Sirvi Märksõna "geokeemia" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 11 11

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Chemische Untersuchnung altqvartärer Geschiebelehm-Bildungen des Ostbalticum
(1879) Senff, Theodor
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Geochemistry and depositional environments of two black shale formations: the Baltoscandian Cambrian-Ordovician Alum Shale and the Cretaceous Lokpanta Oil Shale
(2024-05-30) Ofili, Sylvester Ikenna; Soesoo, Alvar, juhendaja; Ainsaar, Leho, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Mustad kildad on kogu maailmas laialt levinud settekivimid, pakkudes väärtuslikke teadmisi Maa geoloogilisest ajaloost. Nende teket mõjutavad erinevad keskkonnategurid, settimise kiirus ja merevee koostis. Tuntud mustade kildade näited on Paleosoikumi Alum-kilt Põhja-Euroopas ja Kriidiajastu Lokpanta põlevkivi Nigeerias. Mõlemad kildad sisaldavad suures koguses orgaanilist ainet ja kasulikke elemente, mistõttu on need olnud nii metallide kui süsivesinike uurimiseks atraktiivsed. Selles töös uuriti võrdlevalt Alum-kilta ja Lokpanta põlevkivi, et mõista paremini nende kivimite geokeemiat ja settekeskkonda ning metallidega rikastumise mehhanisme. Mineraalse koostise uuring näitas, et Alum-kilt on rikas kvartsi, K-päevakivi ja K-vilgu/illiidi mineraalide poolest, mis moodustavad kuni 95% selle koostisest, samas kui Lokpanta põlevkivi K-päevakivi sisaldused on madalamad, kuid karbonaadid (kaltsiit ja dolomiit) moodustavad ligi poole selle koostisest. Mõlemad kildad on rikastatud uraani (U), molübdeeni (Mo) ja vanaadiumi (V) poolest. Eesti Alum-kilt (graptoliit-argilliit) on nende metallidega rikastatud rohkem kui Lokpanta põlevkivi, eriti kihi alumises osas. Seda erinevust võis mõjutada orgaanikarikka muda aeglasem settimise kiirus vähese või ilma hapnikuta merekeskkonnas. Lokpanta põlevkivi tekkis samuti hapnikuvaestes meretingimustes, kuid settimiskiirus oli oluliselt suurem kui Alum-kildas. See näitab et settimiskiirus mõjutab erinevusi U, Mo ja V rikastumisel mustades kiltades. Suurem osa mõlemat kilta moodustavast purdmaterjalist erodeeriti ja kanti sisse keskmise kuni happelise koostisega tard- ja moondekivimitest ja/või vanematest setetest ning settekuhjumine toimus mandrite passiivsel äärealal. Keemilise murenemise astme näitajad viitavad sellele, et settinud purdmaterjal Alum-kildas ja Lokpanta põlevkivis on olnud mõjutatud soojale ja niiskele kiimale iseloomulikust intensiivsest murenemisest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Huvitav geokeemia : maa keemia : [populaarteaduslik ülevaade noortele]
(1952) Fersman, Aleksandr
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ida-Viru põlevkivi aherainepuistangute geokeemiline ja mineraloogiline iseloomustus ning väärindamise potentsiaal teisese toormena
(Tartu Ülikool, 2025) Kadak, Bruno; Mõtlep, Riho, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Bakalaureusetöö pakub ülevaate olulisest tööstusjäätmest. Töö eesmärk on valitud aherainepuistangute (Edise, Kohtla, Sompa) geokeemilise ja mineraloogilise iseloomustamise kaudu mõista materjali koostiselist heterogeensust. Töö annab ülevaate aheraine potentsiaalsetest kasutusvõimalustest teedeehituses, põllumajanduses, plastides täiteainena ja betooni 3D-printimisel, tuginedes teaduskirjandusele. Kokkuvõttes rõhutab töö aheraine väärtust teisese toormena ja selle potentsiaali keskkonnaprobleemide leevendamisel Ida-Virumaal. Käesoleva bakalaureusetöö raames teostatud kirjanduse ülevaade ja aheraine väärindamise potentsiaali hindamine tugineb valdavalt Eesti ülikoolides (nt Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool) kaitstud magistritöödele ning teistele kohalikele teadusuuringutele ja aruannetele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Landscape factors in material transport from rural catchments in Estonia
(2010-11-22) Pärn, Jaan
