Sirvi Märksõna "keskkond" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 195

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
2004.- 2008. a laste- ja täiskasvanute hoolekandeasutuste, noortelaagrite ja kooli- ja koolieelsete lasteasutuste terviseohutuse valdkonna lühiiseloomustus
(2009) Sossulina N; Tervisekaitseinspektsioon
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
2009 aastal registreeritud haiguspuhangud
(2010) Terviseamet
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Allergiat ennetav keskkond. Pilootuuring 2007-2008.a
(2008) Tervisekaitseinspektsioon
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
An ecolinguistic analysis of I Love English textbooks 5-7
(Tartu Ülikool, 2025) Kisler, Kristiina; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Anglistika osakond
The aim of this thesis is to determine how environmental topics are represented in I Love English textbooks 5-7 in the broader context of developing environmental education and critical language awareness in the EFL classroom. For this, an ecolinguistic analysis of the language features in the textbooks was conducted and the reoccurring ideologies identified. The analysis identified the presence of beneficial, destructive and ambivalent discourses about nature. Ways in which the destructive and ambivalent language choices could be addressed by the teacher were proposed, to support the development of critical language awareness.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Attitude towards environmental issues: Dutch, Italian, Estonian and Bulgarian example
(Tartu Ülikool, 2018) Grigorjev, Maria; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Environmental issues and climate change affect all areas of life on earth, and all the environmental issues are being affected by many aspects of human activity. This paper studies the attitudes different countries from the European Union have towards environmental issues. The countries addressed are the Netherlands, Italy, Estonia and Bulgaria, out of which the first two joined the European Union in it’s earlier days and the latter two more recently. To understand the attitudes towards environmental and climate issues, each states’ individual environmental actions are studied in addition to research about their Representatives votes in the European Parliament. As a result, it is safe to say all countries mentioned in this paper work towards improving the environment and climate problems, although facing different obstacles. The actions taken by the countries vary in size and frequency due to each states’ economical prospects, abilities and necessities.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Biostatik der im Dörptschen Kreise gelegenen Kirchspiele Ringen, Randen, Nüggen und Kawelecht in den Jahren 1860-1881
(Dorpat : H. Lakmann, 1886) Törne, Christoph
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Biostatik der Stadt Narva nebst Vorstädten und Fabriken in den Jahren 1860-1885 mit einem Anhang über die Morbilität daselbst : Inaugural-Dissertation zur Erlangung des Grades eines Doctors der Medicin
(Dorpat : H. Lakmann, 1886) Haller, Peter
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Bridging the disconnections: an ecosemiotic approach to place-lore in environmental conflict communication
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-03-19) Päll, Lona; Maran, Timo, juhendaja; Västrik, Ergo-Hart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö keskendub kohapärimuse rollile keskkonnakonfliktides, tuginedes näidetele viimaste kümnendite Eestist, näiteks analüüsitakse looduslike pühapaikadega seotud konflikte, nn metsasõda või reaktsioone suurte puude langetamisele linnakeskkonnas. Kohapärimuse tuumaks on keskkonna semiootiline tõlgendamine, sedakaudu väljendab kohapärimus nii kultuurilisi kui ka ökoloogilisi tähendusi, näiteks jälgi teiste liikide tegevustest või keskkonnamuutustest. Teisalt väljendab kohapärimus identiteeti, teadmisi ja ideoloogilisi seisukohti kultuuripärandi ja keskkonnaga seoses, Eesti kontekstis on kohapärimus olnud seetõttu olulisel kohal ka loodushoiuaruteludes. Doktoritöö vaatleb esmalt kriitiliselt, kuidas kohapärimust on konfliktides kasutatud ning kuidas konfliktidega kaasnev uus esituskontekst (avalikud arutelud, protestid, õiguslikud vaidlused) ja ülevahendamine ning meediakajastus neid lugusid mõjutab. Analüüs näitab, et kohapärimust kasutatakse konfliktsetes aruteludes sageli lihtsustatult ja selektiivselt, rakendades seda vastanduste loomise ja konflikti eskaleerimise eesmärgil. Seetõttu kipuvad konfliktidega kaasnevates aruteludes kohapärimuse seosed konkreetse keskkonnaga kaduma, koos sellega jäävad tahaplaanile aga ka mitmehäälsus ja keskkonnaomased tähendused, mis kohapärimus algselt sisalduvad. Konfliktidiskussioonide tulemus aga mõjutab otseselt ökoloogilist