Sirvi Märksõna "hargmaisus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 8 8

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti elanike tööalane hargmaisus Euroopa riikides
(Tartu Ülikool, 2018) Viik, Marian; Tammaru, Tiit; Telve, Keiu; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eestist Iisraeli emigreerunud juutide keeleline identiteet raskuspunktiga eesti ja uusheebrea keelel
(Tartu Ülikool, 2022) Algvere, Kristel; Koreinik, Kadri, juhendaja; Põldsam, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Käesolev bakalaureusetöö avab Eestist Iisraeli emigreerunud juudi päritolu inimeste keelelisi valikuid, nende tagamaid ja seoseid identiteediga. Uurimuse keskmes on intervjuude käigus kogutud lood ja nende analüüs.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Family life across the gulf: cross-border commuters’ transnational families between Estonia and Finland
(2019-07-09) Telve, Keiu; Ventsel, Aimar, juhendaja; Tammaru, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev doktoritöö uurib Eesti-Soome vahelise pendeltöö mõju peresuhetele. Töö koondab viite iseseisvat teadusartiklit, mis avavad oskus- ja lihtööd tegevate Eesti meeste ja nende perekondade nägemust sellest, kuidas Soomes töötamine on mõjutanud pereelu ja suhteid lähedastega. Töörände põhjused on tihedalt seotud soorollide, perekonna ootuste ja tänapäevaste mobiilsusvõimalustega ning paljudel juhtudel valitakse Soomes töötamine eesmärgiga parandada lähedaste majanduslikku elujärge. Kuue aasta pikkune etnograafiline välitöö näitab, et hargmaised peremustrid on mõjutatud Soome kultuurist ja ühiskonnast, vaba ja tööaja muutunud vahekorrast ning lahusolekuga kaasnevast suuremast lähedusvajadusest. Pendeltöötajate elu ei ole kerge – pendeldamist on emotsionaalselt raske taluda, see on väsitav, võtab palju aega ning vajab väga suurt paindlikkust ja valmisolekut pidevalt kohaneda. Hargmaiste perekondade elurütm ja hakkamasaamine on väga individuaalne – osale perekondadest piiriülene suhtlemine ei sobi, teised aga oskavad selle enda jaoks sobilikuks muuta. Sealjuures teevad pereelu veelgi raskemaks ühiskonnas levivad stereotüübid ning üldine negatiivne kuvand pendeltöötajatest. Doktoritöö esitab tasakaalukama vaate kahes riigis elamisele ning toob esile argipraktikaid, mis aitavad peresuhteid üleval hoida. Pendeltöö on enamjaolt kaalutletud valik ja mõtestatud karjääristrateegia, millega kaasnevad nii majanduslikud kui sotsiaalsed muutused, mis hakkavad mõjutama ka teisi elu aspekte, sealjuures pereelu. Doktoritöö näitab, kuidas hargmaise eluviisiga kanduvad väärtusmudelid ühest riigist teise. Soomes töötamine mõjutab seda, kuidas mehed pereelust räägivad ja selles osalevad, kuivõrd nad kasutavad peredele mõeldud sotsiaaltoetusi ning kuidas nad laiemalt näevad oma isarolli. Hargmaiste meeste jaoks ei ole oluline vaid raha teenimine, samavõrra tähtis on olla perekonnaga nii sotsiaalmeedia kui külaskäikude kaudu kontaktis – heade suhete hoidmine on nende jaoks väga oluline. Vaatamata sellele, et üldjuhul pendeldab perekonnas vaid mees, saab pendeltöötajate perekonda ning kõiki pereliikmeid pidada hargmaisteks. Piiriülene elamine on kogu perekonna igapäevaseks reaalsuseks ning pereliikmed mobiilsusprotsessidesse distantsilt kaasatud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Identity construction in a transnational environment: the case of young Ukrainian migrants in Poland
(Tartu Ülikool, 2021) Kassenova, Alima; Czerska-Shaw, Karolina, juhendaja; Prina, Federica, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
After the political crisis struck Ukraine in 2014 and led to deterioration of its relations with Russia, new migration trends emerged in Ukraine. Within the following years migration of people from Ukraine to Poland has been growing exponentially. Along with growing number of workers arriving to Poland annually to find job on Polish job market, Poland gradually became Ukraine’s #1 education destination. From 2010 to 2019 the total number of Ukrainian students in Poland grew by 703%, whereas they constitute up to 50% of the total number of international students that come to Poland for study purposes. As young Ukrainians migrate to Poland at a very young age and enter their adulthood in migration, it is still unclear how they experience the migratory process, what factors pushed them into migration, how their identity and sense of belonging is formed within transnational spaces. This research makes an attempt to study the process of formation of identity and sense of belonging among teenagers based on the case study of young Ukrainian migrants who moved to Poland at the age of 14-17 years old to study at Polish education institutions.