Sirvi Märksõna "ideoloogiad" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 75

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A radical left party? The ideology of SYRIZA
(Tartu Ülikool, 2016) Siniloo, Gert; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The purpose of this paper was to find out the ideological stance of the Greek ruling party SYRIZA in comparison to socialism and social democracy. This comparison was used to determine whether the possible radicalness of SYRIZA lies in the party’s rejection of the politics of austerity or are there features in SYRIZA’s ideology which make the party substantially extreme left. The hypothesis formulated at the beginning of this thesis suggested that compared to socialism and social democracy, SYRIZA’s ideological stance is not radical – if anything, the radicalness of the party is expressed in its opposition to austerity politics. In my view, this hypothesis proved to be correct and thus the ideological closeness of SYRIZA to classical leftist ideologies was confirmed. The essence of SYRIZA’s positions and proposals are found in Table 1 which plainly demonstrates the party’s socialist and social democratic roots. Thus, the central conclusion of this paper is that ideologically, SYRIZA is not a radical party. True, it uses Marxist rhetoric, is anti-elite and severely criticises neoliberalism, but it is not seeking to stage a revolution to abolish the capitalist system. The party’s proposed measures regarding social welfare, equality, reforms in the public sector or sustainable development are not essentially radical. If anything, the radicalness of SYRIZA lies in the party’s opposition to the politics of austerity. One dimension missing from this paper is SYRIZA’s use of populism. The way the party deploys populist rhetoric and to what extent is definitely a possible topic for future research. Another fascinating option would be to compare SYRIZA to the anti-austerity movements and parties in other countries, some of which were mentioned in the discussion part of this paper.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A radical right lived ideology: an in-depth case study of the ideology of Sinine Äratus
(Tartu Ülikool, 2024) Jezierska, Isabel Mari; Piirimäe, Eva, juhendaja; Wierenga, Louis John, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
This thesis answered the research question “What is the nature and what are the core features of the ideology of Sinine Äratus?”. The decision to investigate the ideology of Sinine Äratus, a radical right youth organisation associated with the radical right Conservative People’s Party of Estonia, is multifaceted. Firstly, it serves as a compelling case for exploring the ideology of a radical right youth organisation, offering a rich source of information. Additionally, Sinine Äratus is situated in Eastern Europe, has global affiliations with other radical right organisations and activists, and has the potential to influence its mother party. To answer the research question, the author used dual-method approach. First, through theory-driven content analysis, the author demonstrated that the ideology of Sinine Äratus encompasses three key characteristics of radical right ideology: authoritarianism, anti-democracy, and nationalism, as defined by Elisabeth Carter. This confirmed that Sinine Äratus indeed is a radical right ideology. Second, the author employed data-driven qualitative content analysis along with morphological analysis to delve into the concepts, arguments connecting these concepts, and the underlying values that constitute the ideology of Sinine Äratus. The identified concepts were categorised into three themes: ethnonationalism, national independence, and environment. Using two different methods for studying the ideology of Sinine Äratus not only allowed the author to reconstruct the ideology of Sinine Äratus from two different perspectives but also allowed the author to demonstrate what researchers would fail to capture if they were to just use one method for studying an organisation’s ideology.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A. C. Грибоедов в советской и российской школе (на материале послевоенных советских и современных российских учебников по литературе)
(Tartu Ülikool, 2020) Reshenina, Polina; Borovikova, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Slaavi filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
