Sirvi Märksõna "hinnangud" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 362

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1. klassi laste enesehinnangute seosed õpetajate ja vanemate uskumustega ja laste tegelike oskustega
(Tartu Ülikool, 2010) Doroshenko, Natalia; Mägi, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A summary report of the research project “Russian Child in Estonian General Education School”
(Tartu Ülikool Haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus, 2011) Kello, Katrin; Masso, Anu; Jakobson, Valeria
“Russian Child in Estonian General Education School”, a four-year (2008–2011) research project carried out by the Centre for Educational Research and Curriculum Development of the University of Tartu, aims to study the transition of Russian upper secondary schools to Estonian-medium instruction from the perspective of the attitudes, perceptions and experiences of target groups (students, teachers and school leaders). The objectives include offering a systematic review of the arguments related to different perspectives on the transition, and studying the perceptions of both the transition itself as well as its contexts. The project has been commissioned by the Estonian Ministry of Education and Research.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanike rollid eesti meediamaastikul: meetodi refleksioon ja kirjeldav analüüs
(Tartu Ülikool, 2021) Peel, Anett; Himma-Kadakas, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärk oli kaardistada ajakirjanike hinnanguid ajakirjanduslike rollide esinemisele ning analüüsida uuringus kasutatud meetodit. Kuna töö on osa rahvusvahelisest Journalistic Role Performance (JRP) projektist, siis eesmärgi saavutamiseks viisin läbi eesti uudisajakirjanike seas rahvusvahelise küsitluse, mille tõlkisin eesti keelde. Küsimustiku peamiseks sihiks oli teada saada, kuidas hindavad ajakirjanikud enda töös ja toimetuses esinevaid ajakirjanduslikke rolle. Sellele lisaks oli küsimustikus küsimusi veel ajakirjanike sotsiaal-demograafilise andmete, maailmavaadete ning ajakirjanike valikuvabaduste ja tööriistade kohta. Uuringus võrdlesin ajakirjanike isiklikus töös ja nende toimetuses esinevaid ajakirjanduslike rolle ja kirjeldasin enda ning vastajate tagasiside põhjal, millised piirangud ja soodustavad tegurid mõjutasid uuringu tegemist. Uuringust selgus, et eesti ajakirjanikud peavad kõige tähtsamaks valvekoera ja kodanikkonna ajakirjaniku rolle. Ajakirjanikele on tähtis kajastada uudistes kõiki osapooli, hoida silm peal võimuorganite tööl, edastada põhjalikke ja arusaadavaid uudiseid ning teavitada auditooriumit nende kohustustest. Kõige vähem tähtsaks peavad ajakirjanikud sekkuja rolli ehk ajakirjanikud ei soovi kasutada uudistest enda arvamust ning ei soovi saavutada läbi uudiste enda isiklikke poliitilisi või sotsiaalseid eesmärke. Ajakirjanikud ei taju suur vahet enda isikliku töö ja toimetuse praktikates esinevate ajakirjanduslike rollide esinemises. Ajakirjanike meelest on ka toimetuses levinud kõige rohkem valvekoera ja kodanikkonna ajakirjaniku rollid ning pole levinud sekkuja roll. Seega võib öelda, et eesti ajakirjandusmaastiku rolliideaalid on valvekoer ja kodanikkonna ajakirjanik, seejuures peetakse tähtsaks ausat, põhjalikku ja kõiki osapooli kajastavat ajakirjandust. Sarnaste laiamahuliste rahvusvaheliste ajakirjanduslike uuringute läbiviimise eelis on see, et Eesti meediamaastik on üsna väike, mistõttu ajakirjanikega kontakti saavutamine on lihtsam, kui mõnes muus riigis. Uuringu läbiviimisel peab arvestama, et ajakirjanikel on suur infokoormus ja tihe töögraafik, mistõttu võib neil vastamine aega võtta. Samuti ei tasu unustada, et meediamaastikud on riigiti erinevad, seega ei pruugi kõik rahvuvahelise uuringu küsimused minna kokku Eesti meediamaastiku eripäradega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Algklasside õpetajate hinnangud internetiportaalide Miksike ja Koolielu kasutamise kohta Lõuna-Eesti koolide näitel
(Tartu Ülikool, 2011) Soieva, Helis; Lembinen, Igne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Taru Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Algklassiõpilaste ja õpetajate vahelised suhted õpetajate hinnangul ning õpilase-õpetaja suhte skaala adaptsiooni pilootuuring Eestis