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Moving e-governance beyond borders: analysis of cross-border cooperation between Estonia and Finland
(Tartu Ülikool, 2021) Lankinen, Lare Patrik; Pääbo, Heiko, juhendaja; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
This thesis aims to analyse contemporary cross-border cooperation in the field of public sector digitalisation and e-governance. Using Estonia and Finland as exemplary examples of state digitalisation cases, the study adds to the existing literature on e-governance. Furthermore, it considers the emerging need for cross-border interoperability in government solutions. The central research questions of collaboration, interdependence and digitalisation image are supplemented with the recent developments in politics as well as inside the European Union. Research input provided by current and former public officials has led to the concluding analysis. Despite the success stories of both countries in digitalisation, the current cross-border collaboration requires further structure and political will in becoming the exemplary cross-border model for others to follow.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Roles and meanings of informality in transnational accountability: the EU migration crisis in the realm of transnational municipal networks
(Tartu Ülikool, 2019) Nakamura, Fumie; Muhhina, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
This master thesis investigates the meanings and functions of transnational accountability by analyzing the informal means of organizing accountability in emerging transnational governance networks. In this regard, the study will shed light onto a transnational municipal network (TMN) named EUROCITIES to understand the new realm of transnational governance in greater detail and examine its potential for transcending accountability gaps among conventional state-based actors. Accountability will be construed as an institutional arrangement within a broader governance setting and investigated in terms of ‘to what’, ‘to whom’, and ‘by what means’. When transnationality enters the picture, new non-state actors earn presence on the one hand, while the three focal points of accountability relationship becomes obscured on the other, leading to the issue of accountability gap. In this conceptual framework, the project examines the accountability relationship of EUROCITIES as a single case study as an intersection of the concept, transnational realm, and real-life issue of the 2015/2016 migration crisis, utilizing a qualitative inductive analysis. It concludes that EUROCITIES operates based on a new, more emancipatory sense of accountability to outperform the formal accountability, which makes it, both the secretariat and its member cities, an adaptive partner for the EU to address the accountability gap and the crisis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The segmented integration and mediated transnationalism of Estonian Russian-speaking populations
(2020-10-30) Leppik, Marianne; Vihalemm, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Eesti venekeelse elanikkonna puhul on tegemist sisemiselt heterogeense rahvastikurühmaga, keda ühendab küll ühine keel, ent kelle kohanemine Eesti ühiskonnas on aset leidnud eri viisidel. Kuigi neid erinevusi on uuritud varemgi, näiteks on lõimitust vaadeldud eeskätt riigispetsiifilise kapitali nagu kodakondsus ja keeleoskus abil (vt Lauristin 2012, Rikmann jt 2013), siis minu doktoritöö pakub välja detailsema empiirilise mudeli kirjeldamaks venekeelse elanikkonna lõimumise viise. Doktoritöös võetakse lõimumise lahtimõtestamisel arvesse venekeelse elanikkonna meedia kaudu vahendatud hargmaisust