В данной работе мы реконструировали модели биографии А.С. Грибоедова, представленные в следующих школьных учебниках по литературе: – первый послевоенный стабильный учебник по литературе для 8 класса, 1954-1970 гг., автор С.М. Флоринский; – последний советский стабильный учебник по литературе для 8 класса под редакцией Н.И. Громова, 1971-1990 гг., автор главы о Грибоедове – Н.А. Спицына; – современный учебник по литературе для 9 класса под редакцией В.Я. Коровиной, издания 2006-2019 гг., автор главы о Грибоедове – В.И. Коровин. Мы восстановили идеологический, образовательный и научный контексты создания учебников в том объеме, который мы считаем необходимым для понимания изложенных в них концепций жизни и творчества Грибоедова. Опираясь на работы исследователей и собственный анализ, мы подробно раскрыли следующие положения.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aira Kaalust Mari Saadini. Nõukogude eesti naisarenguromaan ja selle lugemisviisid
(2018-07-09) Ross, Johanna; Merilai, Arne, juhendaja; Olesk, Sirje, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekirjas vaadeldakse nõukogude eesti naisautorite teoseid, mida võib näha kui naisarenguromaane – romaane sellest, kuidas noorepoolne naistegelane elus oma kohta otsib, püüab jõuda selgusele oma tahtmistes ning lepitada neid sotsiaalsete ootustega. Nõukogude perioodi puhul on huvitav ennekõike see, kuidas kujutatakse naistegelase isiklikku ja ühiskondlikku arengut tingimustes, kus totalitaarne riigikord propageerib ülalt alla „naisemantsipatsiooni“ ideed, kuid praktika on märksa mitmekihilisem. Selle uurimiseks visandatakse väitekirjas kaks viisi neid romaane lugeda: esiteks tavapärase nõukogude eesti kirjandusloo osana, mispuhul on eelduseks, et (hea) kirjandus tõstab mässu valitseva korra ja nõukogude kirjandusideoloogia vastu; teiseks feministlike lugudena naiste ühiskondlikust eneseteostusest. Võiks arvata, et need kaks lugemisviisi on 180-kraadises vastuolus – naise „ühiskondlikuks saamine“ on igav ja võimutruu süžee, mida pole võimalik võtta tõsiseltvõetava arenguloona. Materjalist selgub aga, et nii lihtne on asi harva. Kommunismi rajale pöörduv kangelanna võib meenutada pahelist filmidiivat; tööelus pettuv ja tuumikperekonda ihaldav noor naine võib mõjuda väga nõukogulikuna. Lähema analüüsi all on peamiselt 1960. aastatest pärit sõjaromaanid Luise Vaherilt, Lilli Prometilt ja Aimée Beekmanilt ning peamiselt 1970. aastatest pärit nn abieluromaanid Veera Saarelt, Aimée Beekmanilt, Aino Pervikult ja teistelt. Üldise tendentsina joonistub välja, et naisautorite sõjaromaanides esindavad n-ö naiselikud argitoimetused isiklikku ja tsiviilelu, mis mängitakse välja vastandina avalikule, maskuliinsele, heroilisele sõjanarratiivile. Seevastu abieluromaanides kipub isegi intiimsfääri kujutamine ümber tõlgenduma avalik-ühiskondlikuks, lausa sotsioloogiliseks kommentaariks. Eelloona tutvustatakse kaht Aira Kaalu 1950. aastatel ilmunud pikemat proosateost, järelloona kaht Mari Saadi 1980.–1990. aastate romaani.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse tundide ning antud ainete õpetajate roll õpilaste poliitiliste ideoloogiate kujunemisel
(Tartu Ülikool, 2024) Kerro, Karolin; Urmann, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida ajaloo ja ühiskonnaõpetuse tundide rolli õpilaste ideoloogiate kujunemises. Valimistulemused viitavad, et noored ei osale aktiivselt valimistel. Näiteks 2023. aasta Eesti parlamendivalimistel hääletas alla poole 18-24-aastastest, moodustades vaid 6,7% kogu valimas käinutest (Valimised 2024). Kuigi Eesti noorte üldised haridusnäitajad püsivad kõrgel - seda kinnitavad näiteks PISA (Programme for International Student Assessment) testide kõrged tulemused(Çıtak 2024) –, on 2022. aasta rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu kohaselt Eesti noorte kodanikuosaluse näitajad keskmisest all pool, samuti iseloomustab Eesti noori vähene huvi poliitiliste ja ühiskondlike teemade vastu(Ümarik jt 2022). Passiivsus poliitikamaastikul võib tekitada probleeme, sealhulgas noorte arvamuste ja murede eiramist poliitikamaastikul. Selles kontekstis on oluline mõelda, kuidas haridussüsteem võib mõjutada poliitiliste ideoloogiate kujunemist ja seeläbi noorte poliitilist käitumist. Uurides haridussüsteemi ja noorte ideoloogiate kujunemist, saame