Sirvi Märksõna "kalad (zool.)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 23
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Abimaterjal lasteaiaõpetajatele teema „Kalad“ käsitlemiseks 6-7aastaste lastega(Tartu Ülikool, 2019) Ladva, Mariia; Olbrei, Marianne, juhendaja; Kikkas, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Bemerkungen zur Fischfauna Estlands (Eesti)(Tartu (Dorpat), 1931) Reinvaldt, Edvin; Riikoja, Heinrichlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Causes of variation in littoral fish communities of the Eastern Baltic Sea: from community structure to individual life histories(2017-10-20) Taal, Imre; Vetemaa, Markus, juhendaja; Saks, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondLitoraalialad on vee-elustikule oluliseks sigimis-, kasvu- ja toitumisalaks. Muutlike abiootiliste ja biootiliste keskkonnategurite koosmõjul varieerub litoraalialade kalakoosluste liigiline koosseis väga suurel määral nii ajas kui ka ruumis. Käesoleva töö eesmärkideks oli välja selgitada: 1) Läänemere litoraali asustavate kalaliikide ööpäevaringseid ja aastasiseseid käitumismustreid; 2) litoraali kalastiku sesoonse toitumisökoloogia eripärad meritindi näitel; 3) anadroomsete kalade (lõhe ja meriforell) noorjärkude alternatiivseid rändestrateegiaid jõgede ja Läänemere litoraalialade vahel. Selgus, et: 1) Läänemere litoraali asustavate kalaliikide ööpäevaringne käitumine on seni kirjeldatust oluliselt mitmetahulisem. Seega, mingi konkreetse litoraali piirkonna ööpäevas muutuva liigilise koosseisu täielikuks kirjeldamiseks on vajalik proovipüükide tegemine nii hommikul, keskpäeval, õhtul kui ka öösel; 2) Läänemere idaosa litoraaliala asustava meritindi toitumiskäitumine erineb avamere elupaikades kirjeldatust; 3) Läänemere riimveelised litoraalialad võivad olla seni arvatust olulisemaks kasvualaks alternatiivseid rändestrateegiaid kasutavatele lõhilaste noorjärkudele; 4) läbi riimvee vooluveekogu vahetavad noorkalad võivad osaliselt olla ka anadroomsete lõhilaste populatsioonides esinevate „eksijate“ varem kirjeldamata tekkemehhanismiks; 5) Läänemere litoraali asustavatel kalaliikidel võib esineda nii piirkonnaspetsiifilisi ööpäevaringseid toitumisrändeid (meritint) kui ka elukäigumustreid (lõhe, meriforell).listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Collectio Plantarum delineatorum et pictorum(1550) Anonymous; Jungermann, Joachim; Gesner, Conrad; Camerarius, Joachimlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Composition and dynamics of fish stocks in the Gulf of Riga ecosystem(Tartu : Tartu University Press, 1997) Ojaveer, Hennlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Das Fischleben in unseren Gewässern(Dorpat : H. Laakmann, 1878) Bidder, Friedrichlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , De petromyzontum et anguillarum sexu : dissertatio inauguralis(Dorpati Livonorum : typis Henrici Laakmanni, 1848) Schlüsser, Wilhelmlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Die Brachsenartigen Fische der Ostseeprovinzen(1920) Mühlen, Max von zurlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Kala kui rikkalik vitaminide allik(1927) Webermann, Ernst Constantinlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Kalade koevalkude heterogeensuse elektroforeetilisest uurimisest(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1975) Paaver, Tiit; Heinaru, A., juhendaja; Tammert, M., juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Kalade noorjärkude kasvust Saadjärve järvederühmas(Tartu, 1955) Ristkok, Jüri; Riikoja, Heinrich, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Kalade tähistuskatseist Emajões :1929. aastal(1930) Riikoja, Heinrichlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Karpkala Cyprinus carpio L. ootsüütide küpsemise morfoloogia ja kronoloogia(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1987) Veersalu, Aune; Saat, Toomas, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Peipsi tindikala rasva omadused(1928) Jürison, Karllistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Riikoja, Heinrich. Isikuarhiiv(Tartu, 1994) Tartu Ülikooli Raamatukogu; Riikoja, Heinrich, arhiivimoodustajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Soolalahuse mõjust vingerja sugurakkudele(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1986) Mölder, Mart; Saat, Toomas, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Trullingu bioloogias(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1987) Lauringson, Gustav; Saat, Toomas, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Using biomarkers in assessment of environmental contamination in fish – new perspectives(2014-03-26) Kreitsberg, RandelDoktoritöö eesmärk oli hinnata naftareostuse, põlevkivitööstuse poolt reostatud setete ja Läänemere rannikuvetes leiduva hajureostuse mõju kalade biomarkeritele. Lisaks eelnevale pakub töö välja kaks uut biomarkerit (lesta maksa värvus ning toksiliste ainete metaboliitide sisaldused uriinis) ning uurib hapnikupuudust olulise füsioloogilisi protsesse mõjutava lisafaktorina. Töös on kasutatud kahte metoodilist lähenemist: nii eksperimendi käigus saadud andmeid kui ka välitöödel kogutud materjali. Läänemere rannikuvetest koguti proove kokku kuues piirkonnas ning biomarkereid analüüsiti kolmel kalaliigil: emakalal (Zoarces viviparus), lestal (Platichthys flesus trachurus) ja hõbekogrel (Carassius auratus gibelio). Biomarkerite analüüside käigus leiti kaladel mitmeid kahjustusi alates geneetilistest kõrvalekalletest kuni muutusteni üldises konditsioonis ja kasvukiiruses. Erinevate Eesti rannikumere proovipunktide võrdluses joonistusid selgelt välja Nõva ja Sõrve uurimisalad, kus elavatel kaladel leiti kõige rohkem keskkonnareostusest tulenevaid kahjustusi. 2006. aastal toimunud Nõva naftareostuse järelmõjude uuringus analüüsisiti naftaproduktide kontsentratsioone ning biomarkereid reostusala lesta kudedes. Tulemustest lähtub, et isegi 5 kuud pärast naftareostust sisaldavad kalade koed arvestataval määral toksilisi aineid, kuid juba 9 kuud pärast reostust on toimunud oluline kontsentratsioonide langus. Lisaks kontsentratsioonidele sõltub toksilise aine mõju ka füsioloogilistest protsessidest. Läbi viidud laborieksperiment näitab, et ka mitmed keskkonnamõjurid (hapnikusisaldus, toidu kättesaadavus) ning kalade füsioloogiline seisund (sigimisaeg, hiberneerumine) mõjutavad toksiliste ainete kehasse sisenemist ning mõjude avaldumist. Käesoleva doktoritöö tulemusel saadud uute teadmiste kasutuspõld on lai, alates üksikute biomarkerite hindamisest seire kontekstis ja lõpetades üleüldise keskkonnaseisundi hindamise strateegiate kujundamisega.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Veealune eluriik(1937) Kauri, Hanslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Дальнейшие исследования относительно вредных свойств нефти и ее продуктов для рыб и животных : материалы по вопросу о необходимости ограждения Волги и других русских рек от загрязнения нефтяными продуктами с санитарной точки зрения : из Гигиенической лаборатории проф. Г. В. Хлопина : диссертация на степень магистра фармации(С.-Петербург : В. Демаков, 1901) Купцис, Иван Д.; Kuptsis, I. D.