Sirvi Märksõna "juurdepääsetavus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 20

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avalike rohealade ligipääsetavuse arendamine erivajadustega külastajatele Pärnu Rannapargi näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2025) Jaanson, Johanna; Viin, Tiina, juhendaja; Reedi, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Turismiosakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avalike teenuste ligipääsetavus Pärnu linna sotsiaalteenuste näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, 2022) Pulk, Agnes; Kuura, Arvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Ettevõtlusosakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dokumentide avalikustamine vs. dokumentidele juurdepääsu piiramine Tartu Linnavalitsuse dokumendiregistris
(Tartu Ülikool, 2016) Õnne, Sandra; Palu, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Avalikud asutused (sh valitsusasutused, kohalikud omavalitsused jne) on läbipaistva ja avatud valitsemise tagamiseks kohustatud avalikustama informatsiooni, mis puudutab muuhulgas poliitikat, seadusandlust, avaliku raha kasutamist, juhtimist, rahvusvahelisi suhteid jne, kuid samal ajal tuleb tagada ka isikute eraelu puutumatus, autoriõiguste kaitse, ärisaladuse kaitse ja riigisaladuse kaitse. Eestis reguleerib teabe avalikustamist avaliku teabe seadus, mis muuhulgas defineerib avaliku teabe mõiste, kirjeldab avalikustamiseks ja asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabe ning dokumendiregistrile esitatavad nõuded. Viimast käsitleb ka Vabariigi Valitsuse määrus „Asjaajamiskorra ühtsed alused“. Informatsiooni kättesaadavuse piiramist reguleerivad lisaks avaliku teabe seadusele veel isikuandmete kaitse seadus (eraelu kaitse), konkurentsiseadus ja riigihangete seadus (ärisaladuse kaitse) ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus (riigisaladuse kaitse). Lõputöö eesmärgiks oli selgitada välja, kuivõrd vastab Tartu Linnavalitsuse avalik dokumendiregister Eestis kehtivatest õigusaktidest tulenevatele nõuetele ja kasutusmugavuse hindamise kriteeriumidele ning millised on kasutajate teadmised ja oskused juurdepääsupiirangute seadmisel praktikas. Eesmärgi saavutamiseks püstitasin neli uurimisülesannet, hindasin vaatluse käigus Tartu Linnavalitsuse avaliku dokumendiregistri vastavust nõuetele ja kasutusmugavust, ning viisin läbi kaheksa semistruktureeritud intervjuud linnavalitsuse osakondade ja hallatavate asutuste sekretäridega. Uurimistulemused on oodatust halvemad, st Tartu Linnavalitsuse avalik dokumendiregister ei vasta täielikult nõuetele ning pole seetõttu ka kasutajatele mugav kasutada. Intervjueeritavate teadmiste ja oskuste tase on väga erinev ning vajab kindlasti parandamist. Käesolevas töös on saadud tagasisidet vaid kaheksalt EDHSi kasutajalt, kuid edaspidi oleks kasulik selgitada välja ülejäänud kasutajate teadmised ja oskused juurdepääsupiirangute kehtestamise osas, et tekiks ülevaade, milline on tase tegelikult. Seega oleks kasulik asutusel läbi viia vastav küsitlus. Nii see ettepanek, kui ka eelmises peatükis tehtud järeldused ja ettepanekud edastatakse Tartu linnasekretärile, kes linnavalitsuse info- ja dokumendihaldust koordineerib.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Erivajadustega külastajate ligipääsetavus Eesti teatrites
