Sirvi Märksõna "kõrgharidus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 332

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
15 aastat Päästekolledžit
(2009)
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
200 aastat eesti keele ülikooliõpet : 1803 eesti ja soome keele lektoraat Tartu ülikoolis : juubelikogumik
(Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003) Erelt, Mati, toimetaja; Kingisepp, Valve-Liivi, koostaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialade õppimise motiivid Tallinna ja Tartu Ülikooli bakalaureuseastme tudengite seas
(Tartu Ülikool, 2016) Tamme, Heleri; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöös on uuritud ja analüüsitud ajakirjandust ja kommunikatsiooni õppivate tudengite motiive erialade õppimiseks ja nendel tegutsemiseks ning samuti kõrghariduse omandamise vajalikkust. Töö ajendiks on viimastel aastatel Eestis laienenud võimalused nendel erialadel kõrghariduse omandamiseks, mis teevad vajalikuks uue olukorra analüüsimise. Sellest tulenevalt vaadeldi ka ülikoolide omavahelist konkurentsisituatsiooni ja võimalikke erinevusi õppetöös, toetudes tudengite hinnangutele. Uuringu tulemustest selgus, et ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppimine on tudengite kindel läbimõeldud soov ja sellega soovitakse siduda oma tulevikku. Erialade õppimine on motiveeritud võimalusest eneseväljenduseks ja huvist valdkonna vastu. Mõlemal erialal peetakse kõrghariduse omandamist vajalikuks ja võimalusi heaks ning rõhutatakse teooria ja praktika tasakaalu olulisust. Võimalust valida ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppimiseks kahe ülikooli vahel peavad tudengid positiivseks muutuseks eelkõige logistilistel põhjustel, kuid teadvustavad ka konkurentsi suurenemist tööturul. Tuntakse muret tänast ajakirjandust iseloomustavate klikiuudiste pärast, mis võib seada ohtu selle kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse. Kommunikatsioonivaldkonna puhul oldi tagasihoidlikumad ning probleeme ega võimalikke muutusi välja ei toodud. Vaatamata sellele, et täna veel võrdlemisi värske situatsioon võib tekitada ajakirjanduses ja kommunikatsioonis spetsialistide ületootmise, on esmalt oluline, et mõlemad ülikoolid defineeriksid ennast uues konkurentsiolukorras, keskenduses eelkõige ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialadele, ning seaksid selged eesmärgid nendel erialadel koolituse pakkumisel. Läbi viidud uuringu ja analüüsi tulemusena võib hinnata, et huvi ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppimise vastu on püsivalt kõrge. Tudengeid jätkub mõlemale ülikoolile ning õppijatel on valikuvõimalus. Siiski on oluline, et ülikoole oleks samade erialade õpetamisel võimalik paremini eristada, et tulevased õppijad saaksid teha omale kõige sobivama valiku ega peaks pettuma.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Akadeemiline õigusharidus ja juristide täienduskoolitus
(Tartu : Juristide Täienduskeskus, 1996) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Akadeemilise töötaja arusaam õppe- ja teadustöö seostest ning teadustöö toetamise võimalustest Sisekaitseakadeemia õppejõu kogemuse näitel
(Tartu Ülikool, 2022) Randlane, Kerly; Karm, Mari, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ameerika kõrgharidus: arengu probleemid : aulaloeng 26. septembril 1996
(Tartu Ülikool, 1998) Lapping, Mark B.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Analüüs Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raporti soovituste rakendamiseks
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2015) Haridus- ja Teadusministeerium
Eesti arenguülesanded on mitmekesised. Me peame samaaegselt hakkama saama muutuva välisolukorraga, kohanema maailmaprobleemidega, kasvatama majandust ja säilitama identiteedi. Ülikoolidel, täpsemalt küll kogu kõrgharidus- ja teadussüsteemil, on nende ülesannete lahendamisel tähtis osa. OECD otsib majanduskasvu ja lahendust maailmaprobleemidele just hariduse ja teaduse abil. Seepärast on tervitatavad ettepanekud, mis on kerkinud Teadus- ja Arendusnõukogu Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raportist ja sellele järgnenud arutelust. Need ettepanekud ei taotle täpsust detailides – vastupidi, need on mõeldud suurte, põhiliste küsimuse tõstatamiseks, läbimõtlemiseks ja edasiste tegevuste kavandamiseks. Mitmed ettepanekud on pälvinud elavat käsitlust ajakirjanduses, Riigikantselei on läbi viinud avaliku konsultatsiooni ning Haridus- ja Teadusministeerium on koostanud esialgse analüüsi, mille tulemusi on käesolevas dokumendis esitletud. Analüüs võtab arvesse ettepanekutele saabunud vastukaja, juba käimasolevaid tegevusi, ettepanekute elluviimiseks vajalikku ressurssi, vajalikke õiguslikke muudatusi, rollide ja vastutuse jaotust. Nendest lähtudes on sõnastatud ka esialgsed seisukohad.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Analüüs erinevate koolitusvaldkondade lõpetanute seisundite kohta tööturul ametialade, haridustasemete ja majandusharude lõikes