paremini aru, kuidas formuleeruvad noorte ja tulevaste põlvkondade uskumused, väärtused ja käitumismustrid ning kuidas õppeained ja antud ainete õpetajad saavad toetada sotsiaalset sidusust, poliitilist osalust ja kriitilist mõtlemist. Süvaintervjuude põhjal loodud analüüsist selgub, et Eesti noortel on raskusi ideoloogia teema mõistmisega ning tihtipeale ei osata selgitada ideoloogia rolli ühiskonna ning ka nende endi eludes. Õpilaste sõnul tuleneb teadmiste auk vähesest või täiesti puudulikust teema käsitlusest. Ka õpetajate sõnul käivad ideoloogia teemad väga lühidalt ühiskonnaõpetuse materjalidest läbi ning ajaloos keskendutakse pigem sündmustele, mitte sündmuste poliitilisele taustale. Süvaintervjuudest selgus, et õpilased pigem tunnevad, et õppekava ning õpetajate õpetusstiil on väga neutraalne ja seetõttu ei ole ka tekkinud kunagi pinget kindlat maailmavaadet pooldada. Bakalaureusetöö annab tervikliku ülevaate varasemalt leitud seostest ideoloogiate ja haridussüsteemi vahel ning kuidas analüüsis leitud tulemused peegeldavad antud teemat Eesti kontekstis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ameerika Ühendriikide kuvand ENSVs ilmunud geograafiaõpikutes aastatel 1944-1985
(Tartu Ülikool, 2015) Varris, Evelin; Veski, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ameerika Ühendriikide välispoliitika Ladina-Ameerikas ja Kuubas külma sõja ajal
(Tartu Ülikool, 2018) Õim, Karl Erik; Medijainen, Eero, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ametlik riigiideoloogia parteide tegevuses Türgi kemalismi näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Laur, Merlin; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Biologiseerivad ja stereotüpiseerivad aspektid Eesti geograafiaõpikutes (1918-1939): Aafrika ja Aasia rahvad
(Tartu Ülikool, 2020) Ausmees, Hannes; Veski, Karin, juhendaja; Kalling, Ken, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Detotalization and retroactivity: black pyramid semiotics
(2021-01-27) Bennett, Tyler James; Kull, Kalevi, juhendaja; Ventsel, Andreas, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekirja üldiseks probleemiks on semiootika integreeritavus. Detotalisatsioon kirjeldab semiootikatraditsiooni, mille kohaselt suletud terviklikkus pole võimalik, ning mis oma põhiliste teoreetiliste koordinaatidena näeb psühhoanalüüsi, ideoloogia kriitikat ja strukturaalset semioloogiat. Oluliseks analüüsivahendiks on autori poolt välja töötatud nn “musta püramiidi” skeem-mudel, mille abil otsitakse vastust küsimusele: kuidas saab puhtdiferentsiaalne, erinevustel põhinev (internaalne) süsteem suhestuda välisega (eksternaalsega)? Järgnevalt jõutakse semiootikas esineva subjektiivse relativismi kriitikani ja võetakse kasutusele retroaktiivsuse mõiste, mille kaudu kirjeldatakse väliseid mõjusid. Semiootika osavaldu vaadeldakse retroaktiivsuse toimimise aspektist. “Musta püramiidi” skeem-mudel ühendab hübriidselt Peirce’i ja Hjelmslev’ semiootikat, integreerides Peirce’i detotalisatsiooniga. Skeem eristab märgifunktsiooni ja märgiproduktsiooni ala ning selle jaotuse kaudu sulandab Peirce’i trihhotoomia kokku Saussure’i dihhotoomiaga. Taolisel sünteesil on kaks eelist. Esmalt on detotalisatsiooni subjektivistlik relativism ankurdatud kognitiivsemiootika ja biosemiootika empiiriliste ja loogiliste rakenduste poolt. Teisalt on kognitiivsemiootika ja biosemiootika rikastatud retroaktiivsuse tekstiliste protseduuridega, mis võimaldab ligipääsu välisele ilma märgi määratlust kahjustamata. Seeläbi on olemas artikulatoorse alusmaatriksi teaduslik seletus, kuid samuti vajadus teaduslikus semiootikas detotalisatsioonile iseloomuliku tekstuaalse eksperimenteerimise järele. Just retroaktiivsus on see ühendav mõiste, mis seob kaks semiootika lahusolevat valda. Integreerides ka kognitiivsemiootika ja biosemiootika detotaliseeritud semiootika pildile, pakub väitekiri kokkuvõttes mittereduktiivse ja empiirilise vastuse relativismi probleemile semiootikas, säilitades seejuures semiootika teoreetilise terviklikkuse ja pakkudes välja ühtse metakeele killustatud sotsiaalteaduste tarbeks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Diskussioonil peetud kõne G. F. Aleksandrovi raamatu Lääne-Euroopa filosoofia ajalugu puhul : 24. juunil 1947. a.
(1952) Ždanov, Andrei
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti erakondade ideoloogilised profiilid ning nende arvestamine valimisreklaamis