Käesoleva väitekirja tulemuseks olid uudsed järeldused Eesti valglate toitainevoogudest, eriti mis puudutab süsinikuühendite ärakande inten¬siivis¬tumise seost kliimamuutustega. Samuti analüüsib käesolev töö luha ja mineraalmaa vahelisi ökotone seni vähe käsitletud maastiku geokeemilisest aspektist. Esimesena lahkab väitekiri 21. sajandi algusaastate põllumajanduse taastumise järel toimuvat toitainete väljakande tõusu Eestis. Kokkuvõttes on inimtegevusel olnud toitainete ärakandele Eestis soovimatuid mõjusid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pinnakatte setendite geokeemilise koostise kasutatavus radooniriski kaardistamiseks
(Tartu Ülikool, 2024) Peters, Marilin; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Kuusma, Elina, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolevas bakalaureusetöös uuriti võimalikke seosed pinnakatte setendite geokeemilise koostise ja radooniriski vahel. Lisaks hinnati võimalusi Rn-riski kaardistamiseks, tuginedes pinnase geokeemilisele koostisele. Tulemuste põhjal sai kinnitust asjaolu, et Alam-Ordoviitsiumi terrigeense kompleksi kivimid, milleks on graptoliitargilliit ja oobolusliivakivi (fosforiit), on looduslikud radooni ja looduskiirguse allikad. Lisaks uraanile ja kaaliumile, on radoonirisk statistiliselt tugevas seoses ka mulla lähtekivimi fosfori, strontsiumi, ütriumi, lantaani ja tseeriumi sisaldustega. Töö tulemusena selgus, et pinnakatte setendite geokeemilise koostise alusel on võimalik hinnata eri piirkondade Rn-riski ning koostada vastavaid prognooskaarte.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Reise in die Steppen des südlichen Russlands. Th. 1
(1837) Göbel, Friedemann
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Töid geoloogia alalt. XIV, Eesti aluspõhja geokeemia ja mineraloogia küsimusi
(Tartu Riiklik Ülikool, 1994) Tartu Ülikool; Loog, Aadu, toimetaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Triigi objekti merepõhja setete kirjeldamine mineraloogiliste, keemiliste ning stabiilsete isotoopmeetoditega
(Tartu Ülikool, 2018) Arold, Kristjan; Liira, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Triigi objekt on Väinameres, Põhja-Saaremaa rannikust 4 km kaugusel paiknev positiivne merepõhja struktuur. Kaheksa meetri sügavusel merepinnast pudedates merelistes setetes keset siledat merepõhja paikneb 80 m läbimõõduga ümmargune alang, mille keskel on umbes 35 meetrise läbimõõduga kerge. Kerke ümber asub vagumus, mille sügavus on ca 0,2–0,3 m ja kuhje kõrgus umbes 0,4 m ümbritseva ala suhtes. Objekti on põhjalikumalt uuritud 2017. aastal seismoakustilisel pidevsondeerimise meetodil Kaarel Lumiste poolt, kes pakkus, et Triigi objekti puhul on tegemist merepõhja liit-gaasilehtriga e. liit-rõugearmiga (pockmark). Lisaks meenutab Triigi objekt morfoloogiliselt mudavulkaani. Antud bakalaureusetöö eesmärk oli uurida Saaremaa põhjaranniku lähedal asuva nn. „Triigi objekti“ ja sellega piirnevate setete mineraloogilist ja keemilist koostist ning stabiilseid isotoope, selgitamaks võimalikke objekti tekkemehhanisme. Tulemustest kajastus, et Triigi objekti merelise kuni 0,5 m pinnasetted on mineraloogiliselt, keemiliselt ja stabiilsete isotoopide isotoop-suhetest tulenevad iseloomulikud antud piirkonna normaalsetele meresetetele. Küll aga leidus keemiliselt Triigi objektil ilminguid terrigeensete settekomponentide sissekandest ja objekti tsentris esines ilminguid anoksilisest veekeskkonnast. Objektil esines kvantitatiivselt erinevate keemiliste ja mineraloogiliste settekomponentide piirkondlik tsonaalsus, mis viitab mingisugusel ajahetkel toimunud settetingimuste muutumisele. Keemilise ja stabiilsete isotoopide analüüsi tulemusi interpreteerides leiti, et Triigi objektil esinev orgaaniline süsinik ning objektil kõrgenenud koguses akumuleerunud FeO3, Zn, Pb, Cr on peamiselt merevetikalist päritolu. Kuna saadud tulemused kajastasid Väinamere piirkonnale tüüpilisi meresetteid, ei ole alust arvata, et Triigi objekti puhul võiks tegu olla mudavulkaani või gaasilehtriga. Triigi objekti puhul võib tegu olla antropogeenset päritolu merepõhja struktuuriga, nt. militaarset päritolu plahvatuse tagajärjega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ueber die devonischen Dolomit-Thone der Umgegend Dorpats
(Dorpat : Laakmann, 1856) Schmidt, Carl
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Моделирование внутригодовой динамики польдерных геотехносистем. [1-2]
(Московский государственный университет, 1982) Roosaare, Jüri; Simonov, Juri, juhendaja