Andmebaasi logo
Valdkonnad ja kollektsioonid
Kogu ADA
Eesti
English
Deutsch
  1. Esileht
  2. Sirvi märksõna järgi

Sirvi Märksõna "kahepaiksed" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 13 13
  • Tulemused lehekülje kohta
  • Sorteerimisvalikud
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Batrachochytrium dendrobatidis ja teised kahepaiksetel esinevad patogeensed seened ning nende levik Eestis
    (Tartu Ülikool, 2016) Puusalu, Adele; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Viimastel aastakümnetel on täheldatud mitmete kahepaiksete liikide populatsioonide kahanemist. See võib olla tingitud mitmetest teguritest, näiteks üldine kliimamuutus, inimasustuse tihenemine või mõne patogeeni levikuga. Ühtedeks selliseks patogeeniks on globaalselt levinud Batrachochytrium dendrobatidis (Bd) ja Euroopasse hiljuti sisse toodud Batrachochytrium salamandrivorans (Bs). Need seenpatogeenid on juba mitmel pool maailmas põhjustanud kahepaiksete populatsioonide tugevat vähenemist või lausa väljasuremist. Peamiseks uurimustöö eesmärgiks oli välja selgitada Eesti kahepaiksetel esinevad võimalikud seenpatogeenid, sealhulgas globaalselt levinud Bd ja Euroopasse hiljuti sisse toodud Bs. Samuti hinnata erinevate seenpatogeenide mõju Eestis esinevatele kahepaiksete liikidele ning kaardistada positiivsete proovide korral kütridiomükoosi levik Eestis. Lisaks sooviti välja selgitada sisse toodavate kahepaiksete mõju Bd levikule Eestis.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Efektiivse kommunikatsiooni roll parasvöötme kahepaiksete sigimises
    (Tartu Ülikool, 2015-07-16) Puusalu, Linda; Soomets, Helin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Zoloogia osakond
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Elupaikade taastamise mõju kõre (Epidalea calamita ) populatsioonidele
    (Tartu Ülikool, 2020) Kübarsepp, Kristiina; Rannap, Riinu; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Zooloogia osakond
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Kahepaiksete fauna Piirissaarel
    (Türi : Tartu Ülikooli Türi kolledž, 2006) Kütt, Marika; Pappel, Piret, juhendaja
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Kodumaa neljajalgsed : (kahepaiksed, roomajad, imetajad) : süstemaatiliste ühikute ning liikide määraja ja kirjeldaja
    (1931) Aul, Juhan
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Kõre (Bufo calamita) populatsiooni struktuur ja sigimiskäitumine levila põhjapiiril, Veskijärve asurkonna näitel
    (Tartu Ülikool, 2017) Puusalu, Linda; Soomets, Elin, juhendaja; Rannap, Riinu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Zooloogia osakond
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Looduslikud ja spetsiaalselt kahepaiksetele rajatud väikeveekogud: nende omadused ja olulisus mudakonnale (Pelobates fuscus), harivesilikule (Triturus cristatus) ning kahepaiksete liigirikkusele
    (Tartu Ülikool, 2017) Magnus, Riin; Rannap, Riinu, juhendaja; Soomets, Elin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Zooloogia osakond
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo ,
    Maaritsa kahepaiksete faunast
    (Tartu Ülikool, 1993) Kukk, Leelo; Ernits, Peeter, juhendaja
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Piirissaare kahepaiksete liigilise mitmekesisuse muutused ja väärarendite esinemine
    (2010-08-18) Pappel, Piret; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Zooloogia osakond; Saarma, Urmas, juhendaja
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    The impact of forest drainage on macroinvertebrates and amphibians in small waterbodies and opportunities for cost-e ffective mitigation
    (2020-10-02) Vaikre, Maarja; Remm, Liina, juhendaja; Rannap, Riinu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Väikesed ja/või ajuti kuivavad veekogud on erilised elupaigad: olles omadustelt väga heterogeensed, tõstavad need kohalikku liigirikkust ning pakuvad elupaika mitmetele unikaalsetele liikidele. Kuna väikeveekogude arv ja levik maastikus on seotud veehulga muutustega, on need inimtegevusest tugevalt mõjutatud. Oluline väikeveekogude elustiku vaesumist põhjustav tegur on metsakuivendus. Vahetult pärast kraavide rajamist alaneb põhjaveetase, väheneb üleujutuste kestus ning suureneb äravool, kuna liigne vesi juhitakse kraavidega alalt välja. Tulemuseks on ulatuslikud kuivenduskraavide võrgustikud, mida perioodiliselt rekonstrueeritakse, st puhastatakse põhjasetetest ja taimestikust. Käesolevas töös uurisin kuivenduse ja kraavide rekonstrueerimise mõju väikeveekogude elustikule majandusmetsades ja kuivendatud kaitsealadel, keskendudes muuhulgas elustikumõju leevendusvõimalustele tiikide ja kraavilaiendite rajamise näol. Kuivenduse mõju väikeveekogude elustikule ilmneb nii elupaikade kao (lompide kuivamine), kui sellega kaasneva koosluste teisenemise ja üheülbastumise kaudu – väheneb veeselgrootute liigirikkus ning arvukus lompides ning teisenevad kraavide kooslused. Kaitsealadel ei ole kraavide looduslikule suktsessioonile jätmine jätkusuutlik, kuna varjulised kraavid kahepaiksetele väärtuslikke sigimispaiku ei paku, välja arvatud juhul kui kraavidel tegutsevad koprad. Ka majandusmetsades on kahepaiksete elujõuliste populatsioonide säilitamiseks vajalik leevendusmeetmete rakendamine, kuna nende eelistatud veekogud – kraavid ja raiesmikulombid – kipuvad rekonstrueerimisjärgselt suurema tõenäosusega kuivama. Veeselgrootutele ei ole leevendusveekogud n-ö “no net loss” meede, kuna kooslused erinevad loodulike lompide omadest, kuid sellegipoolest soodustavad leevendusveekogud kuivendatud maastikes neis harvemini esinevate liikide esinemist. Kokkuvõttes on leevendusveekogude rajamine üsna tõhus meede väikeveekogudega seotud liikide toetamiseks majandatavates metsades
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Über das Wandern der Extremitätenplexus und des Sacrum bei Triton taeniatus
    (Leipzig : W. Engelmann, 1898) Adolphi, Hermann
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Ueber Nervencentren an den Gebärorganen der Vögel, Reptilien und Amphibien : eine vergleichend-anatomische Studie
    (Юрьев : H. Laakmann, 1894) Weidenbaum, Georg
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Vergleichend - anatomische und histologische Untersuchungen über die männlichen Geschlechts- und Harnwerkzeuge der nackten Amphibien
    (Dorpat : E. J. Karow, 1846) Bidder, Friedrich

DSpace tarkvara autoriõigus © 2002-2026 LYRASIS

  • Teavituste seaded
  • Saada tagasisidet