Sirvi Märksõna "heaolu" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 189

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
7.-9. klassi õpilaste vaimne heaolu ja teadlikkus abi saamise võimalustest Tori valla näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2023) Uibu, Lilian; Õun, Kandela, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Sotsiaaltöö korralduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Abivajava lapse toetamine koolis: sotsiaalpedagoogide perspektiiv
(Tartu Ülikool, 2019) Taela, Aliide-Marie; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Age management concept for wellness and spa sector
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2013) Eljaste, Kadi-Kai; Tomasberg, Kai, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Turismiosakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajateenistuse olemasolu seletavad tunnused riikides
(Tartu Ülikool, 2025) Priisaar, Hendrik; Mölder, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Bakalaureuse töö eesmärk oli seletada ajateenistuse olemasolu riigis läbi konkreetsete tunnuste. Ajateenistus on olemuslikult isikuvabadusi piirav poliitika, mida riigid kasutavad oma relvajõudude isikukoosseisu tagamiseks. Kuivõrd on täheldatud, et külma sõja lõpp tõi kaasa laialdasema liberaalsete väärtuste, sealhulgas isikuvabaduste kõrgema väärtustamise, on küsitav, miks tänapäeval riigid ajateenistust jätkuvalt kasutavad. Töös uuriti, kuivõrd seletavad riigi julgeolekuolukord, isikuvabaduste väärtustamise tase ning majandusliku heaolu tase ajateenistuse olemasolu riigis. Tunnuste ja ajateenistuse seose uurimiseks võeti andmeid Center for Systemic Peace’i 1946-2018 suurte poliitiliste konfliktide episoodide andmestikust, European Value Survey ja World Value Survey (EVS/WVS) ühisest 2017-2022. aasta küsitlusuuringu andmestikust, Freedom House’i 2018. aasta raportist ning Maailmapanga 2017. aasta andmepangast. Andmeid uuriti logistilise regressioonanalüüsi teel andmeanalüüsiprogrammis R. Töös selgus, et riigi välisjulgeoleku halvenedes tõuseb ajateenistuse olemasolu tõenäosus riigis juhul, kui riigi üldine heaolu on teatud keskmisel või kõrgemal tasemel. Kuivõrd töös leiti, et isikuvabaduste väärtustamine ja majanduslik heaolu on omavahel tihedalt seotud, ei olnud võimalik eristada, kas üldise heaolu efekti puhul oli mõjuvaks faktoriks just majanduslik heaolu või hoopis isikuvabaduste väärtustamine. Töö tulemustest on võimalik järeldada, et riigi julgeolek ja üldisem heaolu on positiivselt seotud ajateenistuse olemasoluga riigis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajutise töö mõju noorte tööturupositsioonile ja heaolule Eestis
(Tartu Ülikool, 2026) Kivioja, Karl-Markus; Lorenz, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alaealiste õigusrikkujate probleemide lahendamise võimalused üldhariduskoolides Põlva valla näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2020) Kripson, Sandra; Käär, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Sotsiaaltöö korralduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Analysis of wellness consumer market of generation Y in Estonia
(Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, 2015) Nalobina, Svetlana; Smith, Melanie Kay, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Turismiosakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Asendushoolduselt elluastunud noorte toimetulek iseseisva eluga
