tallinn 17.-23. 08. 1970. 2.osa, Teesid
(1970) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Contradictions in(side) the tradition: lived religion, ritual and change with reference to Majuli sattras
(2022-05-11) Saikia, Baburam; Valk, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekiri põhineb Indias Assamis tehtud välitöödel ja intervjuudel ning keskendub hinduismile kui elatud usundile. Selles käsitletakse suulist pärimust ja rituaale, mis seostuvad satratega. Need on mungakloostrid, millele pani aluse Šankaradeva (1449–1568) – usu- ja ühiskondliku elu reformaator, kes arendas assami kirjandust ja kuulutas õpetust, mis peab ülimaks jumal Višnut ja tema maiseid kehastusi ning järgib religioosse pühendumuse (bhakti) põhimõtteid. Mõned vanimad satrad asuvad Majuli saarel keset Brahmaputra jõge ja neist on saanud võimsad religioossed keskused. Lisaks on satrad lastekodud ning haridusasutused. Nad sümboliseerivad assami etnilist ja kultuurilist identiteeti ja kannavad edasi olulisi traditsioone, nagu näiteks klassikaline sattriya tants. Tänapäeval on elu satrates muutumas. Kuigi nende autoriteet põhineb usul muutumatust traditsioonist, satub see üha enam vastuollu tegeliku eluga – seda eriti satrates elavate noorte mungaõpilaste jaoks. Nende jaoks on üha raskem järgida rituaalse puhtuse nõudeid, mis on tsölibaatsetes satrates olnud ülimalt olulised. Kättesaadav tehnoloogia ja kõikjale ulatuv sotsiaalmeedia hoiavad nad tihedalt seotud ilmaliku eluga väljaspool satraid. Vastuolud ettekirjutatud ja elatud religiooni vahel muutuvad üha tugevamaks. Silma torkab ka vastuolu Šankaradeva kuulutatud võrduse õpetuse ja poliitiliste vaadete vahel, mida järgivad satraülemad, kes toetavad braahmanite ülemvõimu ja kalduvad hinduistlikku natsionalismi ning parempoolsusse. Et väitekirja autor on elanud pikka aega ühes Majuli satratest, aitab tema uurimus heita valgust satrakultuurile pärimuse kandja vaatepunktist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Das Märchen vom gestohlenen Donnerinstrument bei den Esten
(1932) Loorits, Oskar
listelement.badge.access-status Embargo ,
Das misshandelte und sich rächende Feuer. 1.
(Tartu : K. Mattiesen, 1935) Loorits, Oskar
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Die bisherigen Errungenschaften der estnischen Sprachwissenschaft und Volkskunde
(1930) Loorits, Oskar
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dowsing as a link between natural and supernatural. Folkloristic reflections on water veins, Earth radiation and dowsing practice
(2016-05-11) Kivari, Kristel; Valk, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.
Vitsa kasutamine on väga lai teema, mis hõlmab kaevude, majade ja eluruumide planeerimist; taimekasvu, looduslike vormide ning tervisega seotud küsimusi, nii praktilise elukorralduse, kultuurigeograafia kui laiema loodusliku ja kosmoloogilise korrastatuse üle mõtisklemist. Neid teemasid ühendab veendumus, et maas peituvad veesooned, geoloogilise aluspõhja iseärasused või looduses peituv tundmatu kiirgus või energia mõjutab elutegevust olulisel viisil, ent mida füüsika, inseneriteadus ja meditsiin märkide ja argumentidena arvesse ega tõsiselt ei võta. Töös kasutatav materjal pärineb erinevatest allikatest. Oluline roll on nõiavitsa kasutamise ajalool kaevandustehnika arengu ja valgustusaegsete ideaalide leviku kontekstis. Töös kasutatud kaasaegne materjal põhineb intervjuudel ning maaenergiatega seotud ühiskondliku tegevuse jälgimisel ning selles osalemisel (Kirna mõis, Geopaatia selts). Nii nagu 17.-18. sajandil Saksamaal ja Prantsusmaal avaldatud ülevaated ja raportid, kajastavad ka 20. sajandi alguses Eesti Rahvaluule Arhiivi talletatud viited kaevuotsijate tegevuse ja võtete kohta selle meetodi sotsiaalset vastuolulisust. Ajaloolised vaated kinnitavad eristuva vitsatraditsiooni olemasolu, selle analüüs näitab traditsiooni sõltuvust majanduslikest, poliitilistest ja eriti teaduspoliitilistest mõjudest. Käesoleva töö raamistikuks on folkloristlik vaade, mis paigutab nähtuse rahvausundi valdkonda. Maaväljade ja -kiirguste uurimisega on seotud iseäralik diskursustevaheline konflikt, kus nii teaduse, religiooni, psüholoogia ja meditsiini meetodid ei tunnista kas tõendeid veenvaks või nähtusi uurimiskõlbulikuks, samas kui rahvapärane vaade seostab nähtust eelkõige tundmatu loodusliku jõuga, millega arvestamine hõlbustab elu hulgas praktilistes küsimustes. Energia kontseptsiooni lai kasutus ning tähenduste varieeruvus viitab sellele kui erinevate suhete tähistajale. Seega moodustub praktika ja kogemuse abil keskse mõtte ümber lugudest justkui gravitatsiooniväli, milles arutletakse loomuliku ja üleloomuliku maailma piiride, tervise, heaolutunde ja tasakaaluka eksistentsi üle, mis on samas kontseptuaalselt avatud ja rahvapäraselt loov (me ei tunne kõiki looduses toimivaid jõude ja elu määratlev printsiip on peidetud või valesti tõlgendatud).
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dr. Jakob Hurda 150. sünniaastapäevale pühendatud ettekandekoosolek, 22. aprillil 1989.a. kell 11 TRÜ aulas : ettekanded
(Tartu Riiklik Ülikool, 1989) Tartu Riiklik Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti dialektoloogia ja rahvaluule kontuurkaardid [Kaart]
(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1968) Anonymous
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti folklooriõpetajate käekirjadest aastatel 1980-2008
(Tartu Ülikool, 2008) Puistaja, Terje; Kuutma, Kristin, juhendaja; Hiiemäe, Mall, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti imemuinasjuttude tekstid ja tekstuur. Arhiivikeskne vaatlus
(2005) Järv, Risto; Valk, Ülo, 1962-, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti ja Soome-Karjala halltõvepärimus
(2004) Paal, Piret; Järv, Risto, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti keele prosoodia ning teksti ja viisi seosed regilaulus
(2005) Särg, Taive; Ross, Jaan, 1957-, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Kirjameeste Seltsi osa eesti folkloristika arengus
(1963) Mälk, Vaina
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti mõistatuste perifeerne aines
(2005) Voolaid, Piret; Krikmann, Arvo, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti rahvakalender. 1. [kd.]
(1970) Lätt, Selma, koostaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti rahvalaul parmu matusest
(Tartu, 1926) Päss, Elmar