(Tartu Ülikool, 2020) Illak, Diana; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöös analüüsitakse puudega inimeste ligipääsetavuse võimalusi erinevates valitud Eesti teatrites, ning teenuseid ja abivahendeid, mida teatrid puudega külastajale pakuvad. Uurimistöö on jaotatud nelja peatükki. Esimeses peatükis vaatleb autor teatri semiootilisi märke, mille vastuvõtmiseks kasutatakse inimeste meeli (siin nägemine, kuulmine) ja füüsilist kohaolu. Teises peatükis on selgitatud, kes on erivajadustega teatrikülastajad (antud töös kurdid, vaegkuuljad, vaegnägijad, pimedad ning liikumisraskustega inimesed) ja millised on nende õigused saada ligipääsu kultuurile ja kultuuriteenustele. Kolmandas peatükis analüüsitakse võrdlevalt Eesti teatrite ligipääsetavust kodulehtedel oleva info alusel ja küsitluse põhjal. Bakalaureusetöö neljas osa kirjeldab meelteteatrit ja selle rakendamist Eestis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Erivajadustega noorte ligipääsetavus noortekeskustesse Pärnu linna näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2024) Einmann, Hanna; Käär, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Hambaraviteenuste kättesaadavus ja ligipääsetavus puuetega inimestele Pärnu linna näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2025) Pedaja, Greta; Käär, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Sotsiaaltöö korralduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Juurdepääsupiirangute seadmine dokumentidele ministeeriumite avalikes dokumendiregistrites
(Tartu Ülikool, 2015) Aitsam, Birgit; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Bauman, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool.|bÜhiskonnateaduste instituut
Lõputöö on kirjutatud teemal „Juurdepääsupiirangute seadmine dokumentidele ministeeriumite avalikes dokumendiregistrites.” Teema sai valitud põhjusel, et seadusandja on pannud avalikke ülesandeid täitvatele asutustele kohustuseks pidada ja avalikustada veebilehel asutuse dokumendiregister. Töö eesmärgi täitmiseks viidi läbi Eesti ministeeriumite ADRides uurimus juurdepääsupiirangute kehtestamise aegade, aluste, tähtaegade kohta. Saadud tulemuste põhjal selgus, kuidas tõlgendavad ministeeriumid riiklikest normdokumentidest (eelkõige AvTS) tulenevaid nõudeid. Uurimustöös käsitleti infovabadust ja sellest tulenevalt nii infole juurdepääsu kui juurdepääsupiiranguid ning konfidentsiaalse informatsiooni mõistet. Samuti kirjeldati seadusandlusest tulenevaid nõudeid asutuste ADRidele ja juurdepääsupiirangutele ning anti ülevaade ministeeriumite ADRides dokumentidele seatud juurdepääsupiirangu alustest ning kehtestatud piirangu tähtaegadest. Uuringu tulemusena said vastuse töös püstitatud uurimisküsimused. Selgus, et ajalist piirangut tõlgendatakse ebaselgelt ning et ministeeriumid peavad juurdepääsupiirangute aluste seadmisest ja tähtaegade kehtestamisest kinni osaliselt. Kõikide ministeeriumite lõikes ei toimita sarnaselt, sest Haridus- ja Teadusministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on oma ADRi üles ehitanud nii, et piirangu alguskuupäeva ei ole võimalik tuvastada ilma mahuka tööta ning Rahandusministeerium vahetas ADRi ja seetõttu on järjepidevus nõrk. Kokkuvõttes selgus uurimusest, et ministeeriumite ADRides: 1) oli piirangu aluseks määratud alus, mida ministeerium aluseks määrata ei saa; 2) puudus viide seadusele, mille alusel on juurdepääsupiirang kehtestatud; 3) kasutati märget „asutusesiseseks kasutamiseks“ viitamata seadusele, mille alusel on juurdepääsupiirang kehtestatud; 4) piirangu alus oli märgitud vaid paragrahvi/lõike täpsusega, viitamata oli jäetud konkreetsele punktile; 5) määratud alus oli mõni seaduse säte, mis ei võimalda piirangut kehtestada; 6) dokumentidele oli piirangu aluseks määratud ainult AvTS § 35 lg 1 p 19, kuid täpsustamata oli jäänud muu teabe liik; 7) piirangu aluseks oli seaduse olematu säte; 8) dokumentidele seati piirangu tähtajaks kas pikem aeg või lühem aeg, kui seadus seda lubab; 9) kombineeritud piirangu aluste puhul, millel on erinevad lõpptähtajad, piirduti lõppkuupäeva märkimisega; 10) ajutise iseloomuga juurdepääsupiirangu aluste tähtajaks märgiti viis aastat; 11) puudus juurdepääsupiirangute tähtaegade lõppkuupäev/kirjeldus. Autor arvab, et seaduse osaline täitmine võib tuleneda vähesest kontrollist ADRi üle või vähesest teadlikkusest AvTSist ja AÜAst tulenevatest