Sirvi Märksõna "geneetika" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 36

listelement.badge.access-status Embargo ,
Arenemisõpetuse ajaloo põhijooni :lühike ülevaade orgaanilise looduse evolutsiooni käsitlevaist teooriaist
(1937) Piiper, Johannes
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Bakteripopulatsioonide evolutsioneerumine m-kresooli sisaldavas keskkonnas
(Tartu Ülikool, 2015) Metsik, Ingrem; Kivisaar, Maia, juhendaja; Ilmjärv, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
CTNNA2 geenis paiknevate järjestusvariantide mõju elamustejanu kujunemisel
(Tartu Ülikool, 2015) Sikka, Timo Tõnis; Esko, Tõnu, juhendaja; Mihailov, Evelin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Cytogenetic causes of male infertility
(2011-01-28) Lissitsina, Jelena
Infertiilsus esineb 10-15% peredest, olles umbes pooltel paaridel seotud mehepoolsete põhjustega, millest umbes 30% moodustavad geneetilised tegurid eeskätt kromosomaalsed haigused ja geenide mutatsioonid. Käesolev töö näitas Eestis oluliselt kõrgemat (13.4%) kromosoomianomaaliate esinemissagedust infertiilsetel azoo- ja oligozoospermiaga meestel võrreldes fertiilsete meestega. Peamiseks aberratsiooniks azoospermiaga meestel oli lisa-X kromosoom (Klinefelteri sündroom, 47,XXY), kuid oligozoospermiaga meestel mitmesugust tüüpi translokatsioonid. Polümorfsete kromosoomivariantide esinemissagedus oli infertiilsetel meestel sarnane kontrollgrupiga. Kuigi 9. ja Y kromosoomide mõned variandid esinesid infertiilsetel meestel kontrollgrupist sagedamini, ei olnud erinevused statistiliselt olulised. Kromosoomivariantide osatähtsus infertiilsuse tekkes ei ole veel selge, kuigi mõnel juhul võib variandi (eriti de novo tekkelise) esinemine põhjustada häireid meioosi normaalses kulgemises. Uurimuse tulemusena leidsime kaks uut infertiilsusega seotud kromosoomi regiooni. 1) Ühel patsiendil esines retsiprookne translokatsioon t(7;16) murrukohaga regioonis 16p13.3, kus paiknevad protamiini geenid. See võimaldas meil esmakordselt kromosoomiaberratsiooni kaudu kinnitada arvamust, et protamiini geenide ekspressiooni muutused võivad olla meeste infertiilsuse tekke põhjuseks. 2) Teisel patsiendil esines lisakromosoom - inv dup(22)(q11.1), mis võib olla üheks uueks põhjuseks hüpogonadotroopse hüpogonadismi ja infertiilsuse tekkes tingituna kas otsesest lisakromosoomi mõjust või 22. kromosoomi tsentromeerse/ peritsentromeerse regiooni järjestuse 4-kordsest doosist. Lisaks spermatogeneesi mõjutavatele spetsiifilistele geenidele võib kromosoomianomaaliatega meeste fenotüüpi (k.a. fertiilsust) mõjutada ka interaktsioon teiste geenidega. Uurides karüotüübiga 47,XXY meespatsiente, leidsime, et neil sageli esinev alfa-1 antitrüpsiini madal tase või puudulikkus võib olla üheks lisafaktoritest, mis osalevad infertiilsuse ja azoospermia tekkes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Development of sheep populations in Estonia as indicated by archaeofaunal evidence and ancient mitochondrial DNA lineages from the Bronze Age to the Modern Period
(2016-10-18) Rannamäe, Eve; Valk, Heiki, juhendaja; Saarma, Urmas, juhendaja; Lõugas, Lembi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.
