Sirvi Märksõna "governance" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 6 6

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
E-Vote-ID 2022
(2022-10) Krimmer, Robert; Volkamer, Melanie; Duenas-Cid, David; Budurushi, Jurlind; Germann, Micha; Glondu, Stéphane; Hofer,Thomas; Krivonosova, Iuliia; Martin-Rozumilowicz, Beata; Rønne, Peter; Zollinger, Marie-Laure
This volume contains papers presented at E-Vote-ID 2022, the Seventh International JointConference on Electronic Voting, held during October 4–7, 2022. This was the first in-personconference following the COVID-19 pandemic, and, as such, it was a very special event forthe community since we returned to the traditional venue in Bregenz, Austria. The E-Vote-IDconference resulted from merging EVOTE and Vote-ID, and 18 years have now elapsed sincethe first EVOTE conference in Austria.Since that conference in 2004, over 1500 experts have attended the venue, including scholars,practitioners, authorities, electoral managers, vendors, and PhD students. E-Vote-ID collectsthe most relevant debates on the development of electronic voting, from aspects relating tosecurity and usability through to practical experiences and applications of voting systems, alsoincluding legal, social, or political aspects, amongst others, turning out to be an importantglobal referent on these issues.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Estonia: Empowering the Executive
(Palgrave Macmillan Cham, 2022-12-02) Talving, Liisa; Ehin, Piret
Estonia successfully curbed the spread of COVID-19 in spring 2020. The government reacted relatively rapidly to the crisis outbreak, declaring an emergency situation on March 12 and introducing measures such as closing schools, banning public gatherings, and restricting movement across borders. Saaremaa, the largest island and the epicenter of the virus, was isolated. A 2 billion-euro aid program was launched, including labor market support, sickness benefits, and tax incentives. Adjustment to the emergency situation was alleviated by Estonia’s advanced digital society. Levels of public compliance with the restrictions were, in general, high. While the government’s handling of the crisis is considered successful overall, the emergency situation facilitated the concentration of power in the hands of the executive. In a situation where normal parliamentary and societal debate were hampered, the government pushed through legislative proposals concerning migration, environment, and social affairs that extended beyond the immediate needs of the pandemic and that undermined democratic values.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Exploring Estonian e-government before, during, and beyond COVID-19
(New Zealand Journal for Research on Europe (NZJRE), 2021) Carmichael, Logan
The outbreak of COVID-19 saw lockdowns imposed across the world, and traditionally in-person tasks and services shifted online. While this posed immense challenges in some governmental and institutional settings, in Estonia rigorous digital advancements dating back to the 1990s have made this learning curve markedly less steep, as many digital service provisions were widely available prior to the pandemic. This paper explores Estonia’s e-government solutions pre-dating, during, and beyond the pandemic. It will examine mechanisms – e-ID, X-Road, the information authority, state portal, and e-learning – that existed prior to the pandemic, and others – new e-services, fully online learning, and contact tracing applications – that have emerged in direct response to the pandemic. Finally, this paper will examine how elements of Estonian e-government can, and have been, adopted in international settings, considering how cybersecurity, regulation, and accessibility are closely intertwined with such dialogues surrounding e-government.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Governmentality and cultural participation in Estonian public knowledge institutions
(2013-08-13) Lepik, Krista
Doktoritöös on analüüsitud Eesti muuseumides ja raamatukogudes külastajatega seonduvaid võimusuhteid. Aluseks on võetud teoreetiline eeldus, et võim ja valitsemiskunst ei kuulu ainult poliitikute mängumaa, vaid ulatuvad väga erinevatesse ühiskonnakihtidesse ning valdkondadesse. Töö eesmärgiks oli uurida valitsemiskunsti võtteid, mille kaudu külastajatele lähenetakse, ning seda, missuguseid kultuuriosaluse võimalusi (ehk siis võimalusi kultuuri tarbida või luua) muuseumides ja raamatukogudes nendest võtetest tulenevalt külastajatele pakutakse. Uurimistulemusteni jõudmiseks rakendati erinevaid kvalitatiivseid meetodeid, mis järgivad kvalitatiivse uurimisviisi põhimõtteid – küsimus oli seega valitsemiskunsti võtete ja kultuuriosaluse võimaluste pakkumise tuvastamises, mitte aga nende mõõtmises. Tööks kasutatud materjal on kogutud kahest Eesti mõjukamast avalikust teadmusasutusest: Tartu Ülikooli Raamatukogust ja Eesti Rahva Muuseumist. Nende asutuste külastajate ja töötajate intervjuudest ning tagasisidedest, aga ka strateegilistest dokumentidest ilmnesid valitsemiskunsti strateegiatena külastajate distsiplineerimine, nende kategoriseerimine, eristamine teistest külastajatest ning (külastajate ideede) inkorporeerimine. Valitsemiskunsti toetavad olulisel määral kõnetamisviisid – näiteks kas külastajat kutsutakse „kliendiks“, „sõbraks“ või pöörataksegi talle tähelepanu kõikehõlmavat „külastaja“ mõistet kasutades. Samas tuleb rõhutada, et nimetatud kõnetamisviisid moodustavad nö jäämäe tipu – ülejäänud „jäämägi“ koosneb enesestmõistetavateks muutunud praktikatest („harimine“, „teenindamine“ jne), mis muuseumi või raamatukogu külastust vormivad. Nende praktikate abil luuakse ka külastajale võimalusi kultuuriosaluseks: näiteks näituste külastamist või omapoolse kultuurilise panustamise läbi. Tasakaalu leidmine enesestmõistetavate ja uute võimaluste (kohati ka pealesurutud) proovimise vahel on aga oluline põhimõte, mida doktoritöös lõpuks rõhutatakse.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Informal mutual oversight mechanisms in coalition governments: Insights from the Baltic states for theory building