nõuetest. Vähene teadlikkus võib omakorda olla tingitud isikuandmete kaitse ja teabe avalikustamise koordinaatori väheses aktiivsuses või selle ametikoha puudumises. Tegemist võib olla nii inimliku eksimuse kui tehniliste probleemidega. Antud teemat võiks edasi uurida kohalike omavalitsuste ADRid näitel, et selgitada, kuivõrd erineb juurdepääsupiirangute seadmine ministeeriumi ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Uurimus annab ülevaate Eesti ministeeriumite kasutatavatest juurdepääsupiirangu alustest, piirangute kehtivuse aegadest ehk ministeeriumite seaduste tõlgenduspraktikast. Antud uurimus võib leida kasutust AKI monitooringute osana, mille põhjal viia läbi järelevalvetoiminguid AvTSi täitmise üle.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
LGBT inimeste turvalisus ja ligipääsetavus teenustele Pärnu linna avalikus ruumis
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2025) Küla, Marin; Käär, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Sotsiaaltöö korralduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ligipääsetavus Hiiumaa kultuuriasutustes
(Tartu Ülikool, 2024) Demus, Marion; Leete, Art, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Liikumispuudega inimeste ligipääsetavus majutusteenustele Lõuna-Eestis
(Tartu Ülikool, 2017) Kangur, Karin; Kaseorg, Merike, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Liikumispuuetega inimeste ligipääsetavus transporditeenustele Pärnu maakonna näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2024) Havasaar, Merilin; Käär, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Meelelahutusteenuste ligipääsetavus liikumis- ja meelepuudega klientidele Pärnu linna kaubanduskeskuste näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, 2023) Aoude, Ethel; Käär, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Ettevõtlusosakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Meelepuuetega külastajate ligipääsetavus Tallinna vanalinna vaatamisväärsustele
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2022) Erm, Carmen; Käär, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Turismiosakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Nägemispuuetega klientide ligipääsetavus teenustele Elisa Eesti AS näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2021) Aoude, Ethel; Tooman, Heli, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Sotsiaaltöö korralduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Naiste tugikeskuste teenuste ligipääsetavus puuetega naistele Eesti näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2025) Ratassepp, Triin; Matsko, Reena, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Sotsiaaltöö korralduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Psüühilise erivajadusega inimeste digipädevus e-teenuste kasutamisel SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku sotsiaaltöö spetsialistide vaates
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2025) Vainonen, Diana; Kumm, Monika, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Sotsiaaltöö korralduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Puuetega inimeste võimalused ligipääsetava turismi toodete ja teenuste tarbimisel
(Tartu Ülikool, 2018) Pavlov, Doris; Kaseorg, Merike, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Teabe käitlemine pärast juurdepääsupiirangu kehtivusaja lõppemist
