Sirvi Märksõna "kasvuhoonegaas" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kasvuhoonegaaside vood ja neid mõjutavad keskkonnategurid päiderooga taimestatud Keressaare jääkturbaalal
(Tartu Ülikool, 2020) Järvpõld, Rein; Maddison, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Mahajäetud ja kuivendatud freesturbaalad on tänapäeval ühed olulisemad kasvuhoonegaaside emiteerijad. Kuna freesturbaalad sisaldavad endas peamiselt süsinikku ning hoiavad endas samas hulgas süsinikku, kui on maapealset biomassi. Seda on kaks korda rohkem kui globaalselt metsa biomassis ning umbes sama palju kui on atmosfääris kokku. Selle tulemusena võivad süsihappegaasi emissioonid nendel aladel olla suurimad, kui veerežiim nendel aladel on rikutud.(Assessment...2008). Üheks lahenduseks, kuidas mahajäetud turbaalad muuta taas süsiniku sidumiseks, on päideroog ( Phalaris arundinacea L.), mis on põhjamaades tuntud energiataimena (Maljanen et al. 2010, Kandel et al., 2013). 2006. aastast saati on katsetatud Eestis freesturbaalade taimestamist päiderooga (Värnik 2011). Päideroog on oma loomult vähenõudlik taim, mis talub madalaid ja kõrgeid temperatuure, madalat pH-d ning kuiva või liigniisket väheviljakat pinnast (Noormets 2007, Kandel et al., 2012, Mander et al., 2012). Kasvuhoonegaaside mõõtmiseks kasutati staatilist pimekambrimeetodit. Ökosüsteemi hingamise ja süsiniku sidumist taimedesse mõõtmiseks kasutati valgust täielikult läbilaskvat (100%) dünaamilist kambri, mida kaeti valgust erienevas koguses (75%, 50% ja 0%) läbilaskvate katetega. CO2 mõõtmistulemused jagati kaheks. Ühe osa andmetega leiti süsiniku sidumise seos valguse ja mullatemperaturiga ning ökosüsteemi hingamine mullatemperi ja mullaniiskusega. Teise osa andmetega kontrolliti seose tugevust. Tulemuste toetamiseks ja seoste leidmiseks mõõdeti pidevalt ka veetaset, mullaniiskust ja mulla keemilist koostist. Käesolevas bakalaureuse töös kasutati Keressaares 2016-2018 aastatel mõõdetud tulemusi, kus võrreldi freesturba proovilappe päiderooga taimestatud proovilappidega. Töö tulemused näitasid, et päiderooga taimestatud proovilappidel on süsiniku sidumine taimedesse väiksem kui ökosüsteemi hingamine. Metaani ja naerugaasi emissioonitulemused olid mõlemal aastal freesturbal väga väikesed, aga päiderooga taimestatud proovilappidel märksa suuremad, iseloomustades aktiivsemat mikroobset hingamist. Süsiniku voog kõrge ja madala veetasemega taimestatud aladel erinesid oluliselt freesturba aladest, kus 2016. aastal olid mõlemal alal 5,5 t C ha -1 a -1 ning 2017. aastal mõne võrra suurem vastavalt 5,9 ja 6,0 t C ha -1 a -1 . Freesturbal asuvates proovilappides olid süsinikubilansi tulemused 2016. aastal kõrge ja madala veetasemega aladel vastavalt 1,3 ja 1,5 ning 2017. aastal 1,2 ja 1,5 t C ha -1 a -1 . Aastased summaarsed globaalse soojenemise potentsiaalid olid kõrge ja madala veetasemega taimestatud aladel olid 2016. aastal vastavalt 21,5 ja 23,5 ning 2017. aastal vastavalt 28,5 ja 32,4 t CO 2 ekv ha -1 a -1 . Tulemused freesturbal olid kõrge ja madala veetasemega aladel vastavalt 4,7 ja 7,0 ning 2017. aastal 6,5 ja 7,8 t CO 2 ekv ha -1 a -1 . Töö tulemustest selgus, et päideroo kasvatamisega väga happelisel turbal suurenes CO2 voog lupjamise ja väetamise tõttu ning aladele kasvavasse biomassi ei seota rohkem süsinikku, kui ökosüsteemi hingamise käigus eraldub. Päiderooga taimestatud turbatootmised mahajäetud alad jäävad CO2 emiteerijateks. Samas selgus, et veerežiimi parandamisega saab vähendada kasvuhoonegaaside voogu taimestamata ammendunud freesturbaaladel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Põllumajanduslikku hajukoormust vähendava avaveelise tehismärgala metaani lendumine ja seda mõjutavad tegurid
(Tartu Ülikool, 2022) Teinlum, Mariel; Kasak, Kuno; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Metaan (CH4) ja süsinikdioksiid (CO2) on ühed levinumad kasvuhoonegaasid atmosfääris. Teadlased on aastakümneid uurinud võimalusi vee põllumajanduslikust äravoolust puhastamiseks ning üheks lahenduseks on rajatud märgalad, mis on keskkonnasõbralikud ja tõestatud toimima nii fosfori (P), lämmastiku (N) kui süsiniku (C) eemaldamisel (Kasak et al., 2018; Noorvee et al., 2007). Nimetatud toitainete eemaldamine võib omakorda vähendada keskkonnale kahjulikke CH4 ja CO2 emissioone (Nahlik ja Mitch, 2011). Käesolevas magistritöös uuritakse avaveelisi märgalasid. Uurimuseks koguti andmeid Lõuna-Eestis Uhti külas asuvast Vända tehismärgalast, mis koosneb kahest eraldi märgalast (2219m2 ja 2140m2). Andmeid koguti 2018. aasta aprillist kuni 2021. aasta augustini ujuvate kambrite meetodil 12-st erinevast mõõtepunktist. Gaasiproovid koguti eelevakueeritud 50ml klaaspudelitega kohe pärast kambri asetamist veepinnale, seejärel 20 minuti pärast, 40 minuti pärast ja 60 minuti pärast. Igast mõõtepunktist mõõdeti ka veeparameetreid. Käesoleva töö eesmärk on analüüsida metaani ja süsinikdioksiidi seoseid erinevate veeparameetrite vahel ning analüüsida metaani ja süsinikdioksiidi seoseid. Kuigi Spearmani korrelatsioon ei näidanud selgeid seoseid ühegi mõõdetud veeparameetri ja CH4, CO2 vahel, näitasid analüüsitud tulemused siiski selget seost mainitud kasvuhoonegaaside ja veesügavuse vahel. Näiteks registreeriti nimetatud kasvuhoonegaaside suurim heide suvel, kui temperatuur oli kõrgem ja veesügavus 20-30 cm või üle 30 cm.