Sirvi Märksõna "identiteet" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 182

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
2014. aasta eesti keele riigieksami kirjutamisosa ühe teema kvalitatiivne sisuanalüüs
(Tartu Ülikool, 2018) Josiptšuk, Sälly; Reinsalu, Riina, juhendaja; Vija, Maigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A photo essay and Amazonian perspectivism : images from Madre de Dios
(Tartu Ülikool, 2024) Paredes Coral, Robertho Miguel; Pupkevičiūtė, Daina, juhendaja; Cubero, Carlo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A. Tšehhovi näidendi "Kirsiaed" tegelaste kultuuriline identiteet ja selle väljendamine tõlkeloomes
(Tartu Ülikooli Narva kolledž, 2025) Vainküla, Daria; Aja, Urve, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
”Allt verkligt liv är möte.” En läsning av Per Olov Enquists Kapten Nemos bibliotek och Nedstörtad ängel i ljuset av Michail Bachtins dialogism
(Tartu Ülikool, 2014-03-20) Tšernjajeva, Jevgenija; Sävborg, Daniel; Tartu Ülikool. Skandinavistika osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Tänker man på litteraturen så dyker det upp en fråga som alltid har sysselsatt människor: måste litteraturen avspegla samhällets aktuella situation eller är det snarare de eviga allmängiltiga problemen som författare skulle tillägna sig? Per Olov Enquist är en av 1900-talets mest kända svenska författare som framgångsrikt kombinerar både samhällsviktiga och existentiella ämnen i sitt författarskap. Om man tittar på Enquists omfattande produktion ser man att det är sådana teman som politik, idrott, historia och flera andra som fängslar författaren. Dock lägger en intresserad läsare märke till att Enquists personer ofta är villrådiga: de försöker samla delarna av sitt eget liv som om det var ett pussel, att förstå vem de är, att skapa sin egen identitet. Just med en sådan identitetsupplösning skulle man kunna karakterisera huvudpersonen i P O Enquists roman Kapten Nemos bibliotek som publicerades 1991. Boken är mycket gåtfull och innehåller olika anspelningar på författarens självbiografi och historier från hans tidigare romaner. Således är det av stort intresse för mig att betrakta hur romanens huvudtema – identitetsskapande – behandlas i Enquists närmast föregående verk, nämligen i Nedstörtad ängel från 1985. En flagrant likhet mellan de två romanerna är att det finns en jag-berättare i båda. Närmare sagt innehåller de båda verken en berättare som förmedlar någon historia eller flera och som försöker att förstå sin personlighet. Med hänsyn till det ovanstående är syftet med den föreliggande uppsatsen att jämföra de två redan nämnda romanerna vad gäller identitetsskapande. De frågor som jag ställer i mitt arbete och försöker att få svar på låter så här: På vilket sätt skapas identiteten i den ena och den andra romanen? Är de sätt att skapa sin egen identitet som används av jag-berättaren i Enquists romaner olika? I vilken utsträckning går det att skilja dem från varandra? Med utgångspunkt i Michail Bachtins dialogistiska syn på en skönlitterär text analyserar jag den namnlösa berättarens relation till karaktärer av de förmedlade historierna i både Kapten Nemos bibliotek och Nedstörtad ängel. Det är den komparativa metoden som anses vara den lämpligaste för att skilja på likheter och differenser i frågan av identitetsskapande i de två romanerna.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Altlivlands Deutschtum : ein Vortrag
(Leipzig : Duncker & Humblot, 1911) Höhlbaum, Bernhard
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Asendushoolduselt järelhooldusele suunatud noorte sotsiaalse identiteedi kujunemine
(Tartu Ülikool, 2024) Paas, Eidi; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Asenduskodus kasvanud noorte narratiivid suhetest päritoluperega
(Tartu Ülikool, 2022) Uibo, Triin; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Between homeland and fatherland: Russian identity in Estonia and Latvia
(Tartu Ülikool, 2017) Ulasevich, Semen; Kallas, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Biseksuaalne identiteet ja selle seosed religiooniga kristliku usu näitel
