Sirvi Märksõna "info" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 60

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanike oskused valeinfo tuvastamisel: olevik ja tulevikuvaated
(Tartu Ülikool, 2021) Kikas, Brita; Himma-Kadakas, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Magistritöö erivorm on mõtteline edasiarendus meie uuringust ja Indrek Ojametsa bakalaureusetööst. Esimene eesmärk on laiendada intervjuude tulemusi võimalike tulevikuvaadete kontekstis ehk tuua esile väljakutsed, mis infokorratuse kontekstis võivad mõjutada ajakirjanike tööd faktikontrollis. Teine eesmärk on vahendada teadustöö tulemusi eesti keeles, sest sellest uuringust võiksid kasu saada Eesti ajakirjandusväljaanded. Viimase täitmiseks kirjutasin koos juhendajaga artikli ajakirjale Vikerkaar. Artikkel võtab kokku uuringu tulemused ning lisab neile tulevikuvaated. Magistritöö uurimusküsimused on: 1. Milliseid oskusi kasutavad eesti ajakirjanikud infokorratuse tuvastamisel? 2. Milliseid oskusi ja pädevusi võivad ajakirjanikud vajada infokorratuse tuvastamiseks lähtuvalt tulevikuvaadetest? Uuringut selgus, et kombineerides tavapäraseid oskusi, suudavad ajakirjanikud hästi tuvastada ja elimineerida infokorratuse erinevaid vorme. Lisaks on keskselt tähtis oskus kriitiline mõtlemine, sest kriitilise meele ja laia silmaringi koosmõju tugevdab ajakirjanike vaistu teha rohkem faktikontrolli. Mitme uuringus osalenu jaoks oli tähtis saada ka uudis kiiresti välja, mistõttu usaldati allikat pimesi. Ka tuntud allikad olid paljude uuritavate jaoks turvalised, kuid tundmatud allikad mitte. Tuntud allika lisamine andis ajakirjanikele ka kindlustunde, justkui vastutus oleks jagatud allika ja autori vahel. Uuringus osalenud ajakirjanikud leidsid, et suurt rolli toimetuse töös mängib töökogemus. Kui informatsioon tuleb väidetavalt usaldusväärselt allikalt, kuid ebatavalisest kanalist, märkavad kogemustega ajakirjanikud seda kohe. Algajaid ajakirjanike aitab kogemuse puudumise juures kõige enam toimetuse koostöö ja mitme kolleegi kontroll. Tulevikustsenaariumitest leidsime viis punkti, mis ilmselt tulevikuajakirjandust ja ajakirjaniku tööd kõige enam mõjutama hakkama. Nendeks on esiteks manipuleeritud silm ehk ajakirjaniku oskus ära tunda ja tegeleda süvavõltsingu ehk deepfake’ga. Teiseks peame tehisintellekti ja algoritmi kirjutatud uudiseid ning kuidas need hakkavad mõjutama ajakirjaniku tööd ja milliseid probleeme need endaga kaasa toovad. Kolmandaks on info- ja teaduskirja oskus ajakirjanikel ning oskus ära tunda informatsiooni, kus valefakte või faktide korratust on esitatud teadusinformatsiooni pähe. Neljandaks on sotsiaalmeedia ja allikad ehk kas ja kui palju peaksid ajakirjanikud kasutama sotsiaalmeediat allikana, kuidas kontrollida, et kas sotsiaalmeediast tulev info on valiidne ning kas avaliku sektori ja elutähtsate organisatsioonide kommunikatsioon liigubki sotsiaalmeediasse ning sealt ajakirjandusse ning viimase tulevikuvaatena ajakirjanduse roll inforuumis ehk kuidas mõjutab ajakirjanike tööd sotsiaalmeedia, alternatiivsete või äärmuslike vaadetega uudiseportaalid ning iga inimese võimalus edastada teistele informatsioon ja kuidas või mida peaks ajakirjanik sellises keskkonnas tegema.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajateenistusse astujate arusaamad infomõjutusest
(Tartu Ülikool, 2021) Roon, Jesper; Kruup, Kaspar, juhendaja; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärk oli selgitada välja ajateenijate käitumine (sotsiaal)meedia infovoos: mis meediat tarbitakse, mida jagatakse, kuidas saadakse aru neile pakutud informatsioonist, kuidas mõistetakse võimalikku infomõjutust. Selleks analüüsisin andmeid ankeetküsitlusest, mis viidi läbi Eesti Vabariigi Kaitseväe ajateenijate hulgas 2020. aasta oktoobris, mille üldine eesmärk oli kaardistada ajateenijate sotsiaalmeedia tarbimise harjumused, meediakriitilisus ning arusaamu infomõjutusest. Keskendusin enda töös ajateenijate tõlgendustele, mille nad andsid ankeedis käsitletud piltidele ja analüüsisin nende vastuseid erinevate demograafiliste näitajate lõikes Samuti annan enda töös ülevaate ajateenijate meediatarbimisest, kokkupuutest valeinformatsiooniga ja oskusest valeuudiseid tuvastada. Eesmärkide saavutamiseks teostasin ankeetküsitluse eksploratiivse ja kirjeldava kvantitatiivse analüüsi ning induktiivse kvalitatiivse sisuanalüüsi. Kodeerisin ajateenijate kvalitatiivsed vastused ja analüüsisin koodide seoseid erinevate demograafiliste näitajatega ja teiste vastustega. Suurimad erinevused ilmnesid haridustasemete lõikes ning mõnevõrra üllatuslikult ei sõltunud ajateenijate tõlgendused ning kavatsused pilte edasi jagada või neile reageerida teistest testitud muutujatest. Pigem hinnati pilte igavaks ning leiti, et need ei vääri seetõttu