(2005) Kanep, Hanna
Käesoleva projekti eesmärgiks oli anda ülevaade erinevate õppevaldkondade lõpetanute seisundist tööturul. Selleks analüüsiti töös õppevaldkonniti erinevaid hõive näitajaid, samuti lõpetanute hajuvust ametite lõikes ning anti ülevaade lõpetanute hõive jagunemisest haridustasemeti ametialade ja majandusharude lõikes. Antud töö ülesehituses lähtuti kaheksast õppevaldkonnast. Lähteandmetena kasutati Eesti tööjõu-uuringu andmete põhjal tehtud arvutusi aastate 1997-2004 kohta.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Analysis: Labour Market Success of Vocational and Higher Education Graduates
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2016) Jaggo, Ingrid; Reinhold, Mart; Valk, Aune
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ankeet : TRÜ õppe- ja teadusliku töö vastavus kaasaja nõuetele
(Tartu Riiklik Ülikool, 1965) Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Assessment of the Estonian Research Development Technology and Innovation Funding System
(2003) Nedeva, Maria; Georghiou, Luke
The objectives of the assessment of the RDTI funding system in Estonia as specified by the Terms of Reference are as follows: 1) to conduct a review of the current R&D funding system in Estonia; 2) to review the objectives of the Estonian R&D Strategy 2002-2006; 3) to review best practice in R&D funding elsewhere; and 4) to propose an efficient, transparent and accountable R&D funding system.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Balanced scorecard as a tool for evaluation of Tallinn University performance
(Tartu Ülikool, 2026) Karsaieva, Yelyzaveta; Chebotareva, Mariia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
ChatGPT kasutamispraktikad Tartu Ülikooli strateegilise juhtimise magistritudengite näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Järvemets, Kaido; Kindsiko, Eneli, juhendaja; Pentus, Kristian, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Craft conference, 12. - 13. 11. 2019 Viljandi, Estonia : [abstracts]
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2019) Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Doctoral students’ perspectives on learning about teaching in the higher education context
(2024-06-04) Soomere, Triinu; Karm, Mari, juhendaja; Roxå, Torgny, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Doktoriõpingute ajal õpetama õppimine võib tunduda teisejärguline teadustööks vajalike teadmiste ja oskuste omandamise kõrval. Samas on teada, et paljud doktorandid jätkavad oma karjääri nii akadeemilises kontekstis, kus õpetamine on üks nende tööülesannetest, kui ka mitteakadeemilistes valdkondades konsultantidena või täiskasvanute koolitajana, kus nad vajavad õpetamisega sarnaseid oskusi. Lisaks on poliitikadokumendid nii Euroopa Liidus kui ka Eestis suunanud ülikooliõpet muutuma õppimiskeskseks. Varasemad uuringud näitavad, et doktorandid ei tunne end õpetamiseks hästi ette valmistatutena, neil puudub süstemaatiline ettevalmistus õpetamiseks ning doktorantide õpetamisarusaamad võivad olla nii õppimiskesksed kui ka õpetajakesksed. Käesoleva doktoritöö eesmärk on välja selgitada doktorantide arvamused kuidas erinevad õppimisviisid nende õpetama õppimist kujundavad. Empiirilised andmed koguti poolstruktureeritud intervjuude vormis 25 doktorandilt neljast Eesti ülikoolist. Tulemused näitasid, et uuringus osalenud doktorandid pidasid õpetamise väärtust rõhutava ja õppimiskesksele lähenemisele keskendunud pedagoogilise kursuse läbimist toetavaks ja tähtsaks õpetamise õppimiseni viivate vestluste kujundamisel. Mitteformaalsetest vestluste toel õpetama õppimine oli uuringus osalejate sõnul seotud refleksiooniga. Veel selgus tulemustest, et osad doktorandid ei vestle õpetamisest kellegagi ja ilmnes ka doktoritöö juhendajatega õpetamisteemaliste vestluste