(Tartu Ülikool, 2019) Savik, Iiris; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Käesolev uurimus käsitleb biseksuaalset identiteeti; kuidas religioon mõjutab biseksuaalse identiteedi kujunemist ning kristliku usu näitel, kuidas religioon käsitleb biseksuaalsust. Töö on jagatud kolme teemaplokki. Esimene peatükk keskendub biseksuaalse identiteedi seletamisele ja sellega kaasnevate eriomaste aspektide tutvustamisele. Teine peatükk vaatleb, kuidas religioon mõjutab biseksuaalse identiteedi kujunemist ja arengut. Kolmas peatükk käsitleb seda, kuidas kristlik usk suhestub biseksuaalsusesse ning kuidas kristlik teoloogia on antud teemat käsitlenud. Biseksuaalsus on üldtermin seksuaalsusele, mis hõlmab endas kogumit suhestumise võimalusi, sealhulgas seksuaalset käitumist, tundeid, emotsionaalset seotust, ihalust ja fantaasiad rohkem kui ühe soo vastu. Need suhestumise viisid ja nende elluviimine ei pea olema samaväärselt ega samaaegselt rakendatud mõlema soo suhtes. Biseksuaalse identiteediga määratleb ennast arvestatav osa LGBT-kogukonnast. Seda identiteeti iseloomustab nähtamatus teiste seksuaalsete identiteetide vahel, mis tuleneb binaarsest seksuaalsuse käsitlusest. Biseksuaalsust vaadeldakse tihti kui faasi ja mitte stabiilset seksuaalset orientatsiooni, mis aga ei vasta inimeste tegelikule seksuaalsele käitumisele ja tunnetusele. Biseksuaalsuse nähtamatuse tagajärjed on binegatiivne suhtumine ja bifoobia. Biseksuaalid on tihti heidetud kõrvale nii hetero- kui ka homoseksuaalsest kogukonnast. See mõjutab negatiivselt biseksuaalsete inimeste vaimset tervist. Biseksuaalsetel inimestel on keerulisem astuda püsisuhtesse ning nad kogevad rohkem lähisuhtevägivalda. Viimasel aastatel on biseksuaalsuse nähtavus paranenud ning biseksuaalsus on leidnud koha seksuaalsuse kohta käivas debatis. Religioonil võib biseksuaalse identiteedi osana olla nii negatiivne kui ka positiivne ja toetav mõju. Üldistusi selle kohta, milline mõju on religioonil biseksuaalsele identiteedile, on raske teha, sest see oleneb konkreetsest religioossest kogukonnast, kuhu kuulutakse, ning ka inimese kogemusest oma identiteediga. Kristlikus usus domineeriva negatiivse suhtumise tõttu LGBT-kogukonda on seksuaalsuse kujunemise algfaasis religiooni mõju väga tihti seksuaalsusest pöördumine ja romantiliste ja seksuaalsete tundmuste täielik ignoreerimine või religioonist irdumine. Pikaaegne seksuaalsuse 29 allasurumine ei ole enamasti võimalik ning sellel on negatiivne mõju inimese vaimsele tervisele. Religioonist lahkumisega kaasneb samuti negatiivne mõju vaimsele tervisele. Religioonist lahkumine pole alati lõplik ning võib tähendada ka kristliku kogukonna vahetamist või keskendumist personaalsele spirituaalsusele. Osa biseksuaalse identiteediga inimesi integreerivad oma religioosse ja seksuaalse identiteedi, mis viib neid parema enesetunnetuseni, enda seksuaalsuse aktsepteerimiseni ning pakub moraalset tuge. Kristlik usk käsitleb biseksuaalsust erinevalt, kuid üldiselt on kristlikule teoloogiale omane biseksuaalse identiteedi ignoreerimine, seda nii peavoolu kui ka queer-teoloogias. Peavoolu kristlik teoloogia vaatab inimese seksuaalsust käitumise põhjal ning selle käsitluse tõttu aktsepteerib ainult homoseksuaalsust ja heteroseksuaalsust. Seksuaalvähemustesse on suhestumine enamasti negatiivne. Queer-teoloogia käsitleb biseksuaalsust tihti möödaminnes kokkusurutuna teiste LGBT osadega. Mõnel juhul on need võimalused, millega luuakse kohta homoseksuaalsetele inimestele, ka moodused, millega biseksuaalsed isikud jäetakse seksuaalvähemuste käsitlusest kõrvale. Eraldiseisev biseksuaalne teoloogia on harvaesinev ja sellel puudub süstemaatilisus. Selle peamised teemad on binaarse seksuaalse käsitluse ja mõttemustrite kriitika ning biseksuaalsuse nähtamatuse ja marginaalse olukorra vähendamine. Paremaks biseksuaalseks teoloogiaks on vaja kristliku kogukonna ja biseksuaalse kogukonna omavahelist suhtlust ja biseksuaalide kogemustega arvestamist. Samuti on oluline mitmekülgne seksuaalse identiteedi mõistmine ja seksuaalsuse käsitlemine mitte ainult seksuaalsete aktide põhjal. Biseksuaalsuse mõistmine peab haarama nii ajaloolist kui ka kultuurilist konteksti, mis mõjutab inimese käitumist, suhtumist, aga ka jumalatunnetust laiemalt.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Bordering and de-bordering: the Russian speaking community in Estonia
(Tartu Ülikool, 2022) Siva, Sami; Makarychev, Andrey, juhendaja; Terry, George Spencer, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The Purpose of this MA thesis is to explain the nuances between those communities that live along the borders of Estonia & Russia and Estonia & Latvia. The connecting thread between these communities is that they are divided by the international borders and yet share family and/or cultural ties across the border. Moreover, they are different in the ways in which they are integrated into the Estonian socio-cultural milieu. Therefore, this research aims to explain the difference between these communities and how nuances in bordering and de-bordering practices of these communities influence the security narratives of Estonia. Methodology