Sirvi Märksõna "institutsioonid" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 44

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Asenduskodu töötajate kogemused peremajade süsteemis
(Tartu Ülikool, 2018) Jaeski, Janelin; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Autoriõiguste kollektiivne teostamine
(Tartu Ülikool, 1996) Koch, Kaire; Pisuke, Heiki, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Das Grosse Synedrion : eine historisch-genetische Studie
(Tartu Ülikool, 1940) Hirschmann, Kalmann; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti lasteombudsmani institutsioon: loomine ja esmased kogemused
(Tartu Ülikool, 2014) Kõivo, Merili; Kutsar, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida Eesti lasteombudsmani institutsiooni kahe esimese tegevusaasta kogemusi. Uurimistöö aluseks sai ekspertintervjuu institutsiooni laste õiguste osakonna juhataja Andres Aruga. Esmajoones laste seisukohalt on oluline, et nende õiguste kaitse ja edendamisega tegelev institutsioon oleks oma töös võimalikult efektiivne ja teeks jõudsaid samme saavutamaks sihtgrupi õiguste edendamise vallas edu. Ka uurimisküsimuste koostamisel lähtusin institutsiooni terviklikuna, vaadeldes nii selle loomisprotsessi, tegevusi ja praktikaid toimimisaaastate jooksul kui peatudes ka edasiste plaanide teemal. Eestisse loodi Lasteombudsmani institutsioon ligi 20aastase hilinemisega ning vahepealsel perioodil ei peetud kinni ka kohusest esitada lapse õiguste olukorra kohta riigis aruandeid ÜRO Lapse õiguste komiteele. Teatav Lapse õiguste komitee survestamine ning selge vajaduse tajumine riigis laiemalt viis olenemata pikast ajavahemikust konventsiooni ratifitseerimisega sõltumatu järelvalve organi loomiseni. Analoogset mustrit konventsiooniga ühinemise/ratifitseerimise ja selle reaalse rakendamisega, olen märganud ka Puuetega Inimeste Õiguste konventsiooniga töötamisel, kus tingis kõrgema komitee poolse survestamise asjaolu, et konventsiooni allkirjastamise ning ratifitseerimise vahele jäi sihtgrupi – erivajadusega inimesed - mõistes oluliselt pikk vahemik. Konventsiooni sätted jõustuvad osalisriigi suhtes vaid pärast dokumendi ratifitseerimist. Lasteombudsmani institutsioon on tegutsenud vaid kaks aastat, mistõttu on senini olnud suurem rõhk organisatsiooni arendamisel ja prioriteetsemate teemade selgitamisel. Kui praeguseni on olulisem olnud institutsiooni tehnilisem pool ja laste õiguste ja vajaduste olukorra väljaselgitamine, siis oma tegevust suunatakse sisulisemate küsimuste ja ennetamistöö poole. Arvestades lühikest tegutsemisperioodi, on suudetud rajada laste õiguste kaitsmiseks ja edendamiseks arengupotentsiaaliga institutsioon, vastates seejuures ka rahvusvahelistele normidele sõltumatu järelvalveorgani suhtes. Uurimistöö tulemused näitasid esmajoones seda, et vaatamata kahe-aastasele tegevusele, on lasteombudsmani institutsiooni loomine end igati õigustanud. Kasvõi kontakti saavutamine lastega ja läbiviidud uuringute ulatus on selle näitajateks. Lasteombudsmani näol on tegemist seaduslike volitustega isikuga, kes on väljas selle eest, et kaitsta ning edendada laste õigusi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Rahvusliku Vaimse Koostöö Komisjoni koosolekute protokolliraamat
(Tartu, 1929) Eesti Rahvuslik Vaimse Koostöö Komisjon
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Rahvusliku Vaimse Koostöö Komisjoni põhikiri : mustandid ja masinakirjas
(Tartu, 1939) Eesti Rahvuslik Vaimse Koostöö Komisjon
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Effects of semi-presidentialism on party system institutionalization: does the shift to premier-presidentialism increase party system institutionalization?