jagamist. Seda tulemust kujundab tõenäoliselt nii sotsiaalne soovitavus, piltide valik kui ka sotsiaalmeedia konteksti puudumine, milleta selliste meemide tõlgendamine keeruline võib olla. Samuti analüüsisin seda, milliseid infoallikaid ajateenijad usaldusväärseks peavad ning mis on nende kokkupuuted valeinfoga. Nende küsimuste puhul ilmnesid sageli erinevused lähtuvalt vastaja kodusest keelest ja haridustasemest. Nende tulemuste valguses saab väita, et valeinfo levik ajateenijate seas võib olla probleem, kuivõrd sellist infot nähakse sageli. Samas on ajateenijate oskus valeinfot hinnata pigem hea, kuigi erinevate infoallikate usaldusväärsusele antud hinnangud tekitavad nende võimete osas ka mõningaid kahtlusi. Tulemuste valguses võib öelda, et ajateenijatele meediaalaseid ning infomõjutust käsitlevate kursuste pakkumine oleks mõistlik nii hariduslike kui kultuuriliste erinevuste vähendamiseks kui ka üldise pädevuse suurendamiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Börsiemitendi kohustus avalikustada siseteavet - kohustuse olemus ja siseteabe definitsioon
(Tartu Ülikool, 2014) Aljas, Sigrid; Suurväli, Kristjan-Erik, juhendaja; Volens, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Cyber resilience of e-government: comparative case analysis of Estonia and South Korea
(Tartu Ülikool, 2021) Kumekawa, Erika; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
E-government has evolved throughout modern times and shaped the new norm of governance. While global society pays more attention to this next-generation platform than before, it is also true that state actors should build up a robust security strategy to protect e-government and their extended territory in cyberspace. At the same time, a high level of digitalization does not always mean their e-government framework is also strong enough to endure external threats. This thesis examines the difference in security preparedness of e-government by comparing a set of countries that have similarly well-developed online government but are lagging in the cyber defense aspect. In order to examine this, the research used cyber resilience as a conceptual framework to analyze several factors that cause differences. This concept overcomes the blind spot of the traditional cyber security approach and points out the relation with conventional hard security study. To uncover the differences in cyber security of e-government, this study picks up Estonia as a successful model and South Korea as the opposite. Based on cyber resilience, the thesis identifies external and internal factors including regional security, nature of neighbors, and internal factors triggering variance within these countries.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Developing a front-end part of an application for participation in local events
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2018) Džikajev, Aleksandr; Sääsk, Andre, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dokumentide avalikustamine vs. dokumentidele juurdepääsu piiramine Tartu Linnavalitsuse dokumendiregistris
(Tartu Ülikool, 2016) Õnne, Sandra; Palu, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Avalikud asutused (sh valitsusasutused, kohalikud omavalitsused jne) on läbipaistva ja avatud valitsemise tagamiseks kohustatud avalikustama informatsiooni, mis puudutab muuhulgas poliitikat, seadusandlust, avaliku raha kasutamist, juhtimist, rahvusvahelisi suhteid jne, kuid samal ajal tuleb tagada ka isikute eraelu puutumatus, autoriõiguste kaitse, ärisaladuse kaitse ja riigisaladuse kaitse. Eestis reguleerib teabe avalikustamist avaliku teabe seadus, mis muuhulgas defineerib avaliku teabe mõiste, kirjeldab avalikustamiseks ja asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabe ning dokumendiregistrile esitatavad nõuded. Viimast käsitleb ka Vabariigi Valitsuse määrus „Asjaajamiskorra ühtsed alused“. Informatsiooni kättesaadavuse piiramist reguleerivad lisaks avaliku teabe seadusele veel isikuandmete kaitse seadus (eraelu kaitse), konkurentsiseadus ja riigihangete seadus (ärisaladuse kaitse) ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus (riigisaladuse kaitse). Lõputöö eesmärgiks oli selgitada välja, kuivõrd vastab Tartu Linnavalitsuse avalik dokumendiregister Eestis kehtivatest õigusaktidest tulenevatele nõuetele ja kasutusmugavuse hindamise kriteeriumidele ning millised on kasutajate teadmised ja oskused juurdepääsupiirangute seadmisel praktikas. Eesmärgi saavutamiseks püstitasin neli uurimisülesannet, hindasin vaatluse käigus Tartu Linnavalitsuse avaliku dokumendiregistri vastavust nõuetele ja kasutusmugavust, ning viisin läbi kaheksa semistruktureeritud intervjuud linnavalitsuse osakondade ja hallatavate asutuste sekretäridega. Uurimistulemused on oodatust halvemad, st Tartu Linnavalitsuse avalik dokumendiregister ei vasta täielikult nõuetele ning pole seetõttu ka kasutajatele mugav kasutada. Intervjueeritavate teadmiste ja oskuste tase on väga erinev ning vajab kindlasti parandamist. Käesolevas töös on saadud tagasisidet vaid kaheksalt EDHSi kasutajalt, kuid edaspidi oleks kasulik selgitada välja ülejäänud kasutajate teadmised ja oskused juurdepääsupiirangute kehtestamise osas, et tekiks ülevaade, milline on tase tegelikult. Seega oleks kasulik asutusel läbi viia vastav küsitlus. Nii see ettepanek, kui ka eelmises peatükis tehtud järeldused ja ettepanekud edastatakse Tartu linnasekretärile, kes linnavalitsuse info- ja dokumendihaldust koordineerib.