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2021) Tamm, Hanna-Liisa; Käär, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Sotsiaaltöö korralduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Asenduskodus kasvavate laste huvitegevuse ja vaba aja veetmise võimalustest kahe asenduskodu näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2014) Mikk, Leila; Rähn, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Benefits of spas on individuals’ mental health and physical wellness: a case study of Victoria Island, Lagos, Nigeria
(Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, 2023) Afam, Nneka; Kumm, Monika, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Turismiosakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Body positivity in social media marketing: the wellness industry
(Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, 2023) Karroum, Tala Abou; Smith, Melanie Kay, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Turismiosakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Creating wellness as company structure: the case of workplace stress in a communication company in Georgia
(Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, 2017) Dumbadze, Liana; Smith, Melanie Kay, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Turismiosakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dementsuse diagnoosiga inimeste heaolu toetamise võimalused läbi dementsussõbralike teenuste
(Tartu Ülikool, 2021) Kuusk, Katrin; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Dementsus on ülemaailmselt kasvav probleem. Dementsus raskendab inimese igapäevaelu toimetulekut. Pakkudes dementsussõbralikke teenuseid näiteks päevakeskuse teenust on eelkõige vaja lähtuda õige keskkonna loomisest – nii füüsiline kui ka vaimne keskkond. Luues õige keskkonna saab dementsusega inimese heaolu toetada. Töö alguses sai püstitatud kolm uurimisküsimust: 1. Milliseid innovatiivseid lahendusi on võimalik rakendada dementsuse diagnoosiga inimeste heaolu tõstmiseks? 2. Kuidas dementsuse diagnoosiga inimesed kirjeldavad oma heaolu praegu? 3. Milliseid võimalusi rakendavad päevakeskuse töötajad dementsuse diagnoosiga eakate heaolu toetamiseks? Innovatiivsed lahendused, mida saaks rakendada dementsuse diagnoosiga inimeste heaolutõstmiseks oleks näiteks dementsuse sõbralikud linnad. Samuti on vahvaks ideeks ka mälukohvikud, mida rakendatakse Eestis ja mujal maailmas. Läbi lihtsate muudatuste on võimalik dementsusega inimestele luua sobilike keskkondi, nii koduses keskkonnas, teenustel kui ka avalikes kohtades. Analüüsist selgus, et dementsusega inimeste heaolule tuleks tähelepanu pöörata. Kuigi heaolu poolest tundusid kõik rahul olevat, siis tuleks arvesse võtta seda, et kliendid ei ole oma sündroomist teadlikud. Klientide heaolu toetamiseks, rakendavad päevakeskuse töötajad erinevaid mälu treenivaid mänge. Mälu treenivate mängude juures on töötajad toetavaks allikaks. Eelkõige peab jõukohaste toimingutega klient ise hakkama saama.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Designing nature-based landscape services for optium wellness
(Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, 2014) Petkevitšjus, Irina; Smith, Melanie Kay, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eakate tegevuses püsimise võimalused Jõgeva linna näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2014) Vinkel, Kristi; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eakate toimetulek ja teenuste vajadus Saare maakonna nelja valla näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2015) Saksakulm, Helbe; Rähn, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti helilooming 1970. aastatel: stiilisuunad, retseptsioon ja institutsionaalne korraldus hilisnõukogude kontekstis
(2026) Veenre, Anu; Kõlar, Anu, juhendaja