Lammas (Ovis aries) on alates hilispronksiajast olnud üks enimkasvatatud kariloomi Eestis. Tänapäeval moodustab lambakasvatus Eestis väikese, kuid järjest olulisema osa põllumajandusest. Tuginedes zooarheoloogilisele leiuainesele ja geneetilisele andmestikule, on väitekirja eesmärk uurida lambakasvatust ning lammaste emaliinide ajalugu Eestis ja laiemalt Läänemere kultuuriruumis keskmisest pronksiajast (u 1200 eKr) tänapäevani. Töö zooarheoloogiline pool keskendub hilisrauaajale ja keskajale Viljandis ja Karksis ning loomsete saaduste tarbimisharjumustele ajas ja ruumis. Geneetiline osa analüüsib emaliini pidi pärandatavat mitokondriaalset DNA-d vanades lambaleidudes ja ka tänapäevastes Kihnu maalammastes. Uurimusest selgub, et lambakasvatus ja lammaste tarvitamine toiduks on Eestis olnud pronksiajast peale üsna järjepidev. Siiski ilmnevad mõned murranguajad, millele tuleb seletust otsida laiemal ajaloolisel taustal. Need muudatused seostuvad kahe perioodiga. Esiteks üleminek muinasajalt keskajale koos 13. sajandi alguse ristisõdadega. Geneetilises andmestikus väljendub see lambapopulatsiooni suurenemises, mis on toimunud kohaliku talumajanduse ja olemasolevate loomade baasil, ning mis võib olla tingitud sellest, et keskajal kasvas koos rahvaarvuga ka kariloomade hulk. Teine murrang ilmneb seoses suure tõuaretusega 19. sajandil, mil eeskätt Lääne-Euroopast sisse toodud tõugudega hakati kohalike lammaste liha- ja villatootlikkust parandama. Hoolimata sellest on algupärased põliste tunnustega maalambad, eeskätt Kihnu maalammas, säilinud tänapäevani, kuigi mõnevõrra väiksema geneetilise mitmekesisusega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Epigeneetilised muutused kujundavad seoseid lindude genotüüpide ja käitumistunnuste vahel
(Tartu Ülikool, 2017) Kiis, Mart; Timm, Killu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Zoloogia osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Exploring the genetics of adverse events in pharmacotherapy using Biobanks and Electronic Health Records
(2020-07-11) Krebs, Kristi; Milani, Lili, juhendaja; Metspalu, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Individuaalsed geneetilised variandid võivad mõjutada ravimite efektiivsust ja ohutust ning selle kaudu farmakoteraapia tulemust. Farmakogenoomika valdkonna eesmärk on leida sellised eelsoodumust põhjustavad geneetilised riskitegurid, et ravi personaliseerimise kaudu saavutada soovitud ravivastus. Geneetiliste variantide olulist osa ravimite efektiivsuses näitavad mitmed uuringud, kuid vähem on läbi viidud ravimite kõrvaltoimeid käsitlevaid uuringuid. Kuna kõrvaltoimed esinevad harva, on piisava hulga juhtumite kogumine ja sellega ka nende uurimine keerukas. Populatsiooni põhised biopangad koos elektrooniliste terviseandmetega annavad võimaluse koguda piisavalt suuri valimeid ja leida retrospektiivselt spetsiifilisi fenotüüpe korraga tuhandetele indiviididele. Uurisime oma teadustöös ravimite kõrvaltoimete tekkimist mõjutavate geneetiliste riskifaktorite tuvastamise ja valideerimise võimalusi, kasutades selleks Eesti geenivaramu ja teiste riikide biopankade geeniandmeid koos informatsiooniga ravimite kõrvaltoimete kohta. Me tuvastasime tugeva statistiliselt olulise seose penitsilliiniallergia ja inimese leukotsüütide antigeeni alleeli kandluse vahel ning kinnitasime selle tulemuse kahes täiendavas andmestikus, mis sisaldasid kokku 1,14 miljoni isiku andmeid. Täiendavalt näitame oma töös seost kliinilises arendusfaasis oleva osteoporoosi ravimikandidaadi terapeutilist toimet jäljendavate geneetiliste variantide ja kardiovaskulaarsete kõrvaltoimete vahel, mis illustreerib inimese geneetika uuringute kasutamise võimalusi ravimiarenduses. Oma töös toome välja Eesti geenivaramu andmete alusel loodud potentsiaalselt kulutõhusa, aga samas