(Tartu Ülikool, 2011) Tamme, Teele; Lauristin, Marju, juhendaja; Pullerits, Evelin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Ideological profiles of Estonian parties and their reflection in electoral advertisements The purpose of this bachelor thesis is to analyse the ideological profiles of six Estonian political parties belonging to the XI Composition of the Riigikogu and see how they were reflected in electoral advertisements. This study is based on the example of the 2011 Estonian parliamentary election campaign. First, it needed to be clarified how the parties themselves see their profile and how it is described by independent experts. In order to do that, interviews were conducted with independent political experts and the parties’ campaign coordinators. In addition, the author studied the slogans in election ads and visual idiosyncrasies to see how they reflected the ideological views of the party. The ideological views of political parties can be positioned on the basis of certain characteristics on a left-right ideological spectrum, which enables to identify the ideological profile of a party. The main difference between left- and right-wing parties is that the first are in favour of the state playing a greater role in organising people’s lives while the latter prefer to minimize its influence. There are several characteristics to make a distinction between left- and right-wing ideological profiles and some party profiles encompass features from both directions. On the basis of the study, it could be maintained that the parties of the previous (XI) Composition of the Riigikogu are more or less located around the centre of the political continuum. None of them is extremely radical; however, the ideological profiles of a number of parties might also entail characteristics rather far from the centre. The wider purpose of the current empirical study was to understand and describe the political landscape in Estonia, which was also achieved. The ideological characteristics of the political parties were identified along with their relation to the development of the parties’ ideological profiles. Furthermore, it could be concluded from the study that ideological standpoints also occur in campaign advertising, since the slogans present the electorate with the parties’ political postures, which in a broader perspective are associated with their ideological views as a system of certain ideas, rules and values. Nevertheless, whether these ideological profiles as understood by the voters coincide with the parties’ own perception of themselves is an issue in itself. The interviews conducted with independent political experts shed light to the fact that the marketing side of the election campaigns is strongly associated with the way the parties represent their ideological standpoints. In fact, political parties are not always able to act according to the ideological views presented in the campaigns. For example, a people’s party, whose main aim is to obtain as many votes as possible, cannot express very radical and controversial beliefs in public without risking to lose votes, even though these beliefs may be in accordance with the ideology that the party is supposed to represent. The current situation in the society also has an influence on the parties’ ideological profiles. According to campaign coordinators, the initial ideological views form the core in developing the campaign, but this is not the main and only feature. The content of the campaign and election ads is to a great extent influenced by on-going processes in the society and by the target market. These are the three parameters shaping the parties’ ideological profile when creating an election campaign. For example, the election campaign coordinator of The Estonian Reform Party admitted that compared to the time before the economic crisis the right-wing profile of the party concerning social issues had indeed shifted a little to the left before the previous elections. It is difficult to say whether people understand on the basis of political advertising the exact ideological view they support in the elections. While the parties’ political experts believe that election ads give a true account of their core ideology, the current study allows us to conclude that the advertising of some parties is more elaborate on those