Sirvi Märksõna "historiograafia" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 118
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , 17. sajandi ajalookirjutaja raamaturiiul(2006) Laidla, Janet; Vahtre, Sulev, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , 1858. aasta talurahvarahutused Eestis : Mahtra sõda(Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1958) Kahk, Juhanlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , 1905.-07. a. revolutsiooni ajaloo uurimine ja käsitlused kodanalikus Eestis(Tartu Riiklik Ülikool, 1986) Väljas, Peeter; Rosenberg, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , 1939. aasta pöördemomenditide interpreteerimisest Eesti ühiskonna ajaloo taustal 1940-2000 : historiograafiline käsitlus(Tartu Ülikool, 2000) Korv, Enno; Ant, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , 1940.aasta juunisündmuste ajaloolisest seletusest Eestis aastail 1940-1989(Tartu, 1994) Adamson, Andreslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Ajalookirjutust mõjutanud tegurid varauusaegsel Eesti-, Liivi- ja Kuramaal(2017-10-17) Laidla, Janet; Rosenberg, Tiit, juhendaja; Küng, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondAjaloolasele on varauusaegne kroonika enamasti allikas – hea või halb, usaldusväärne või ebausaldusväärne – ning sellest lähtuvalt otsustab ajaloolane kui palju saab ta kasutada kroonikas kirjeldatud sündmusi ja inimeste tegusid selleks, et minevikku rekonstrueerida. Ajalookirjanduse ajaloo uurijale on kroonika oma ajastu ajaloo teadmiste ja ajaloo idee peegeldus. Teda huvitab autori isik, tema motiivid, kroonika valmimisega seotud asjaolud, krooniku allikad ja selle edasine saatus ajaloomaastikul. Mis puudutab kroonika allikalist väärtust, siis selles osas on ajalookirjutuse ajaloo uurijad ja ajaloolased varauusaegsete kroonikaid uurinud ning neile hinnangu andnud. Vähem on uuritud kroonikaid kui oma ajastu ajalookirjutuse peegleid ning seda, kuidas võtsid need vastu Lääne-Euroopas levinud ajalooteaduse arenguid või kuidas ühiskondlikud tegurid ajalookirjutust mõjutada võisid. Käesolev doktoriväitekiri sisaldab seitset sissevaadet varauusaegsesse ajalookirjutusse uurides ühiskondlike tegurite (võim, sõda, trükikunsti levik), Lääne-Euroopast tulnud ideede (ajaloo idee, antikvaarne liikumine, gootitsism) ning autori individuaalse allikavaliku mõju ajalookirjutusele Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal. Kokkuvõttes võib tõdeda, et Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa ajalookirjutajad võtsid vastu erinevaid Lääne-Euroopas levinud ideid ning lugesid uuemat kirjandust, kuid nende endi keskelt ei kerkinud esile ajaloolast, kes oleks olnud üle Euroopa tuntud. Dialoogis Euroopa kultuuri keskusega jäädi pigem vastuvõtjaks kui võrdseks partneriks. Ühiskondlike tegurite mõju avaldus enamasti paljude tegurite kombinatsioonis kui selgelt üheselt. Näiteks ei saa väita, et sõjategevus või trükikodade asutamine Eesti-, Liivi- ja Kuramaale alati julgustas või vastupidi pärssis ajalooteoste sündi, trükkimist või levikut. Kui 16. sajandil oli ajalookirjutajate jaoks esiplaanil oma eluajal toimunud sündmuste kirjeldamine järeltulevate põlvede jaoks, siis 17. sajandil asusid mitmed autorid koostama terviklikumat käsitlust kohalikust ajaloost.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Annalistide Emmanuel le Roy Ladurie ja Fernand Braudeli ajalookäsitluste võrdlus Languedoc'i näitel(Tartu Ülikool, 2006) Viiol, Doris; Laur, Mati, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Autoritaarrežiimi areng Eestis aastatel 1934–1940: põhiseaduse ja kaitseseisukorra roll(2024-05-27) Kenkmann, Peeter; Pajur, Ago, juhendaja; Valge, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond1934. aastal toimus Eestis riigipea Konstantin Pätsi juhtimisel riigipööre, mille käigus lükati edasi valimised, peatati kodanike põhisõiguste kehtimine ning likvideeriti Eesti Vabadussõjalaste Liit. Käesolev doktoritöö uurib, milliste seaduste alusel viidi riigipööre läbi ning funktsioneeris selle tulemusena