(Tartu Ülikool, 2018) Pakatsoshvili, Julieta; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Party system institutionalization has been extensively studied in the political science scholarship, however semi-presidentialism which saw the resurgence of interest among transitional countries, and as a result also in academia at the end of the 1990s, remains loosely treated in the relevant literature. Even the studies which include semipresidentialism as a regime type, tend to overlook the significant institutional differences within semi-presidentialism. The aim of the current paper is to contribute to the understanding of party systems institutionalization in semi-presidential countries by discriminating between two sub-types within the regime which create distinct institutional arrangements, systems of accountability, and incentives for the parties involved in this system. Underlying assumption behind this research is that the shift from president-parliamentary to the premier-presidential system produces increased institutionalization in party systems, based on the more individual-centric design of the first sub-type and the more partyoriented premier-presidential system in the second. By mapping out the differences within the semi-presidential regime the paper also tries to refine the existing measurement of the party system institutionalization, in order to better account for the systematic character of interactions between parties in this regime. In order to test the hypothesis five countries which underwent the shift from presidentparliamentarism to premier-presidneitalism are examined in this study. In terms of research design, the case selection employed here will permit a study of the effects of regime type on party system institutionalization, since all five cases had underdeveloped party systems at a time of constitutional amendment that brought semi-presidentialism. The results largely support the hypothesis, four of five cases showed increased levels of PSI after the shift to premier-presidentialism, while one case deviated. Based on the empirical results, conclusion is drawn that under-institutionalized party systems under president-parliamentarism, will improve their performance if they switch to the more parti-centric system.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ettevõtluse institutsionaalsed tegurid
(Tartu Ülikool, 2017) Ojasalu, Sirly; Sepp, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
EU governance and policies (EU-INTRO)
(2011-01-26) Laatsit, Mart; Veebel, Viljar
Ingliskeelse e-kursuse EU governance and policies (EU-INTRO) eesmärk on Euroopa Liidu sissejuhatava kursuse pakkumine inglise keeles ning seda nii Eestis olevatele välistudengitele kui ka baasteadmiste kursust inglise keeles läbida soovijatele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
EU-Russia relations in times of war: institutional learning across three crises
(Tartu Ülikool, 2025) Meladze, Ana; Kursani, Shpend, juhendaja; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The following thesis analysed European Union’s responses to Russia in regard to the 2008 Russo-Georgian conflict, the 2014 Russo-Ukrainian conflict, and the 2022 Russo-Ukrainian conflict. The study analysed the concept of institutional learning within the European Union as an explanatory factor of its varied responses. A combination of the Most Similar Systems Design (MSSD) and process tracing was used in order to conduct this work and to show how the EU gradually adapted to the geopolitical reality and developed its institutional tools, frameworks, capabilities and resources. The findings show that while the EU initially lacked the capacity and unity to effectively address those crises of 2008 and 2014, it developed and further strengthened the institutional mechanisms, which in turn, permitted a more comprehensive and unified response to Russia during the 2022 full-scale invasion of Ukraine. The study demonstrated that the European Union ‘learned’ how to respond to crises due to external shocks and consequently internal, gradual institutional developments. Those external factors are considered to be the 2008 and the 2014 crises of Georgia and Ukraine. The study also highlighted that the presence of institutional learning became especially evident after the 2016 EU Global Strategy (EUGS), which emphasized the need for structural reforms to develop its crisis management capabilities. additionally, the research highlighted that as the EU’s “capability-expectations gap” gradually narrowed, it facilitated the alignment of its actions with its declared norms and principles.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Immigrantide ja põhirahvuse subjektiivne heaolu ja selle seos institutsionaalse usaldusega Põhjamaades ja Eestis
(Tartu Ülikool, 2017) Järvelill, Janeli; Paas, Tiiu, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Inimkapital ja institutsioonid majandusarengu teguritena