of this work is grounded on an ethnographic study of these communities using photographs and text as research material. I use visual autoethnographic studies, which is entrenched in the positionality of the researcher (Bleiker, 2019) as a participant and a witness and thus explain things that are unseen. Photographs from the fieldwork are used in conjunction with the words of the members of the community. Therefore, from a methodological perspective, in this study, I aim to explore the possibilities of using photographs in political science research. From a conceptual standpoint, in this thesis I utilize three different pillars: social constructivism, hegemony, and cultural semiotics to analyze the empirical data - interviews and photographs - obtained from the fieldwork to explain the nuances in social-cultural practices of these communities situated on the borderlands of Estonia.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Bordering and Identity-Making in Europe After the 2015 Refugee Crisis
(Routledge, 2018) Makarychev, Andrey
Introduction to the spacial issue that presents and analyzes the state of debate on EU's immigration policies from a geopolitical perspective
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Brändi identiteedi ja imago võrdlus tarbija eelistustest lähtuvalt AS Selveri näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Saks, Maarit; Viikmaa, Karmen, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Ettevõttemajanduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Cambio de código como un recurso para crear la identidad latina : análisis del discurso en la red social Reddit
(Tartu Ülikool, 2024) Reimann, Markus; Kruse, Mari, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Romanistika osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Clothes and identity in Virginia Woolf's Orlando
(Tartu Ülikool, 2023) Raidsalu, Jaana-Liis; Talviste, Eret, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Compelex Orientalism: Soviet Kurdology and Kurdish nation building
(Tartu Ülikool, 2022) Akobirova, Sarvar; Sadecka, Agnieszka, juhendaja; Cheskin, Ammon, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Concern with identity in modern English poetry (by the example of “Epithalamon”, “Duality” by Dannie Abse and “Confessions” and “River” by Kathleen Raine)
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2014) Malkus, Alina; Raud, Niina, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž. Võõrkeelte lektoraat
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Constructing athletic identity in American leagues: a semiotic analysis of professional sports
(Tartu Ülikool, 2025) Prokes, Daniel; Salupere, Silvi; Sütiste, Elin; Mäekivi, Nelly; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Constructing identities in Georgia’s foreign policy: the Georgian “Self” and the Russian “Other” under UNM and GD (2008-2021)
(Tartu Ülikool, 2024) Van Dreven, Vita; Aprasidze, David, juhendaja; Prina, Federica, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Explaining Georgia’s foreign policy, particularly its refusal to bandwagon with Russia and its decision to align with the West, has been a long-standing focus of scholarly inquiry. However, after Georgian Dream (GD) took office in October 2012, some have noted a shift to a seemingly pro-Russian foreign policy. Most explanations point towards identity – whether elite, state, national or party – as an explanatory variable for this shift. Instead, this thesis is grounded in poststructuralist theory, which posits that identity is formed through linking and differentiation between the “Self” and the “Other.” The research purpose is to identify how the Georgian “Self” and Russian “Other” have been constructed by United National Movement (UNM) and GD between 2008 and 2021, and to explore whether there has been a change in construction of the Russian “Other.” I conduct a poststructuralist discourse analysis of official foreign policy documents, government programs, speeches (both domestic and international), and statements made by key officials (prime minister, president, and Ministry of Foreign Affairs). I identify six discursive formations on which UNM relies for its identity construction of Georgia and Russia: International Law; Role of the International Community; Historical Legacy; (Future) Russo-Georgian Relations; August 2008 War; and Georgian Statehood. In UNM’s construction, the Georgian “Self” and the Russian “Other” as complete opposites. In contrast, I identify four discursive formations that GD uses for its identity construction of Georgia and Russia: International Law; Actions in Abkhazia and South Ossetia; Role of the International Community; and Commitment to a Peaceful Solution. Although GD relies on fewer discursive formations, the portrayal of Russia is more complex. Overall, I identify four significant changes in the construction of the Russian “Other:” a shift in attribution of blame for the August 2008 War; a more positive tone towards Russia; the construction of a mutual willingness to solve the conflict; and the portrayal of compatibility of the West and Russia.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Converting identities and moralities: pentecostal christianity among the Roma in Estonia and Latvia