loodud ebademokraatlik valitsemiskorraldus. Samuti uuritakse siin resideerinud välisriikide diplomaatide seisukohti alates 1934. aastast Eestis toimunud pöördeliste sündmuste kohta ja sedagi, kuidas kirjeldati 1930. aastate sündmusi paguluses. Kuigi vabadussõjalasi on süüdistatud selles, et nende koostatud 1933. aasta põhiseadus, millega loodi väga suure võimuga riigivanema ametikoht, võimaldas Pätsil teostada riigipöörde ja valitseda autoritaarselt, ei ole see korrektne. Nagu doktoritöös selgitatakse, oleks samasuguse pöörde saanud läbi viia ka 1920. aasta põhiseaduse alusel. Kuigi kaitseseisukord kehtestati vabadussõjalaste ohuga hirmutades, ei ole ajaloolased seni leidnud selle kohta tõendeid. Seega teostas Päts mitmeid seadusi rikkudes riigipöörde ja likvideeris demokraatia kartusest kaotada demokraatlike valimiste tagajärjel võimu. Eestis resideerinud välisriikide diplomaadid said sellest samamoodi aru. 1936.-1937. aastal võeti Pätsi initsiatiivil ette järjekordne põhiseaduse muutmine, mille käigus rikuti oluliselt kehtivaid seadusi. Uue põhiseaduse kehtima hakkamise järel 1. jaanuaril 1938 demokraatiat ei taastatud: kuni Nõukogude okupatsiooni alguseni kehtis kaitseseisukord, erakondade tegevus oli keelatud ning ajakirjandus vaigistatud. Kaitseseisukord tegi Nõukogude Liidu survel 1940. aasta juunis ametisse nimetatud Johannes Varese nukuvalitsusel kergemaks Eesti iseseisvuse likvideerimise. Paguluses valitses suhtumises kirjeldatud sündmustesse kaks vastandlikku seisukohta. Ajakirjanduses ja populaarteaduslikes töödes kiideti Pätsi tegevus heaks ning süüdistati teisiti arvajaid vabadusvõitluse huvide eiramises. Alates 1960. aastatest avaldatud teaduslike käsitluste seisukohad ühtivad suuresti käesoleva doktoritöö järeldustega.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Balthasar Russowi ja Dionysius Fabriciuse kroonikate rahvausuteated teiste kirjalike allikate kontekstis(Tartu Ülikool, 2007) Metssalu, Jüri; Vahtre, Sulev, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Bericht über die Tätigkeit der Akademischen Historischen Gesellschaft in den Jahren 1920-1930(Tartu, 1931) Tarvel, Peeterlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Comparative discourse-semiotic analysis of the historiography in the history textbooks of the Soviet Union and the Soviet Republic of Estonia(Tartu Ülikool, 2022) Karilaid, Marko; Ventsel, Andreas, supervisor; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Das Verhältniss der kleinen Meisterchronik zum Chronicon Livoniae Hermanns von Wartberge und zur Reimchronik(Dorpat : H. Laakmann, 1875) Rathlef, Georg Carloslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Den svenska tiden i estnisk historieforskning(Tartu : Akadeemiline Rootsi-Eesti Selts, 1934) Blumfeldt, Evaldlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Dennmärckische, Swedische, vnd Norwägische Chronica. Durch den hochberhümpten Albertum Krantzium von Hamburg, von anfang aller Mitt nächtischen Länderen Künigen, iren herrlichen Thatten, vnd zůfälligen Kryegßhandlungen, vffs fleissigst, bitz vff die jarzal Christi M. D. iiij. beschriben. Newlich durch Henrich von Eppendorff verteütscht(Zu Straßburg : bey Hans Schotten, 1545) Krantz, Albertlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Diatribe Historica Posterior Quâ praeter Genuinam Originem, Antiquos Curlandae Gentis Mores(Wittebergae : Typis Viduae Augusti Bruningii, 1683) Rhanaeus, Samuellistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Diatribe Historica Prior Quâ Genuinam Curlandae Gentis Originem(Wittebergae : Typis Viduae Augusti Bruningii, 1683) Rhanaeus, Samuellistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Die Chronik Heinrichs von Lettland : Dissertation. T. 1(Berlin, 1865) Hildebrand, Hermannlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Die Chronik Heinrichs von Lettland : Ein Beitrag zu Livlands Historiographie und Geschichte(Berlin : Druck und Verlag von E. S. Mittler und Sohn, 1865) Hildebrand, Hermannlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,