terms while in the case of others ideological profiles remain vaguer. In addition, each party holds certain unconditional convictions. For example, The Estonian Reform Party, presenting itself as a liberal party, prioritizes fostering free market economy and the neo-liberal belief in self-regulating markets. The unswerving course of the Union of Pro Patria and Respublica is promoting nationalconservative views, where every political standpoint is explained through the aim of maintaining the Estonian nation. The slogans of parties very often entail characteristics from both sides of the political spectrum. However, the current study indicates that in the decision-making process, voters tend to be leaded by the core ideological characteristics as identified by the parties themselves, and the slight ideological shifts conditioned by the current situation tend to be ignored. The main reason for this is that Estonian political culture is in the ideological phase: the keywords of ideologies and values of the society have already been developed; nevertheless, the influence of the Soviet past on Estonian political culture is still evident. It is natural that party profiles cannot yet have reached the critical-rational phase, be clear and unambiguous and take long-term political practices into account. In conclusion, the present bachelor thesis helps to dissect the ideological profiles of the key parties in the political landscape of Estonia and understand the role of those profiles in election advertising. Consequently, the author is of the opinion that initially established goals have been achieved.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Iseseisvuspartei ideoloogia ja selle muutumine aastast 1994 kuni 2012
(Tartu Ülikool, 2013) Lindepuu, Henri; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Kirjandusmuuseum 1940-1946
(Tartu Ülikool, 2019) Ostrak, Anne; Raudsepp, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti rahvakalendri majanduslikust ja ideoloogilisest tagapõhjast
(Tartu Riiklik Ülikool, 1984) Vahtre, Lauri; Vahtre, Sulev, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti töölisajakirjanduse ajaloost : rajamisest kuni oktoobripäevadeni
(1962) Laul, Endel
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Vabariigi kuvand Eesti NSV eestikeelsetes ajalooõpikutes
(Tartu Ülikool, 2020) Kokk, Toomas Matthias; Veski, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eestimaa Kommunistliku Partei tegevus ideoloogilisel alal (aastail 1940-1958)
(Tartu Riiklik Ülikool, 1973) Fiveger, Leonid; Panksejev, Aleksander, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
EKP võitlus fašistliku ideoloogia vastu aastail 1925-1940
(Tartu Ülikool, 1980) Kangur, Kalev; Ant, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ideology vs. interests: are the radical right-wing populists the voice of the people? Case of Austria and Hungary
(Tartu Ülikool, 2020) Abashidze, Ana; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The main objective of this thesis is to find out whether selected populist radical right-wing parties (PRRPs) truly represent the electorate, their demands and voices, or is it their merely political-strategic rhetoric that encourages positions in which politics is driven by fear. And which accounts for the political processes of framing domains of anti-immigration. The research is seeking to examine, whether the populist radical right-wing parties in Austria (FPÖ) and Hungary (Fidesz) are in practice representing the people, or is it just an illusion created by them, that they address all real-life matters, salient for the society while endeavouring to gain political success. This research will examine politics of fear as the strategic rhetoric tool for selected PRRPs and it will detect what are the issues PRRPs address in their pre-electoral speeches and how the rhetoric has changed through the recent years. On the other hand, the research will measure the social grievances by observing the electorates’ opinions and issues they have been concerned about. The latter and its transformation will be compared to the speeches of PRR politicians and the main topics they are focusing on. This will help to demonstrate the match/mismatch, between the selected PRRPs’ rhetoric, showing what they consider to be most important for the society, and the real-life grievances society actually has.