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti naiste arusaamad terviseinfo hankimisest: erisused ja põhisuundumused
(Tartu Ülikool, 2016) Siniallik, Kaie; Uibu, Marko, juhendaja; Lepik, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2010
(2010) Haigekassa; Sotsiaalministeerium; Saar Poll OÜ
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2011
(2011) Haigekassa; Sotsiaalministeerium; Saar Poll OÜ
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2012
(2012) Sotsiaalministeerium; Haigekassa; GfK Custom Research Baltic
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elanike informeerimine avaliku sektori asutuste poolt massimeedia abil ja selle efektiivsuse tõstmise viisid Politsei- ja Piirivalveameti näitel
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2017) Parv, Jevgenia; Kiisla, Aet, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopa avalikkus ja euroinfo Eestis
(Tartu Ülikool, 2007) Pullerits, Evelin; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopa Liit Eesti meedias: infosisendi ja meediaväljundi võrdlus
(Tartu Ülikool, 2006) Adojaan, Allan; Lauristin, Marju, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
HIV-epideemia Eestis: strateegilise info analüüs
(2011) Rüütel K; Trummal A; Salekešin M; Pervilhac C; WHO Regional Office for Europe; Tervise Arengu Instituut; Sotsiaalministeerium
listelement.badge.access-status Embargo ,
Infoaudit ja selle rakendamine organisatsioonis (Võrumaa Kutsehariduskeskuse näitel)
(Tartu Ülikool, 2012) Musting, Merle; Konsa, Kurmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Infoauditi metoodika väljatöötamine ja selle rakendamine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi ning nende valitsemisala asutuste asjaajamise näitel
(Tartu Ülikool, 2011) Baumann, Lea; Berendsen, Veiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Infoliikumise auditeerimine Maa-ameti näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Rohtoja, Anneli; Palu, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Information manipulation under the conditions of overload in Patrick Ness' Chaos walking
(Tartu Ülikool, 2023) Aleksina, Alisa; Rajamäe, Pilvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Information, business cycles and monetary policy
(2021-09-30) Ostapenko, Nataliia; Masso, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Teabe roll on makromajanduses ülioluline, sest see võib muuta otsustajate ootusi seoses tulevaste makromajanduslike arengusuundade ja rahapoliitikaga. Mis tüüpi teave on aga olulisem laiemale üldsusele, et kujundada ootusi tulevase inflatsiooni, intressimäärade või töötuse määra suhtes? Kas tonaalsus, mida eksperdid seda teavet esitades kasutavad (subjektiivne positiivne või negatiivne suhtumine), on oluline üldsuse tulevaste majandusotsuste seisukohalt? Milline on meedia roll, kui ta edastab ekspertidelt saadud teavet otsustajatele? Milline teave on tähtis turuosaliste ootuste kujundamisel tulevase rahapoliitika suhtes? Ja millist teavet jälgib otsuseid tehes Föderaalreserv? Neid küsimusi käsitletaksegi käesolevas töös. Tekstianalüüsi ja masinõppetehnikate abil moodustasin USA tähtsamates ajalehtedes avaldatud artiklite põhjal mitmesuguste teemade aegread ja skaleerisin need nende positiivsuse põhjal. Teemade aegridade abil analüüsisin erinevat tüüpi teabe ootuste kanali kaudu avalduvat mõju tulevasele majandusarengule. Üldsuse ootuste seisukohalt osutusid oluliseks majanduse, pikaajaliste intressimäärade ja eluasemega seotud teemad. Sellel teabel on pikaajaline mõju kogutoodangule, mis avaldub töötundide arvu suurenemise ja uute ettevõtete loomise kaudu. Peale selle ei pööra laiem avalikkus suurt tähelepanu rahapoliitikaga seotud meeleoludele ja uudistele, küll aga teevad seda turuosalised, mistõttu kandub rahapoliitiliste teadete mõju üle pikaajaliste intressimäärade kaudu. Lisaks pöörab Föderaalreserv rahapoliitiliste otsuste tegemisel suurt tähelepanu tarbija- ning inflatsiooniootustele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Informatsioon ajalehes
(1949) Brontman, Lazar