(Tartu Ülikool, 2017) Kõster, Epp; Sepp, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Institutional barriers to investment climate of Armenia and Russia's role in it
(Tartu Ülikool, 2014) Hovakimyan, Gor G.; Belyi, Andrei, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Institutional interdependence - the structural effects of institutional overlap between NATO and the EU on military cooperation within the EU
(Tartu Ülikool, 2019) Gerwin, Meike; Linsenmaier, Thomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
In an increasingly institutionalised world, it is vital that scholars take into account all decisive factors in the development of institutions. One such important factor is the increasing density and therefore the overlap between institutions. There is a variety of literature in International Relations on the effects of institutions and, more specifically, of institutional overlap on actors and their behaviour. However, the structural effects of institutional overlap on institutions, i.e. the inducement of change in their design, membership, mandate or resources, have never been explored. This thesis thus aims at addressing this gap in the literature and at furthering our understanding of how and why international organisations develop and evolve. Therefore, the concept of ‘institutional interdependence’ is introduced in order to capture the structural effects of institutional overlap on international organisations. Institutional interdependence refers to the idea that overlapping institutions become intertwined, and therefore change in one institution can induce change on the structural level in another one. The case of institutional overlap between NATO and the EU’s military cooperation is used as an illustrative case study to demonstrate the analytical utility of the concept of institutional interdependence. It is a compelling case study for the preliminary illustration of the concept because NATO and the EU are the two regional organisations with the highest degree of institutional overlap, which is the precondition for institutional interdependence. The study investigates the developments of EU military cooperation over three in-case observations, identifying the impact of overlap with NATO on each of these observations, using process tracing. The thesis therefore relies on a combination of primary and secondary sources and finds that at in each of these observations, namely the founding of the ESDP, the signing of the Lisbon Treaty and the founding of PeSCo, preceding (perceived) changes in NATO played a role for the choice of arena as well as for the timing of reforms.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Institutsionaalse usalduse seos majanduskasvuga Euroopa riikides
(Tartu Ülikool, 2017) Sarapuu, Andra; Parts, Eve, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Invented traditionalism vs. entrenched informal institutions: viability of hybrid governance in Botswana, Lesotho and Swaziland
(Tartu Ülikool, 2017) Lagurashvili, Tamari; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Hybrid Governance as a coexistence of state and traditional institutions challenges conventional understanding of state fragility/failure and offers a new perspective for developing states. Being capable of overcoming a modern-traditional dichotomy, hybrid governance represents fluidity of formal-informal institutional setup where the informal actors including Bigmen, chiefs or other traditional leaders complement the state capacity. Botswana, Lesotho and Swaziland as three Southern African states being subject to the British colonial rule are notable examples of different forms of hybrid governance, where the pre-colonial state formation blended with the “imported” colonial state resulted in the institutional dualism. However, the divergent political transition witnessed across the countries questions the viability of hybrid governance and requires a closer analysis of how conducive such institutional mixture can be to democratic transition. This study builds on the premise that higher importance of traditional institutions vis à vis the state can be less conducive to democratization due to inherent incompatibility of the indigenous traditional tenets with democracy and reflects on the role of pre-colonial state and colonial legacy in molding hybrid governance.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Läbipaistvusprintsiip ja selle vastuoluline rakendamine Euroopa Liidu kohtu praktikas dokumentidele juurdepääsu andmise küsimustes
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2013) Milva, Kadi; Linntam, Marika, juhendaja; Soo, Anneli, juhendaja
Vaatamata sellele, et Euroopa Liidus propageeritakse võimalikult suurt avalikkust institutsioonide töös ning juurdepääsu nende dokumentidele, võib läbipaisvuse põhimõte teatud olukordades piiratud olla. Käesoleva uurimistöö eesmärk on teha kindlaks, millistele dokumentidele piiravad Euroopa Liidu institutsioonid juurdepääsu, tuginedes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2001. aasta 30. mai määrusele (EÜ) nr 1049/2001, mis sätestab üldsuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele ja nimetatud määruses sätestatud eranditele ehk siis võimalustele juurdepääsuõiguse piiramiseks. Uurimisülesannete lahendamiseks teostas autor töös Euroopa Liidu kohtupraktika võrdleva analüüsi. Toetudes kohtupraktikale ja EL-i õigusaktidele tõi autor üldiste eelduste määratlemiseks välja dokumenditüübid, millele juurdepääsuõiguse keelamine on üldjuhul lubatud. Käesolevast uurimistööst võib tõusta kõige enam tulu Eesti Vabariigi riigiasutustele, kodanikele, ettevõtetele ja teadustöö tegijatele, kelle töö või igapäevaelu on tihedalt seotud liidu institutsioonides toimuvaga. Autori hinnangul oleks selline analüüs tarvilik ka Euroopa liidu institutsioonides, sest selliste järelduste sõnastades muutuks lihtsamaks ka institutsioonide töö juurdepääsuõiguse taotlusi menetledes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Luterlik territoriaalkirik Eestimaal 1710-1832
(2004) Andresen, Andres; Vahtre, Sulev, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Parteisüsteemide konsolideeritus: Eesti ja Läti võrdlus
(Tartu Ülikool, 2016) Rööpson, Evert; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli uurida Eesti ja Läti parteisüsteemide konsolideeritust ning erinevate institutsionaalsete reeglite mõju parteisüsteemide konsolideerumisele. Võrdluse loomine Eesti ja Läti alusel võimaldas hoida suure hulga muutujaid konstantsetena ning keskenduda põhjustele, mis seda erinevust seletavad. Sellest tulenevalt on ka tõenäosus suurem, et analüüsis kirjeldatud lahknevused institutsionaalsetes reeglites on põhjustanud Eesti ja Läti parteisüsteemide erineva konsolideerituse. Antud uurimustöös toodi selgelt välja indikaatorid, mille alusel võib väita, et Eesti parteisüsteem on rohkem konsolideerunud kui Läti oma. Eesti on liikunud aegsasti kehtestatud reeglite tõttu järjepidevalt süveneva konsolideerituse suunas, samas kui Läti areng on olnud märksa aeglasem. Sellest lähtuvalt uuriti töös edasi, millest selline erinevus muidu kahe sarnase juhtumi puhul põhjustatud on. Uurimuse hüpotees leidis tõestust, kuna ilmnes, et Eesti ja Läti parteisüsteemidel on mitmeid erinevusi, mis omavad selget mõju parteisüsteemide konsolideeritusele. Sellest võib järeldada, et üksnes ühe institutsionaalse reegliga erinevusega pole võimalik seletada põhjuslikkuse seost ning seetõttu tingib erineva konsolideerituse mitmete institutsionaalsete reeglite koosmõju. Toon välja peamised institutsionaalsed reeglid, mille puhul antud uurimustöös leiti, et need on aidanud kaasa Eesti parteisüsteemi kiiremale konsolideerumisele. Esiteks, Eestis 90ndate lõpus kehtestatud kõrge erakonna moodustamiseks vajalike liikmete arvu piirmäär, mis on Lätis olnud pikka aega märkimisväärselt madalam. Teiseks, riigipoolse erakondade rahastamise pikaaegne olemasolu Eestis ning selle suur osakaal parteide sissetulekust. Kolmandaks, valimisliitude keelustamine Eestis 90ndate lõpus, mis on suurendanud süsteemi stabiilsust ning loonud selgekujulise parteisüsteemi. Neljandaks, Eestis on mõnevõrra selgemalt tekkinud ka sotsiaal-majanduslikul vasak-parem skaalal põhinev ühiskondlik lõhe, mis võimaldab sarnaste vaadetega erakondadel kergemini valitsusi moodustada. Antud teemat oleks huvitav edasi uurida, kui Eesti ja Läti institutsionaalsed reeglid peaksid teineteisele aja möödudes lähenema. Seda näiteks juhul kui Läti suurendab edaspidi märgatavalt riigipoolset rahastust, keelustades samaaegselt annetused juriidilistelt isikutelt. Samuti juhul kui Läti peaks mingil hetkel keelama valimisliitude osalemise parlamendivalimistel nagu seda on teinud Eesti. Mõju võib hakata omama ka Eestis vastu võetud otsus langetada erakonna loomiseks vajalike liikmete piirmäära. Seejuures ei pruugi erinevatel sõltumatutel muutujatel olla sama suur efekt. Ehk siis nt erakonna loomiseks seatud piirmääral ei pruugi Eestis olla märkimisväärset mõju, kuna suuremahuline riiklik rahastus jätkub. Seda olekski hea juurde uurida. Huvitav oleks ka võrrelda, kuivõrd on antud uurimustöös välja toodud selgitused üle kantavad teistele post-kommunistlikele riikidele. Kuigi siinkohal tuleb arvesse võtta, et vaatlusaluste juhtumite arvu suurendades või võrdluspaari üht poolt muutes väheneb ka konstantsetena hoitavate muutujate hulk ning põhjuslikkuse seos sõltuva ja sõltumatute muutujate vahel ei pruugi enam samal määral paika pidada.
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Privileegide ja immuniteetide olemusest, tähtsusest ja vajalikkusest Euroopa Liidus - võrdlev analüüs
(Tartu Ülikool, 2000) Luik, Eve-Ly; Lindpere, Heiki, juhendaja