laiahaardelise alternatiivi selliste geenivariantide tuvastamiseks, mille puhul on olemas soovitused sobiva ravimi valikuks. Leidsime, et selliste inimeste osakaal, kes võivad saada kasu ravimite määramise eelsest geneetilisest testimisest on suur. Kokkuvõtteks anname oma tööga panuse farmakogenoomika valdkonna arengusse, tuues uusi teadmisi farmakoteraapiasse, mis edasiste täiendavate uurimistööde lisandumisel aitavad tuua kliinilisse praktikasse rohkem juhendeid personaalselt sobivate ravimite valikuks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Geneetika : kirjanduse lühinimestik
(1969) Kross, Helga, koostaja
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Geneetika praktikumi juhend
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2020) Ilves, Heili; Hõrak, Rita; Jõers, Priit; Saumaa, Signe; Ukkivi, Kärt; Tagel, Mari; Ilmjärv, Tanel; Tover, Andres
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Geneetika ülesanded
(Tartu : Tartu Ülikool, 1992) Heinaru, Ain; Viikmaa, Mart
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Genetics of psoriasis and vitiligo, focus on IL10 family cytokines
(2010-11-18) Rätsep, Ranno
Naha eksponeeritus keskkonnamõjudele ja geneetiline eelsoodumus võivad viia normaalse immuunvastuse ja geeniekspresiooni tasakaalust välja, mis omakorda võib viia psoriaasi ja vitiliigo kujunemiseni. Interleukiin(IL)-10 olulist rolli on näidatud mitmetes immuunreaktsioonides ning selle ebatavaline ekspressioon on ilmnenud mitmete autoimmuunhaiguste puhul. IL10 perekonna tsütokiinid on seotud epidermise funktsioonidega ja on seostatavad psoriaasi ja vitiliigoga. Assotsiatsiooniuuring tuvastas IL20RA geeni polümorfismide olulise seose psoriaasiga, ning IL19, IL20 ja IL24 polümorfismide võimaliku mõju palmoplantaarse pustuloosi vastuvõtlikkusele. Ekspressioonianalüüs näitas, et IL22 on oluliselt seotud vitiliigoga, eriti selle haiguse aktiivse staadiumi avaldumisega. Et IL22 on tsentraalne põletikuline tsütokiin ka psoriaasi puhul, toetavad meie tulemused hüpoteesi, et erinevatel immunoloogilise taustaga nahahaigustel on sarnane patogeneetiline mehhanism.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
I tüüpi diabeediga seotud autoantikehad, geneetilised ja keskkondlikud riskitegurid
(Tartu Ülikool, 2019) Sepp, Hanna; Uibo, Raivo, juhendaja; Pisarev, Heti, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Olukorrast bioloogiateaduses : ettekanne V. I. Lenini nimelise Üleliidulise Põllumajandusteaduste Akadeemia istungil 31. juulil 1948
(1948) Lõssenko, Trofim
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Olukorrast bioloogiateaduses : V. I. Lenini nimelise Üleliidulise Põllumajandusteaduste Akadeemia sessiooni stenograafiline aruanne : 31. juuli - 7. august 1948. a.
(1948) Stoletov, V., toimetaja; Sirotin, A., toimetaja; Objedkov, G., toimetaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Pärilike ja mittepärilike muutuste osast evolutsioonis
(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1966) Sutt, Toomas; Kallak, Henni-Heidi, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pärilikkus, geenid ja haigused
(1966) Pavel, Ülo
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pärilikkuse aritmeetika
(1973) Soifer, Valeri N.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pärivus ja rahvas
(1926) Aul, Juhan
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Päriwus
(1913) Pill, Mihkel
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pärmigeneetika: pärmide paardumistüübid, paardumistüübi vahetus
(Tartu Ülikool, 2011-09-14) Tamm, Tiina
BeSt programmi toetusel loodud õpiobjekt annab ülevaate pagaripärmi paardumistüüpidest, paardumistüüpi määravast lookusest ja paardumistüübi ümber lülitamisest. Analüüsitakse rakutüüpidele iseloomulike geenide ekspressiooni ning selle seost fenotüübiga.