Sirvi Märksõna "imagination" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Affective-imaginative modelling in semiotic context: a Vichian perspective
(2023-11-23) Pern, Tuuli; Kull, Kalevi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö käsitleb Itaalia 18. sajandi tähelepanuväärse filosoofi Giambattista Vico tööd tänapäeva semiootika valguses. Vico oli üks esimesi mõtlejaid, kes kirjeldas protsesse, mida me praegu tunneme kehastunud meele ideena: ta rõhutas, et inimese mõtlemine ei ole ainult ratsionaalne, vaid selles osalevad ka meeleline taju, inimlikud kired ja kujutlusvõime, mis kõik on olemuselt kehalised. Lisaks Vico tööde seosele semiootikaga näidatakse tema suhteid praegusaegse kultuuripsühholoogiaga. Üheks oluliseks mõisteks, mida Vico kasutas, on inimesele omane kujutlusvõime, mis on aluseks maailma mõtestamisel. Semiootikas saab inimese mõtestamisvõimet mitmete teiste mõistete kõrval kirjeldada läbi kahe olulise mõiste: modelleerimine ehk mudelite loomine ja omailm ehk organismi subjektiivne maailm. Minu doktoritöö kasutabki just neid Tartu semiootika jaoks olulisi mõisteid, et näidata, mil moel kujutlusvõime, nii nagu Vico seda mõistab, võimaldab inimestele paindlikkust ja uute tähenduste omistamist oma kogemustele. Kujutlusvõime abil loodud mudelid on motiveeritud subjektiivsest kehalisest kogemusest ja afektiivsetest reaktsioonidest. Minu doktoritöö toob sisse afektiiv-kujutlusliku modellerimise mõiste, kirjeldamaks seda laadi mudelite loomist. Doktoritöö panuseks on ühtlasi Vico kujutlusvõime mõiste toomine üldisemasse semiootika konteksti, Tartu traditsiooni arvestades.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Implementing Imagination for Evoking Teleodynamic Systems which Create Constraints to Constitute Improvised Musical Pieces
(ISME Commission for the Education of the Professional Musician, 2024) Sikk, Jaak; Raju, Marju; Vurma, Allan
Improvising freely together with their peers in a classroom setting can be challenging for a music student, as no specific guidance is provided, and students must rely solely on their inner ideas, rules, etc. This long-term exploratory study with eight Estonian music students tested imagination as a tool for providing improvisation guidelines to enhance group dynamics. A different set of methods (behavioral observation of the whole situation, detailed musical analysis of the improvisations, professional evaluation by improvisation teachers, and student feedback) was used for analysis. The results show that the implementation of conscious imagining is helpful for forming a certain constrained expressive area for improvisers, in which the improvised music is clear, stylistically coherent, and the improvisers are at relative ease in self-expression.