ehk eri meediaruumides osalemist ning piiriüleste (virtuaalsete) sidemete alahoidmist. Lõimumise ja hargmaisuse vahelisi seoseid ei ole Eesti kontekstis senini põhjalikult analüüsitud. Lõimituse aspektist on Venemaa mõju peetud kui mitte ohtlikuks, siis kindlasti mitte kohalikku lõimumist toetavaks. Käesolevast doktoritööst selgub, et opereerimine erinevates kultuuri- ja inforuumides ning laialdane venekeelse ja –maise meedia jälgimine ja kommunikatsioonipraktikad suhestuvad kohaliku lõimitusega erinevalt. See tähendab, et kohalik lõimitus ja meedia kaudu vahendatud hargmaisus on omavahel seotud, ent see vastastikmõju avaldub lõimrühmades erinevalt ning sõltub ka lõimrühmadele kättesaadavatest ressurssidest ja nende kasutamisest. Doktoritöö tulemused osutavad, et Eesti venekeelse elanikkonna saab tinglikult jagada neljaks. Multiaktiivne kosmopoliitne lõimrühm on tugevasti lõimitud kõikidesse ühiskonna sfääridesse, omab mitmekesist meediamenüüd ja suhtlusvõrgustikku, mis võimaldab aktiivselt ühiskonnaelus kaasa rääkida. Institutsionaalselt lõimunud usaldavad riigi institutsioone, neil on kõrgem haridus ning stabiilne majanduslik olukord, ent ebapiisav riigikeele oskus võib ühiskonnaelus osalemist pärssida. Kui regulaarne uudiste jälgimine hoiab kursis kohaliku eluga, siis venekeelse meedia jälgimine toidab hargmaisust ning võimaldab seeläbi säilitada ja arendada ajaloolis-kultuurilist identiteeti. Kolmas ehk etnokultuuriline lõimrühm paistab silma tugeva etnokultuurilise identiteediga ning lööb aktiivselt kaasa kodanikuühiskonnas. Samal ajal Venemaa kodakondsus ning Venemaaga seotud meedia- ja kommunikatsioonipraktikad ei toeta kohaliku poliitilise- ja kodanikuidentiteedi arengut ega suhteid põhirahvusega, ent seostuvad kohaliku tasandi kollektiivsete tegevustega ning hoiavad seeläbi ühiskonda sidustatuna. Neljast lõimrühmast problemaatilisim on nõrgalt lõimunud, kel puudub ligipääs ressurssidele, misläbi ühiskonnaellu kaasatud olla. Selle rühma hargmaisust, aga ka ühiskondlikku passiivsust toetavad meelelahutuslikku laadi tegevused virtuaalruumis, eeskätt sotsiaalmeedias.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Transnationalism and attitudinal integration: Russian-speaking youth and Estonian security and defence policy
(Tartu Ülikool, 2018) Lumijõe, Nikita; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
In the context of increasing geopolitical tensions, the identities and political loyalties of Russian-speaking minorities living outside of the historical homeland has become the focus of a growing body of research. Questions about the identities and political orientations of Russian-speakers are particularly pertinent in Estonia and Latvia, former Soviet republics that are now members of the EU and NATO, where Russian-speakers constitute a large share of the population. This research examines attitudes towards Estonian security and defence policy among the Russian-speaking youth in Estonia through the theoretical lens of transnationalism and triadic nexus models. The central hypothesis is that young Russian-speakers’ attitudes toward security and defence vary as a function of citizenship, level of identification with Estonia (as opposed to the ethnocultural homeland) and individual integration into Estonian society. This hypothesis is tested with qualitative analysis based on interviews of the target group. The interviews cover 25 members of the Russian-speaking community in Estonia, collecting information about their affinity to Estonia and Russia and measuring attitudes toward the key aspects of Estonian security and defence policy. The examination of the attitudes and personal reasons of the respondents show that self-identity, social and cultural background of Estonian young Russian-speaker can significantly determine one’s attitudes toward security and defence policy. Respondents with stronger affinity to Estonia show more supportive attitudes toward national security and defence, than their counterparts with stronger affinity to Russia. The results of this research shed light on the weaknesses of Estonian societal resilience and can help governmental actors to redirect integration policy in the more effective way.