Artikliväitekiri „Eesti helilooming 1970. aastatel: stiilisuunad, retseptsioon ja institutsionaalne korraldus hilisnõukogude kontekstis” („Estonian Music in the 1970s: Stylistic Developments, Works’ Reception, and Institutional Organization of Professional Music in Late Soviet Context”) käsitleb eesti uut heliloomingut hilisnõukogude ühiskondlikus ja kultuurilises kontekstis, kirjeldades lähemalt loomeelu institutsionaalset korraldust, mis kujundas professionaalse muusika stiilisuundi ja retseptsiooni. Uurimisprobleem lähtub küsimusest, milliseks kujunesid 1970. aastate eesti heliloomingu peamised tendentsid ideoloogiliselt reguleeritud ja ühiskondlikult stagneeruvas, ent kunstiliselt üha mitmekesistuvas kultuuriruumis. Samuti uuritakse, kuidas mõjutasid institutsionaalsed praktikad ja põlvkondlikud hoiakud heliloojate loometegevust ja muusika vastuvõttu. Töö eesmärk on avada eesti muusikat kolmest üksteist täiendavast vaatepunktist, mida analüüsitakse doktoritöö aluseks olevas kolmes teadusartiklis (A1–A3). Nendeks on (A1) eesti kunstmuusika uute stiilisuundade kujunemine ning seosed erinevate muusikaväljadega, nagu varajane muusika, rahvamuusika, rokkmuusika suunad ja mitte-lääne muusikatraditsioonid; (A2) ühe teose – heliloojate Mati Kuulbergi, Lepo Sumera ja Raimo Kangro ühisautorsuses valminud Malera Kasuku klaveritrio – näitel põlvkondliku mõttekaasluse, postmodernistliku mängulisuse ja ühisautorsuse tähendus; ning (A3) Eesti NSV Heliloojate Liidu töökoosolekute kui keskse institutsionaalse mehhanismi roll uue heliloomingu hindamisel ja heliloojate tööalase heaolu kujundamisel 1970ndatel. Nende teemade koosvaatlus võimaldab esile tuua heliloojate erinevaid strateegiaid nõukogude võimu ja kunstiloomingut kujundanud ideoloogiliste ning institutsionaalsete raamidega suhestumiseks, samuti kirjeldada loovisikute ambivalentseid seoseid võimustruktuuridega. Metodoloogiliselt ühendab väitekiri kultuurilise muusikateaduse, retseptsiooniuurimusliku ja institutsiooniajaloolise lähenemise. Kolmest artiklist esimene (A1) toetub polüstilismi mõiste laiendatud, kultuurilisele käsitlusele ning analüüsib erinevate muusikaväljade vastastikmõju hilisnõukogude Eestis. Artikkel toetub Aleksei Jurtšaki (2006) ja Peter J. Schmelzi (2009) töödele hilisnõukogude (muusika)kultuurist, eelkõige loovisikute toimetulekustrateegiate kirjeldamisel nõukogude režiimiga suhestumisel. Teises artiklis (A2) kasutatakse juhtumiuuringu meetodit, analüüsides arhiivimaterjalide ja meediakajastuste põhjal Malera Kasuku klaveritrio sünnilugu, esit(l)usi ja retseptsiooni; teoreetilise raamina rakendatakse 5 postmodernistliku mängulisuse kontseptsiooni (nt Kramer 2002; Viires 2006) ning põlvkondlikkuse sotsiaalteaduslikke käsitlusi (Aarelaid-Tart 2012a, 2012b; Nugin jt 2016;). A3 tugineb Eesti NSV Heliloojate Liidu töökoosolekute protokollidele, mida analüüsitakse kvalitatiivse tekstianalüüsi meetodil, kuna see võimaldab koosolekute kõneainese, teoste hindamiskriteeriumide ja sõnavõttude retoorika põhjal teha järeldusi arutelude vaimse õhustiku kohta. Väitekiri näitab, et (1) 1970. aastad kujunesid Eesti uue heliloomingu seisukohalt stiilikirevaks kümnendiks, mida toetas mitme heliloojate põlvkonna samaaegne kõrge loomeaktiivsus. Perioodi uusi stiilisuundi iseloomustab erinevate muusikaväljade mõjude ilmumine professionaalses heliloomingus; põlvkondlik ühisidentiteet on märgatav aga enim 1940. aastate lõpul sündinud heliloojate puhul, kelle loomingus avalduvad mängulised loomepraktikad. (2) Retseptsioonilooliselt järeldub uurimusest, et Malera Kasuku klaveritrio mängulisus ei ole üksnes ajalooliselt huvitav asjaolu, vaid on kujundanud teose vastuvõttu ja esitamist aktiivselt tänaseni. (3) Institutsiooniajalooliselt näitab uurimus, et heliloojate liidu töökoosolekud osutusid hilisnõukogude ajal ambivalentseks suhtlusruumiks: ühelt poolt toimisid need ideoloogilise järelevalve mehhanismina, teisalt aga kolleegiaalse arutelu ja professionaalse eneserefleksiooni platvormina, mille praktiline mõju heliteoste edasisele käekäigule oli 1970. aastateks muutunud osaliselt formaalseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti IT-sektori subjektiivne heaolu ja motivatsioon ning selle erinevus üldpopulatsioonis