(Tartu Ülikool, 2016) Rootalu, Aivi; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Lõputöö on kirjutatud teemal „Teabe käitlemine pärast juurdepääsupiirangu kehtivusaja lõppemist“. Teema valikul oli ajendiks autori seminaritöö raames läbi viidud uuring, mis tuvastas, et ministeeriumite dokumentide loetelu sarjadest on ca 11% sellised, milles sisalduva teabe osas isikul puudub teoreetiline võimalus põhiseadusest tuleneva informatsiooni saamise õiguse rakendamiseks. Lähtudes eelnevast on sõnastatud lõputöö eesmärk ja püstitatud uurimisküsimused. Valdkond on huvitav, kuna toob välja otsesed seosed dokumendihalduse valdkonna tegevuste ja isiku ühe põhiõiguse – informatsiooniõiguse – vahel ning autorile teadaolevalt ei ole seda teemat Eestis varem analüüsitud. Töö eesmärgi täitmiseks viidi ministeeriumite dokumendihalduse valdkonna spetsialistide seas läbi küsitlus. Saadud tulemused näitasid, mil määral valitusasutuste dokumendihalduse spetsialistid arvestavad dokumentide loetelu kui olulisima teabehaldust käsitleva dokumendi koostamisel teabe saamise õiguse põhimõttega. Töö teoreetilises osas kirjeldati informatsioonivabaduse põhimõtteid, juurdepääsupiirangu seadmise võimalusi ja tingimusi ning dokumentide säilitustähtaegade määramise kriteeriume ja olulisust teabele juurdepääsu tagamise seisukohast. Uurimistöö analüüsist selgus, mil viisil seostuvad omavahel isiku põhiõigus teabele ja dokumendihalduse tegevuspraktika dokumentidele säilitustähtaja määramise näitel. Uuringu tulemusena said vastused töös püstitatud uurimisküsimused. Selgus, et ministeeriumite dokumendihalduse valdkonna spetsialistid tõlgendavad avaliku teabe seaduse eesmärki kooskõlas seaduses nimetatuga, kuid eesmärgi saavutamiseks ei rakenda dokumendihalduslikke meetmeid piisaval määral. Seetõttu võib osa avaliku sektori teabest jääda alatiseks avalikkuse eest varjatuks, kuna selle teabe hävitamine toimub enne juurdepääsupiirangu kehtivusaja lõppemist. Autori arvates ei ole aga demokraatliku õigusriigi seisukohalt ega avatud ühiskonna põhimõtteid arvestades aktsepteeritav selline olukord, kus riigisektori teabe teatud osale rakendatakse meetmeid, mis suurendavad põhiõigusliku riive ulatust, kuigi kehtiv regulatsioon võimaldaks seda vältida. Autor esitas töös kolm ettepanekut, mille abil saaks dokumendihaldusalaste toimingute kaudu teabe saamise õiguse riive ulatust vähendada:  juhtida riigisektori asutuste dokumendihalduse valdkonna tähelepanu juurdepääsupiiranguga dokumentatsiooni sellisele säilitustähtaja pikkusele, mis põhjustab teabe avalikuks saamise võimatuse (nt seisuga 01.10.2015 oli Kaitseministeeriumi dokumentide loetelu 256 sarjast/allsarjast 73 sarja juurdepääsupiirangu ja 10-aastase säilitustähtajaga (Rootalu, 2016: 20), mis tähendab, et neis sarjades sisalduvad dokumendid on võimalik enne avalikustamise tingimuste saabumist hävitada) ning soovitada teabele säilitusaegade määramisel arvestada juurdepääsupiiragu kehtivusajast tulenevate erisustega;  muuta kohustuslikuks dokumentidele säilitustähtaja pikkuse määramisel juurdepääsupiirangu asutusesiseks kasutamiseks kehtivusajaga arvestamine, tagades seeläbi avaliku sektori dokumenteeritud teabe käsitluse ühtsetel alustel ja vähendades põhiõiguse riive ulatust;  Andmekaitse Inspektsioonil analüüsida juurdepääsupiiranguga teavet, mille säilimisajaks on määratud kuni 10 aastat, ja hinnata, kas nt paari aasta võrra pikema dokumentide säilitamiskohustusega kaasnev kulu asutusele on põhiõiguse riive suhtes põhjendatud. Antud uurimus on abiks dokumendihalduse spetsialistile vastava valdkonna korrastamisel; samuti võib uuring anda pädevatele järelevalveasutustele ülevaate võimalikest kitsaskohtadest riigiasutuste teabe avalikustamise põhimõtte järgimise tõlgendamisel. Autor tänab küsitluses osalejaid konstruktiivsete vastuste ning lõputöö juhendajat asjalike suuniste ja panustatud aja eest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Töökohtade ligipääsetavus ühistranspordiga – õigluse vaade Eesti näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Kongo, Ronnie; Poltimäe, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Vanemaealiste ligipääsetavus avalikele e-teenustele Lääne-Harju valla näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2025) Laanejärv, Evelin; Rähn, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Sotsiaaltöö korralduse osakond