Sirvi Märksõna "geofüüsika" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 11 11

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dependence of UV radiation on climate factors. Reconstruction of UV doses in Estonia for past years
(2017-01-12) Aun, Margit; Eerme, Kalju, juhendaja; Ohvril, Hanno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Looduslik ultraviolettkiirgus (UV-kiirgus) on päikesekiirguse osa, millest maapinnani jõuab UVB (280–315 nm) ning UVA (315–400 nm) kiirgus. Suure energia tõttu avaldab UV-kiirgus mõju elusorganismidele, materjalidele ning atmosfääri keemiale. Enim pakub ühiskonnale huvi UV-kiirguse mõju inimestele – ohustatud on nii nahk, silmad kui immuunsüsteem, samal ajal osaleb UV-kiirgus D vitamiini sünteesis. UV-kiirguse võimaliku toime hindamiseks on vajalik teada maapinnani jõudva kiirguse spektraalset koostist (lühema lainepikkusega kiirgus on üldiselt ohtlikum), saadud energiat ning kuidas neid mõjustavad keskkonnatingimused. Väitekirja peamiseks eesmärgiks on uurida maapinnani jõudva UV-kiirguse ajalist muutlikust Eestis ning millises ulatuses mõjutavad seda pilved, osoon ning aerosoolid. Andmestik põhineb Tartu Observatooriumis alates 2004. aastast registreeritud UV-kiirguse spektritel ning Tõravere ilmajaama vaatlusandmetel. Suvel selge ilma korral võivad Tõraveres UVA päevadoosid ületada 1500 kJ/m2 ning UVB omad 30 kJ/m2. Selliste suurte päevaste dooside korral ulatub UV indeks keskpäeval üle 7, esmaseid päikesekaitsevahendeid peab kasutama juba UV indeksi 3 korral. UVA ja UVB suhe spektris sõltub eelkõige päikese kõrgusest ning osooni hulgast, muutudes suvise päeva jooksul üle 10 korra. Paksud pilved peavad kinni aga vaid kuni 2/3 UV-kiirgusest. Lisaks mõõdetud andmete uurimisele koostati töö käigus ka mudelid UV-kiirguse päevaste dooside arvutamiseks. Mudeleid rakendati UV-kiirguse rekonstrueerimiseks perioodil 1955–2003. Mudelid on jätkuvalt kasutusel ka instrumendi riketest põhjustatud mõõtepauside täitmiseks. Päevadooside katkematu aegrida on loodud ajavahemikule 1955–2015. Minimaalsed UV-doosid olid Tõraveres 1970ndate lõpus ja 1980ndate alguses. Hiljem UV-kiirguse hulk tõusis ja saavutas maksimumi 2011. aasta. Viimasel ajal on aastased doosid olnud taas languses. Väitekirja valmimist toetas oluliselt EU teadusprojekt „Eesti kiirguskliima“.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti NSV entsüklopeedia märksõnastik. projekt
(1964) Kard, Paul, koostaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Electric aerosol spectrometry
(Tartu. Tartu Ülikooli Kirjastus, 1994) Mirme, Aadu
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Entretiens sur la physique. Tome sixième avec 4 planches / par G. F. Parrot, Professeur de Physique à Dorpat, membre du comité des écoles ..
(Dorpat : De l'imprimerie de J. C. Schünmann, imprimeur de l'Université impériale de Dorpat, 1824) Parrot, Georg Friedrich
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Fosforiidikihindi mahukaalu määramine geofüüsikaliste meetoditega
(Tartu Ülikool, 2025) Jõerand, Astrid; Joosu, Lauri, juhendaja Tarros, Siim, juhendaja Plado, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Fosforiidi geoloogilistel uuringutel on üheks väljakutseks kivimite mahukaalu määramine, kuna nõrgalt tsementeerunud kivimi tõttu ei ole klassikalised laborimeetodid alati sobivad. Käesoleva töö eesmärk oli hinnata fosforiidi ja selle kohal lasuvate kivimite mahukaalu gamma-gamma sondi andmete alusel ning võrrelda neid tulemusi laboratoorsete mõõtmistulemustega. Töö eesmärgiks oli hinnata geofüüsikalise meetofi kasutusvõimalusi fosforiidi geoloogilistel uuringutel. Analüüs tugineb nelja erineva puurkaevu/puuraugu sondiga mõõdetud andmetele ja laboratoorselt mõõdetud mahukaalu tulemustele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Grundriss der Physik der Erde und Geologie, zum Gebrauche für akademische Vorlesungen von Georg Friedrich Parrot, Professor der Physik zu Dorpat, russisch-kaiserlichem Collegienrath und Ritter, mehrerer Societäten der Wissenschaften Mitglied. Mit 2 Kupfertafeln. Riga und Leipzig, bei Friedrich Meinshausen, 1815. Gedruckt bei J. C. Schünmann
(Riga ; Leipzig : J. F. Meinshausen, 1815) Parrot, Georg Friedrich
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mürk, Herman. Isikuarhiiv
(Tartu, 1996) Tartu Ülikooli Raamatukogu; Mürk, Herman, arhiivimoodustaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Muutused maamagnetismi vertikaalintensiivsuse ja elektivälja tugevuse vahekordades Kesk-Eesti mandril
(1946) Kull, Juhan
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Reinet, Jaan. Isikuarhiiv
(Tartu, 2015) Tartu Ülikooli Raamatukogu; Reinet, Jaan, arhiivimoodustaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Seismiliste pinnalainete meetodi (MASW) piirangud ja võimalused geotehnilistel uuringutel Raplamaal
(Tartu Ülikool, 2025) Pedajas, Kiur; Jõeleht, Argo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kasutades geofüüsikalisi lahendusi, pinnalaineid ja mitmekanalilist pinnalainete analüüsimise metoodikat (MASW; ingl multichannel analysis of surface waves) on võimalik uurida pinnase omadusi, lainete levikukiirust ja tuvastada struktuure, mis pinnakatte alla jäävad. MASW metoodika on üks levinumaid ja efektiivsemaid geofüüsika uuringumeetodeid, mida kasutatakse tihti ehitusgeoloogias ja seismilises riskianalüüsis pinnase omaduste hindamiseks. Selle uurimistöö eesmärk rakendada pinnalainete metoodikat, et hinnata, kas see on kasutatav uuringuala kontekstis ja kus võivad olla selle eelised või puudujäägid. Välitööd viidi läbi neljal Rail Balticu trassi lõigul Raplamaal. Peale andmete analüüsi anti hinnang metoodika efektiivsusest erinevates pinnastes. Leiti, et liialt pehmed ja ebaühtlased pinnased ei ole ideaalsed MASW metoodika kasutamiseks ja vajaksid täiendavaid uuringuid, et tulemustes veenduda. Tihedamates pinnastes töötas metoodika paremini ja tulemus langes rohkem kokku puuraukude andmestikuga.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Моделирование внутригодовой динамики польдерных геотехносистем. [1-2]
(Московский государственный университет, 1982) Roosaare, Jüri; Simonov, Juri, juhendaja