(Tartu Ülikool, 2022) Nork, Thekla-Maria; Urm, Ada; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alkoholi ja sigarettide tarbimisest tulenevad riskid (elanike hinnangute alusel)
(Tallinn, 2005) Ahermaa E; Eesti Konjunktuuriinstituut; Tervise Arengu Instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika (elanike hinnangute alusel)
(Tallinn, 2007) Ahermaa E; Eesti Konjunktuuriinstituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika (elanike hinnangute alusel)
(Tallinn, 2003) Ahermaa E; Eesti Konjunktuuriinstituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika (elanike hinnangute alusel)
(Tallinn, 2006) Ahermaa E; Eesti Konjunktuuriinstituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika (elanike hinnangute alusel)
(Tallinn, 2008) Ahermaa E; Eesti Konjunktuuriinstituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika (elanike hinnangute alusel)
(Tallinn, 2005) Ahermaa E; Eesti Konjunktuuriinstituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2008 (elanike hinnangute alusel)
(Tallinn, 2009) Ahermaa E; Eesti Konjunktuuriinstituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2009 (elanike hinnangute alusel)
(Tallinn, 2010) Hein P; Eesti Konjunktuuriinstituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2010 (elanike hinnangute alusel)
(Tallinn, 2011) Orro E; Lepane L; Reiman M; Niklus I; Savina V; Jõekalda P; Eesti Konjunktuuriinstituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2015: elanike hinnangute alusel
(2016) Lepane, Lia; Eesti Konjuktuuriinstituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alkoholi tarvitamise seosed seksuaalse riskikäitumise hinnangute ja tunnetatud kontrollikeskmega Eesti üliõpilaste hulgas
(Tartu Ülikool, 2025) Paat, Margit; Tamme, Annika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Siinse uurimuse eesmärk oli teada saada, milliseid seoseid esineb uuritavate isikute alkoholi tarvitamise ja alkoholi tarvitamisega seotud seksuaalsele riskikäitumisele antavate hinnangute vahel. Samuti sooviti teada saada, millised on seosed uuritavate alkoholi tarvitamise ja tunnetatud kontrollikeskme vahel. Uurimuse läbiviimiseks kasutati elektroonilist küsimustikku, mis mõõtis alkoholi tarvitamist, alkoholiga seotud seksuaalse riskikäitumise hinnanguid ja tunnetatud kontrollikeset. Seksuaalse riskikäitumise hinnanguid mõõtev skaala tõlgiti uurimuse autori poolt eesti keelde. Uurimuses osales 313 täisealist Eesti üliõpilast, kes olid vähemalt korra elus alkoholi tarvitanud. Tõlgitud versioonis säilis skaala kolmest alaskaalast sisemine kooskõla kahel esimesel. Kolmanda alaskaala sisemine kooskõla oli originaalküsimustikust oluliselt madalam. Tõlgitud skaala faktorstruktuur oli esimese ja teise alaskaala puhul suures osas sarnane originaalile. Kolmanda faktori madalad faktorlaadungid viitavad võimalikule mõõtmisprobleemile või struktuurilisele erinevusele ja alaskaala täiendava valideerimise vajadusele. Uurimuse tulemustest selgus, et mida kõrgem oli inimese alkoholi tarvitamise määr, seda kõrgemad olid tema ootused alkoholi positiivse mõju osas seksuaalsele sooritusele ja naudingule. Samuti selgus, et mida kõrgem oli alkoholi tarvitamise määr, seda kõrgema hinnangu andis inimene selle osas, et alkohol tema seksuaalset riskikäitumist suurendab. Seost alkoholi tarvitamise määra ja tunnetatud kontrollikeskme vahel ei leitud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alkoholi tarvitamist, hoiakuid ja kahjusid hindava üle-Eestilise uuringu raport
(Tallinn, 2017) Tervise Arengu Instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis : aastaraamat 2013
(2013) Eesti Konjunktuuriinstituut; Tervise Arengu Instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis. Aastaraamat 2008.
(Tallinn, 2008) Hein P; Ahermaa E; Martens K; Saar I; Josing M; Liivaauk P; Eesti Konjunktuuriinstituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis. Aastaraamat 2010
(2010) Orro E; Hein P; Martens K; Josing M; Reiman M; Eesti Konjunktuuriinstituut; Tervise Arengu Instituut