Sirvi Märksõna "idealism" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 13 13
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Ajalooline idealismus ja materialismus(1909) Lafargue, Paullistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Der Begriff des Idealismus in der israelitisch-jüdischen Geistesgeschichte : Konzepte, Notizen(Leipzig, 1932) Gulkowitsch, Lazarlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Dra dialogn cwiszen Hajlas un Filonus(Printed in Poland: Grafia, Warszawa, 1938) Berkeley, George; דזשארדזש בערקליlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Individual self-determination in Friedrich Schiller’s philosophical writings(2023-06-29) Reshenin, Semen; Piirimäe, Eva, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondFriedrich Schiller polnud mitte ainult suurepärane näitekirjanik ja luuletaja, vaid ka eripärane kantiaanlikku traditsiooni kuuluv filosoof. Ta kirjutas teoseid väga erinevates distsipliinides, näiteks esteetikas, moraalifilosoofias ja poliitikas. Schilleri tõlgendajate jaoks on aga kerkinud üles küsimus, kuivõrd kooskõlaline on tema süsteem. Ühelt poolt arutletakse selle üle, kuidas tema nii erinevaid distsipliine käsitlevad tööd omavahel suhestuvad. Teisalt arutletakse ka iga üksiku teose sisemise terviklikkuse üle, kuna Schiller paistab neis ühendavat ühildumatut: vabadust ja loomust, mõistust ja tundeid. Käesolev dissertatsioon väidab, et Schilleri filosoofias on läbiv teema: enesemääramine. Schiller on erinevates teostes näidanud, et enesemääramine on seotud paljude erinevate eluvaldkondadega: esteetika, moraali ja poliitikaga; samuti toob ta välja, kuidas erinevad enesemääramise vormid on omavahel seotud. Näiteks defineerib Schiller ilu nähtumuse vabadusena, mis tähendab, et kaunist objekti tajutakse nii, nagu see määraks ennast ise, nagu järgiks ta oma seadusi. Schilleri väitel omandab inimene esteetilise ilukogemuse kaudu refleksioonivõime, mis võimaldab tal teostada oma individuaalset enesemääramist. Individuaalne enesemääramine on omakorda poliitilise enesemääramise tingimus. Nagu Schiller näitab, saab ainult vaba inimene luua ja hoida vabariiki, s.o. Schilleri terminoloogias “eetilist riiki”. Schillerit tuleb mõista kantiaanina, kes ei kõnele mitte objektide endi võimalikkuse konstitutiivsetest printiipidest, vaid regulatiivsetest ideaalidest. Olgugi kättesaamatud, suunavad need ideaalid meid püüdlema üha suurema moraalset ja sotsiaalpoliitilist arengut, edendades seeläbi meie suuremat sisemist ja välist harmooniat.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs , Kant [Helisalvestis](1979) Narski, Igorlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Le temps d’engagement dans les oeuvres d’André Gide et de Johannes Semper: les univers fictionnels entre l’élan vital et la littérature engagée(2023-10-31) Karelson, Marit; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondVäitekiri keskendub André Gide’i (1869-1951) ja Johannes Semperi (1892-1970) ilukirjanduslikele teostele, eesmärgiga analüüsida nende fiktsionaalsesse maailma kätketud aega. Aja mõistet uuritakse läbi Gide’i ja Semperi esseistika, samuti läbi Jean-Paul Sartre’i, Henri Bergsoni, Paul Ricœuri ja Jacques Noiray teooriate. Lähtudes Sartre’i „värvatud kirjanduse“ ideest kujundan mõiste „värvatuse aeg“, et analüüsida Gide’i ja Semperi loomingut. Selline aeg viitab kirjaniku aktiivsele püüdele muuta oma teoste kaudu ühiskonda. Nii Gide’i kui Semperi fiktsionaalsetes maailmades esindab aeg indiviidi teadvuse mitmesust. Mõlema autori teostes tekib aeg, kui tegelaste kehad esinevad kujutluspiltidena, mis võivad asuda iseendast väljaspool. Nii saavad tegelased „teiseks“ – nendeks, kes nad ei ole. Analüüsin neid kujutluspilte läbi Sartre’i mõiste „võimalikkus“, mis viitab ideele, et indiviidil on võime kujutleda tulevikku asuvana väljaspool olevikku. Uurides Gide’i loomingus kujutluspilte, mida võib käsitleda „võimalikkusena“, selgub, et nende läbi avalduvat aega võib järjest enam käsitleda aktiivsusena, mida märgib see, et äratuntav ajastruktuur laguneb järjest enam koost. Semperi teostes ei esine tegelaste kehad ainult kujutluspiltidena, mis asuvad endast väljaspool, vaid nad moodustavad „võimalikkuste“ võrgustiku koos tegelastega, kes on nende kõrval. Semperi loomingus on selgemini kui Gide’i puhul äratuntav teose kui erinevatest kehadest koosneva organismi orgaaniline jätkuv areng, mis kätkeb Bergsoni „kestuse“ ja „eluhoo“ elemente. Tegelaste võrgustiku arenemist võib mõtestada kui ühiskonna arengu võrdpilti: nii Semperi kui Gide’i jaoks on oluline indiviidi aktiivsus ühiskonna kujundamisel.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Ludwig Feuerbach ja klassikalise saksa filosoofia lõpp : lisa: Karl Marx. Teesid Feuerbachi kohta(1970) Engels, Friedrichlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Materialismi ja idealismi võitlusest bioloogias(1961) Haberman, Haraldlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Semantiline idealism - imperialistliku reaktsiooni ideoloogiline relv(1954) Trofimov, Pavellistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Unsre Aufgabe in der Erziehung unsrer deutsch-baltischen gebildeten Jugend zum Idealismus(Reval, 1912) Stromberg, Adalbert vonlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Борьба материализма и идеализма в палеонтологии в конце XIX и начале XX вв.(Tartu Riiklik Ülikool, 1958) Loit, Tõnislistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Идеализм как физиологический фактор(Юрьев : К. Маттисен, 1908) Jarotski, Aleksandrlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,