(2023) Simson, Glen; Aavik, Toivo; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti laste subjektiivne heaolu ja selle allikad
(Tartu Ülikool, 2025) Korman, Kaia; Soo, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Minu töö eesmärk oli välja selgitada laste hinnangud oma subjektiivsele heaolule õppeaasta alguses ja mõne kuu möödudes ning subjektiivset heaolu kujundavad aspektid nende elus. Eesmärgi täitmiseks kasutasin kombineeritud uurimisviisi. Subjektiivsete heaoluhinnangute võrdlemiseks kasutasin kvantitatiivse analüüsi meetodeid ja lapsi rõõmustavate ja kurvastavate tegurite analüüsimiseks kasutasin kontentanalüüsi. Empiirilise materjalina kasutasin Clanbeati 2022. aasta septembris ja detsembris läbi viidud õpilaste vaimse tervise monitooringu andmeid. Pikilõikeline andmestik sisaldas 691 5.-9. klassi õpilase vastuseid. Uurimuses selgus, et enam kui kolmandikul õpilastest on madal heaolu, eriti kriitiline on olukord kolmanda kooliastme tüdrukutega, kelle hulgas on madala heaoluga enam kui iga teine õpilane. Erinevused poiste ja tüdrukute heaolus kerkivad esile alates seitsmendast klassist, mil tüdrukute heaolu hakkab langema ja poiste oma püsib stabiilne. Soolised erinevused võivad tuleneda poiste ja tüdrukute erinevast arengutempost või koolistressi erinevast tajumisest. Vanemate klasside laste seas oli enam neid, kelle heaolu oli detsembris madalam kui septembris. See võib viidata vanema kooliastme suuremale koormusele ja pingele, mis detsembriks nende heaolu langetada võib. Laste vastustest neid rõõmustanud ja kurvastanud tegureid puudutavatele küsimustele selgus, et lapsi kurvastavad kõige enam kool, suhted lähedastega ja tervis ning kõige enam pakuvad rõõmu suhted, vaba aeg, huvitegevus ja kool. Kooliga seonduv kurvastab eelkõige madala heaoluga lapsi ning rõõmustab pigem kõrge heaoluga lapsi. See võib viidata sellele, et kool võimendab laste olemasolevat heaolutaset. Samuti selgus, et madala heaoluga lapsi rõõmustab pisut enam puhkuse ja vaba ajaga seonduv ning kõrge heaoluga lapsi organiseeritud huvitegevusega seonduv. See võib viidata madala heaoluga laste väsimusele või suuremale igatsusele autonoomia järele. Leian, et teemat on oluline edasi uurida, keskendudes esile kerkinud kurbust ja rõõmu toonud kategooriates sisalduvatele tähendustele ja detailidele. Oluline oleks ka analüüsida gümnaasiumiõpilaste heaoluhinnanguid ja neid kujundavaid tegureid. Laste heaolu sügavam mõistmine aitab kujundada toetavamat ja arvestavamat keskkonda. Suurem teadlikkus madala heaoluga laste hulgast aitab nii lastel kui nende vanematel mõista, et nad ei ole oma kogemustes üksi, mis võib vähendada hirmu ja ebakindlust oma murede jagamisel. Õpetajate, spetsialistide ja laiema kogukonna teadlikkus laste subjektiivsest heaolust ja seda kujundavatest teguritest aitab paremini ennetada laste heaolu ohustavaid olukordi ning varakult märgata abi vajavaid lapsi.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti õdede hinnangud oma tervisele ja vaimsele heaolule: läbilõikeuuring
(Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, 2026) Blumfeldt, Kristi; Seera-Erstu, Merle, juhendaja; Lenk-Adusoo, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut