Sirvi Märksõna "intertekstuaalsus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 12 12

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Antiikkirjanike intertekstid David Hilcheni kirjades: imiteerimise viisid ja funktsioon
(Tartu Ülikool, 2017) Linder, Mari; Viiding, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dekadentlik modernsuskogemus A. H. Tammsaare ja nooreestlaste loomingus
(2011-07-05) Hinrikus, Mirjam
Käesolev doktoritöö uurib moderniseerumisprotsessi eri tahkude representatsioone J. Randvere (Johannes Aaviku) „Ruthis” (1909), F. Tuglase „Felix Ormussonis” (1915) ning A. H. Tamm¬saare ilukirjanduslikes tekstides ja artiklites. Kõnesole¬vaid representatsioone vahendavad mo¬dern¬suse diskursused ehk sellised kõne¬lemis-, mõtlemis- ja tajumisviisid, mille kogemis- ja huvi¬¬valdkonnaks on mo¬dernsus. Siinne töö, mis koosneb seitsmest avaldatud artiklist ja ulatuslikust sissejuhatusest, keskendub peamiselt dekadentsi diskursiivse struktuuri analüüsile. Kuna nüüdisaja kultuuriuuringud toetuvad eeldusele, et kõik modernsuse diskursused on soolisustatud, keskendub osa doktoritööst dekadentsi diskursiivse struktuuri soolisustatuse esile toomisele ning analüüsib selles seoses dekadentsi ja antifeminismi diskursuse omavahelisi suhteid. Uurimuse teoreetiline raamistik kasvab välja poststrukturalismi ja kultuuri diskursiivse analüüsi meetoditest. Dekadentsi on käesolevas töös analüüsitud dialoogis soome, angloameerika ja saksa nüüdisaegsete dekadentsiuurijatega, kes kohandavad Foucault’ diskursuseanalüüsi meetodit 19. ja 20. sa¬jandi vahetuse ilukirjanduslikes jm tüüpi kultuurilistes tekstides esineva dekadentsi diskursiivse struktuuri esile toomiseks (vt Dijkstra 1986; Spackman 1989; Lyytikäinen 1998; 2003; Molarius 2003; Constable jt 1999; Kafitz 2004; Potolsky 2005, Morley 2005). Esimene ja kõige hilisem dissertatsiooni kaasatud artikkel (I) keskendub dekadentsi diskursiivse struktuuri avamisele peamiselt Tammsaare kahes ilukirjanduslikus tekstis. Järgnevad kaks artiklit (II, III) on seotud antifeminismi ja dekadentsi diskursuse vahendaja Otto Weiningeri tekstiga Geschlecht und Charakter (1903), mida loeti laialdaselt mitmel pool 20. saj alguse Euroopas ja Eestis. Weiningeri tekst joonistab teravalt välja nii dekadentsiga assotsieeruva hierarhilise sooerinevuste struktuuri kui selle diskursuse teised soolisustatud elemendid. Mainitud kaks artiklit avavad selle weiningerliku diskursiivse struktuuriga seostuvaid lausungeid Tammsaare tekstides ja J. Randvere „Ruthis”. Järgnevad kolm artiklit (IV, V, VI) analüüsivad võrdlevalt ja eri vaatenurkadest Tuglase „Felix Ormussoni”, J. Randvere „Ruthi” ja Tammsaare tekste, seostades need tekstid dekadentsi seisukohalt oluliste intertekstidega (Gautier, Baudelaire, Bourget, Nietzsche, Simmel) ja analüüsides sellist närvilise tundlikkuse struktuuri, mida prantsuse dekadentide-sümbolistide hulgas on nimetatud ennui (ingl k spleen). Viimane artikkel (VII) seostub Hippolyte Taine’i kolmikmõju teooria retseptsiooniga dekadentsi diskursiivse struktuuri kaudu Aino Kallase essee¬kogumikus „Noor-Eesti. Näopildid ja sihtjooned” (1918/1921).
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Grenze und Tabu in literarischen Wendetexten – am Beispiel von Uwe Kolbe und Annette Pehnt
(Tartu Ülikool, 2014) Marton, Klaarika; Pasewalck, Silke, juhendaja; Tartu Ülikool. Saksa filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Hea ja kurja võitlus. Gümnaasiumi valikkursuse "Müüt ja kirjandus" kontsentriline käsitlusvõimalus
(Tartu Ülikool, 2016) Szava-Kovats, Teele Liisi; Lukas, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kirjandusajaloo mittelineaarsed mudelid: teksti ja konteksti probleeme digitaalses keskkonnas
(2006) Laak, Marin; Veidemann, Rein, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Maailm, narratiiv ja intertekstuaalsus muusikavideos: Kerli "Walking on air" näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Sell, Caisa; Pärn, Katre, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Metafoor Gentle Giant'i muusikas
(Tartu Ülikool, 2014) Pihel, Karl Joosep; Avramets, Irina, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The functions of intertextuality in LGBTQ+ representation: exemplified by Word of Honor
(Tartu Ülikool, 2024) Shu, Qin; Milyakina, Alexandra; Alexandri, Eleni; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tujurikkuja - eesti huumor?
(Tartu Ülikool, 2013) Taniel, Reet; Salupere, Silvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Vihjamise poeetika
(2005) Mihkelev, Anneli; Pärli, Ülle, 1952-, juhendaja; Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Viitamine kui nähtav intertekstuaalsus ja evidentsiaalsus üliõpilaste akadeemilistes tekstides
(Tartu Ülikool, 2025) Tammepõld, Marri-Mariska; Tragel, Ilona, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Концепт «глава литературы» в русской критике 1830–1860-х годов
(2011-07-26) Vdovin, Alexey
Käesolev doktoritöö keskendub tänapäeva kirjandusteaduse ühele olulisemale probleemile, nimelt kirjanduskaanoni loomisele. Seni on põhjalikult uuritud peamiselt kaanoniloome anonüümseid sotsioloogilisi mehhanisme. Teist olulist tegurit — kirjanduskriitika rolli selle kujunemises pole seni küllaldaselt käsitletud. Kirjanikke edetabelisse seades konstrueerisid kriitikud sünkroonilise hierarhia, mille tipus oli “kirjanduse liider” (glava literatury). Võistluslikkus ning hierarhiate valimine päädis kirjanduskaanonina tuntud ajaloolise fenomeni tekkega. Doktoritöö uurib esimest korda 1830.–1860. aastate vene kirjanduskriitika kultuurilist rolli selles protsessis ning ka “kirjanduse liidri” kriitikakontseptsiooni arengus. Doktoritöö empiiriliseks osaks on uuritava ajastu kirjandusvaidlused, mille käigus nimekad vene kriitikud V. Belinski, A. Grigorjev ja N. Tšernõševski kuulutasid “kirjanduse liidriteks” kirjanikud N. Gogoli ja A. Ostrovski ning kriitiku N. Dobroljubovi. Kuna kirjanduskriitika proovis sel moel kirjandust suunata ja selle tulevikku kavandada, vaatlen “kirjanduse liidri” kontseptsiooni kui kultuurimüüti, mis tekkis rahvuse loomise käigus rahvusliku kirjanduse alusmüüridele. Selline arusaam kriitika rollist (nn romantische Programmatik) pärineb saksa romantismi ideoloogiast, eriti F. Schlegeli teostest, kelle ideede ülevõtmist vene kriitikasse samuti uurib käesolev doktoritöö. Esteetiliste ideede asetamine laiemasse Euroopa konteksti ning selliste esteetika alusmõistete nagu “geenius”, “rahvus” ja “kunstipärasus” ajaloolise semantika uurimine võimaldas selgitada mitmete kirjandusvaidluste lätteid. Doktoritöö tõlgendab uutmoodi Belinski ja Gogoli ning Belinski ja Ševõrjovi kirjandusvaidlusi (1830. aa.), A. Ostrovski näitekirjaniku debüüdi kriitilist arutelu (1850–1852) ning kriitiku N. Dobroljubovi varajase surma vastukaja (1861). Kõik need vaidlused haakuvad peateemaga, milleks on kriitikute pidev võitlus võimu eest kirjandusmaailmas ning õiguse eest konstrueerida kirjanduse tulevikku. Taolise interdistsiplinaarse lähenemise (kaanoniloome uuringud, esteetikakontseptsioonide ajalugu ning ajaloolis-funktsionalistlik meetod) ühisosa võimaldab meil uutmoodi mõista vene kirjanduskriitika ning ka vene kirjanduse ajalugu ja asetada nad Euroopa romantismi konteksti.