(2023-12-07) Roht‐Yilmaz, Eva‐Liisa; Vallikivi, Laur, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Antud doktoritöö põhineb etnograafilistel välitöödel romade seas Eestis ja Läti Vidzeme piirkonnas Eesti piiri lähedal. Alates 1990. aastate algusest, mis oli ka üldine Nõukogude Liidu lagunemisega kaasnenud nn usubuumi periood, on Eestis tegutsenud Soome roma nelipühi misjonärid, kes hakkasid tähelepanu pöörama just vaatluse all oleva regiooni roma vähemusele. Tänapäeval toimub suurem osa nende misjonitööst Lätis, kus roma kogukond on oluliselt suurem, kuid jätkub ka Eestis, kuivõrd romad elavad mõlemal pool riigipiiri ning suhtlevad ka oma sugulastega teises riigis. Nelipühilusse pöördumisega kaasneb vajadus seada esiplaanile uskliku identiteet ja sellega kaasnev moraalikoodeks, kuid samas tunnevad uskuvahetanud vajadust säilitada roma kogukonda kuulumiseks vajalikud suhted ja väärtused. Doktoritöös uurin, kuidas pöördunud romad Eestis ja üle piiri Lätis Vidzeme piirkonnas loovad end eetiliste subjektidena kahe vastandliku moraalikoodeksi vahele sattununa. Doktoritöö näitab ka, et Soome roma misjonärid ja romad Eestis ja Lätis loovad uusi võrgustikke ning otsivad ühist etnilist identiteeti vaatamata roma gruppide sisemistele erinevustele. Etnilisusel on oluline roll mitte üksnes misjonitöös, vaid ka usu kogemises kehaliste sensoorsete praktikate kaudu. Selgub, et misjonil on sügavam mõju just tänu neile roma päritolu misjonäridele, kes kombineerivad roma kultuurilist identiteeti nelipühilusega ning kasutavad kultuurispetsiifilist lähenemist. Näitan, et on mitmeid lähenemisi, mida nelipühilusse pöördunud roma indiviidid kasutavad, leidmaks viise konfliktsete moraalinormide ja -süsteemide ühildamiseks, kujundades nõnda oma moraalset mina nelipühi kristlasena. Näiteks ennustamine, mis on traditsiooniline roma naiste lisateenistus, kuid mis pöördumise järel on üldiselt taunitud ja millest tuleb loobuda, ei pruugi olla kõigi nelipühilastest roma naiste jaoks üksüheselt hukka mõistetud, mitte ainult selle majandusliku tähtsuse tõttu romade jaoks, vaid ka seetõttu, et suhted teiste romadega ja oma kultuurilise identiteedi säilitamine jäävad neile jätkuvalt oluliseks. See näitab kuidas pöördunud romad peavad pidevalt otsima tasakaalu erinevate moraalikoodeksite vahel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Cultural diplomacy & the reproduction of identity and memory: the centenaries of Estonia, Finland, Latvia, and Lithuania
(Tartu Ülikool, 2019) Bélanger, Jessie; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
In 2017 and 2018, Estonia, Finland, Latvia, and Lithuania celebrated the hundredth anniversary of their independence. Considering these countries have limited international visibility due to their limited resources, population density and territory size, such milestones represent an extraordinary opportunity to resolve the situation. The practice of cultural diplomacy within the realm of diplomacy continues to be underestimated. Since most of its understanding is still stained by the Cold War period and its research focus too USA-centric, the practice of cultural diplomacy continues to be misleading. Therefore, the thesis seeks to demonstrate the benefits of cultural diplomacy by applying its methods on concrete examples that have had considerable domestic and international reach. It also seeks to demonstrate its usefulness in situations where conflicts or tense relations are absent. Consequently, the cases of the centenaries of Estonia, Finland, Latvia, and Finland have been chosen to highlight the potential of cultural diplomacy for small countries, who have yet to grow on the international stage. As a result, the research has found that the practice of cultural diplomacy was noticeable in the planning, organization, and celebration of the Estonian, Finnish, Latvian, and Lithuanian centenaries, and that its impacts, along with identity and collective memory, on small countries were consequential.