(2018-04-16) Pukelis, Lukas; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Valitsuskoalitsioonide toimimine on keeruline. Koalitsioonid moodustatakse erinevatest, konkureerivate või koguni vastanduvate huvide ja eesmärkidega erakondadest. Ometi on pärast Teist maailmasõda koalitsioonivalitsused muutunud Euroopas üha sagedaminiesinevateks. Pealegi on sellised valitsused suutnud kõigile raskustele vaatamata riike tõhusalt juhtida ja seejuures stabiilselt koos püsida. Seda on tehtud teatud koalitsioonivalitsuste juurde loodud mitteametlike asutuste abil, mis võimaldavad koalitsioonipartneritel üksteise tegevusel „silma peal hoida“. Käesolevas väitekirjas on selliseid asutusi nimetatud mitteametlikeks vastastikuse järelevalve mehhanismideks (MVJM, ingl. IMOM) ja analüüsitud, kuidas neist neli – parlamendikomisjonide esimeeste ristmääramine, vähemoluliste ministrite ristmääramine, koalitsioonilepingute koostamine ning koalitsiooninõukogude loomine – toimivad Balti riikides. Balti riigid valiti käesolevas töös uurimisobjektiks, sest sarnaselt Lääne-Euroopa riikidele on neis suur osatähtsus koalitsioonivalitsustel, mis on võrdlemisi stabiilsed ja toimivad edukalt. Samas on nende riikide vastavad ajaloolised arengud olnud märgatavalt erinevad ja tunduvalt kiiremad. Seega pakuvad Balti riigid ainulaadset võimalust uurida selliste MVJMide arengut aja jooksul ja kuulda tähelepanekuid inimestelt, kes on ise mänginud olulisi rolle selliste asutuste loomisel. Käesolev väitekiri jõuab järeldusele, et MVJMide kasutamist Baltimaades suunasid üldjoontes samasugused põhjused nagu Lääne-Euroopas ja sealseid MVJMe kasutatakse sarnasel moel. Samas on Balti riigid seoses oma teistsuguse ajalooga kasutanud teatud MVJMe nagu näiteks parlamendikomisjonide esimeeste ristmääramist suuremas ulatuses kui Lääne-Euroopa riikides, aga mõned Lääne-Euroopas populaarsed MVJMid nagu näiteks vähemoluliste ministrite ristmääramine pole Balti riikides kunagi populaarsust võitnud. Samuti näitab käesolev väitekiri, et MVJMe on parem käsitleda kui ühtset järelevalvesüsteemi, mitte kui eraldiseisvaid instrumente. MVJMide kasutamine sõltub kahest tegurirühmast: tegurid, mis on seotud järelevalve alase vajadusega koalitsioonivalitsuses ja MVJMide kasutamisega seonduvad kulud. Väitekirja üheks peamiseks panuseks on suurema tähelepanu pööramine järelevalvega seonduvatele kuludele, mida seni on uuritud võrdlemisi vähe.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Varaühisus ja ühisvara valitsemine
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-11-19) Liin, Susann; Lahe, Janno, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Abikaasad saavad oma varaasju erinevalt korraldada, kuid Eestis on üle 80% abikaasadest valinud varaühisuse, mille puhul on abielu kestel omandatu ühisvaras. Tavaliselt teatakse, et varaühisus annab õiguse saada abielu lõppedes endale pool varast, vähem ollakse kursis sellega, kui ulatuslik on ühisvara ühise valitsemise kohustus. Seaduse järgi on abikaasal vaja teise nõusolekut ka selleks, et vana auto maha müüa, teha pangaülekanne, et enda laen tagasi maksta, investeerida ettevõttesse või müüa väärtpabereid. Kuivõrd tavaarusaam varaühisusest on väga kaugel sellest, milline varaühisus seaduse järgi on, ajendas see küsima, miks see nii on. Väitekirjas uuriti, miks seob varaühisus abikaasasid nii tugevalt kokku ja teiseks analüüsiti, mida peavad abikaasad ühiselt otsustama ning mida nad võivad üksinda otsustada. Väitekirjas järeldati, et kuigi varaühisust tunti juba keskajal, ei tekkinud kellelgi siis küsimust, mida abikaasad peaksid ühiselt otsustama. Abielunaine ei võinud teha ühtegi tehingut, abielumees otsustas üksinda kõike. Muutus tuli alles 20. sajandil, kui esile kerkis naiste ja meeste võrdõiguslikkus ning ka abikaasad pidid hakkama asju koos otsustama. Alles siis jõudis Eestisse ühisomand, mida peeti Rooma õiguses lausa võimatuks instituudiks. Ühisomand ning üha kasvav Saksa õiguse mõju on viinud meid nii ulatusliku ühisvara ühise valitsemise kohustuseni. Varaühisust ning meeste ja naiste võrdõiguslikkust on proovitud lepitada – kuid seni edutult. Põhjus on selles, et meetod on olnud vale. Võrdõiguslikkust ei saa panna aastasadu vana süsteemi sisse ühisvara ühise valitsemise kaudu lihtsalt nii, et sõnad mees ja naine asendatakse sõnaga abikaasa. Kuna tänapäeval on levinuim perekonnavorm, kus mõlemad abikaasad käivad tööl, tuleks senine üldreegel pea peale pöörata. Üldreegel peaks olema, et abikaasad saavad ennekõike iseseisvalt tegutseda. Selle kõrvale saaks seadusesse panna loetelu kõige tähtsamatest asjadest, mida abikaasad peaksid koos otsustama.