puudumine. Lisaks näitasid tulemused, et mida rohkem on omaks võetud ülikooli õpetamiskultuuri normid, seda hõlpsam on saada kogukonna poolt aktsepteeritud. Kogukonna poolt aktsepteerimine võib hõlbustada või takistada õpetama õppimist. Tulemustest ilmnes ka, et transformatiivse õppimise protsessi ja liikumist õppimiskesksuse suunas kirjeldasid osalejad seoses kogetud rahulolematusega oma õpetamises ning oma õpetamise kriitilise refleksiooniga, mis põhines teoreetilistele pedagoogikateadmistele. Kontekst võib toetada või takistada transformatiivset õppimist, kuid osalejate sõnul sügaval tasandil toimuv transformatsioon jätkub olenemata kogetud toetusest ümbritsevas keskkonnas. Tulemuste põhjal tehti mitmeid ettepanekuid seoses formaalse ja informaalse õpetamise kohta doktorantidele, doktorantide juhendajate rolli kohta õpetama õppimisel ja ülikooli karjäärimudeli kohta.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Doktoriõppe tulemuslikkuse analüüs
(2014) Eamets, Raul; Tamm, Katrin; Tamm-Klaos, Dorel; Aksen, Merli; Kärner, Anita; Kindsiko, Eneli
Uuringu eesmärgiks on analüüsida doktoriõppe tulemuslikkust Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides ning sellest tulenevalt teha ettepanekuid tulevaste doktoriõppe toetusmeetmete arendamiseks. Uuringus antakse ülevaade Eesti ülikoolide doktoriõppe vastuvõtutingimuste eripäradest ja doktoriõppe rahastamise skeemist, otsitakse seoseid doktoriõppe meetmete ja doktoriõppe tulemuslikkuse vahel õppeprotsessi, teadustegevuse ja doktorantide materiaalse toimetuleku aspektist, analüüsitakse põhjalikumalt doktorikoolide poolt antavat lisandväärtust ja nende tegevusega seonduvaid probleeme ja pakutakse välja poliitikasoovitused doktoriõppe tulemuslikkuse tõstmiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Doktoriõppe tulemuslikkuse analüüs - Doktorikoolide meede: senised kogemused ja ettepanekud tulevikuks
(2012) Eamets, Raul; Tamm, Katrin
Doktoriõppe tulemuslikkuse uuringu üldiseks eesmärgiks on doktoriõpet toetavate meetmete mõju hindamine Eesti kõrgkoolide doktoriõppe efektiivsusele ja kvaliteedile. Uuringu raames analüüsitakse tegevusi, mis on otseselt seotud doktoriõppe arendamisega. Uuringu tulemused võimaldavad hinnata, milliseid doktoriõppe toetusmeetmeid on praegusel kujul otstarbekas jätkata ka järgmisel teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia perioodil, millised tegevused vajavad kohendamist (paremat fokuseerimist) ja kas on tegevusi, mis on täna puudu. Uuringu peamiseks väljundiks on poliitikasoovitused tulevaste doktoriõppe toetusmeetmete väljatöötamiseks, mis aitaksid kaasa Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegias 2006-2015 nimetatud eesmärkide (sh doktorantide mobiilsuse suurendamine, välisõppejõudude osakaalu suurendamine, välismaalastest doktorikraadi kaitsnute arvu suurendamine) täitmisele. Uuringu esimeses etapis keskendutakse doktorikoolide meetme analüüsimisele, uuringu teises etapis hinnatakse doktorantide mobiilsust toetavate meetmete mõju doktoriõppe tulemuslikkusele ja kvaliteedile. Uuringu kolmanda etapi sisuks on planeeritud doktorantide toimetulekut tagavate materiaalsete ressursside analüüs.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
E-õppe kasutamispraktikad Tartu Ülikoolis sotsiaalteaduskonna näitel
(Tartu Ülikool, 2008) Kivisaar, Katrin; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti elanike kõrghariduse taseme määramine registrite põhjal
(2023) Loopere, Paula Marie; Trasberg, Terje, juhendaja; Vähi, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Bakalaureusetöö eesmärk on muuta hetkel kasutusel olevat hariduse algoritmi, mida kasutatakse kõrgeima haridustaseme määramiseks. Töö käigus kirjutatakse algoritm, mis leiab inimesele kõik tema lõpetatud kõrgharidused. Algoritmi jaoks on olemas andmed neljast registrist ja kahest andmekogust. Analüüsi käigus uuritakse, milline on inimesti haridustee ja kui kõrgharitud Eesti elanikud on. Sealjuures uuritakse, kas mitme kõrgharidusega naiste ja meeeste vahel on erinevus on ning, kuidas inimesed on erinevates vanusrühmades kõrgharitud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Ida-Virumaa suunalise regionaalpoliitika mõjude ex ante analüüs Sisekaitseakadeemia näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2013) Abel, Eve; Raudjärv, Matti, juhendaja; Tabur, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Ettevõtluse osakond