keskkonda, näiteks läbi loodus-või muinsuskaitsemeetmete muutmise, arenduste lubamise või mitte lubamise, paikade suurenenud külastatavuse või uute praktikate juurutamise. Doktoritöö pakub seejärel võimalusi, kuidas kohapärimuses sisalduvat mitmehäälsust ja olulist keskkonnateadmist konfliktidesse tagasi tuua ja seeläbi arutelusid produktiivsemaks muuta. Näitena kirjeldatakse ka konkreetset metoodikat, kuidas kohapärimuse välitööde kombineerimine ökoloogilise taastamise tegevustega võimaldab fokusseerida arutelusid keskkonnale, esile tuua olulist teadmist, mis muidu märkamata jääks, pakkuda alternatiivset kaasamisviisi ja õhutada dialoogi konflikti eri osaliste vahel. Doktoriöö panusena võib näha uue teoreetilise raamistiku loomist kohapärimuse uurimiseks just dünaamiliste protsesside kontekstis, ökosemiootika mudelite arendamist ja praktiliste lahenduste pakkumist keskkonnakonfliktide haldamiseks. Sellega loob töö baasi, mis võimaldab edasi uurida kohalike, kontekstuaalsete narratiivide rolli keskkonnakriisiga toime tulemisel ja muutuste juhtimisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Business model innovation and its external drivers in context of contemporary art institutions in Northern Europe
(Tartu Ülikool, 2025) Malishevska, Anastasiia; Trabskaia, Iuliia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
COVID-19 pandeemiaga seotud stress ja sellega toimetulek Eestis Rahvastiku Vaimse Tervise Uuringu (RVTU) 2021. aasta kevad-suvise uuringulaine andmete
(2022) Kasekamp, Getter; Kreegipuu, Kairi; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030
(2007) Keskkonnaministeerium
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti laste subjektiivne heaolu ja selle allikad
(Tartu Ülikool, 2025) Korman, Kaia; Soo, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Minu töö eesmärk oli välja selgitada laste hinnangud oma subjektiivsele heaolule õppeaasta alguses ja mõne kuu möödudes ning subjektiivset heaolu kujundavad aspektid nende elus. Eesmärgi täitmiseks kasutasin kombineeritud uurimisviisi. Subjektiivsete heaoluhinnangute võrdlemiseks kasutasin kvantitatiivse analüüsi meetodeid ja lapsi rõõmustavate ja kurvastavate tegurite analüüsimiseks kasutasin kontentanalüüsi. Empiirilise materjalina kasutasin Clanbeati 2022. aasta septembris ja detsembris läbi viidud õpilaste vaimse tervise monitooringu andmeid. Pikilõikeline andmestik sisaldas 691 5.-9. klassi õpilase vastuseid. Uurimuses selgus, et enam kui kolmandikul õpilastest on madal heaolu, eriti kriitiline on olukord kolmanda kooliastme tüdrukutega, kelle hulgas on madala heaoluga enam kui iga teine õpilane. Erinevused poiste ja tüdrukute heaolus kerkivad esile alates seitsmendast klassist, mil tüdrukute heaolu hakkab langema ja poiste oma püsib stabiilne. Soolised erinevused võivad tuleneda poiste ja tüdrukute erinevast arengutempost või koolistressi erinevast tajumisest. Vanemate klasside laste seas oli enam neid, kelle heaolu oli detsembris madalam kui septembris. See võib viidata vanema kooliastme suuremale koormusele ja pingele, mis detsembriks nende heaolu langetada võib. Laste vastustest neid rõõmustanud ja kurvastanud tegureid puudutavatele küsimustele selgus, et lapsi kurvastavad kõige enam kool, suhted lähedastega ja tervis ning kõige enam pakuvad rõõmu suhted, vaba aeg, huvitegevus ja kool. Kooliga seonduv kurvastab eelkõige madala heaoluga lapsi ning rõõmustab pigem kõrge heaoluga lapsi. See võib viidata sellele, et kool võimendab laste olemasolevat heaolutaset. Samuti selgus, et madala heaoluga lapsi rõõmustab pisut enam puhkuse ja vaba ajaga seonduv ning kõrge heaoluga lapsi organiseeritud huvitegevusega seonduv. See võib viidata madala heaoluga laste väsimusele või suuremale igatsusele autonoomia järele. Leian, et teemat on oluline edasi uurida, keskendudes esile kerkinud kurbust ja rõõmu toonud kategooriates sisalduvatele tähendustele ja detailidele. Oluline oleks ka analüüsida gümnaasiumiõpilaste heaoluhinnanguid ja neid kujundavaid tegureid. Laste heaolu sügavam mõistmine aitab kujundada toetavamat ja arvestavamat keskkonda. Suurem teadlikkus madala heaoluga laste hulgast aitab nii lastel kui nende vanematel mõista, et nad ei ole oma kogemustes üksi, mis võib vähendada hirmu ja ebakindlust oma murede jagamisel. Õpetajate, spetsialistide ja laiema kogukonna teadlikkus laste subjektiivsest heaolust ja seda kujundavatest teguritest aitab paremini ennetada laste heaolu ohustavaid olukordi ning varakult märgata abi vajavaid lapsi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti patoloogialaborite töökeskkonna riskide ja töötajate terviseseisundi hindamine
(2007) Haava M; Tartu Ülikool: Tervishoiu instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti rahva tervis 1991-2000
(2001) Haldre K; Harro J; Kaarna M; Kasmel A; Kiivet R-A; Kutsar K; Laur P; Lipand A; Palo E; Põlluste K; Saava A; Soon A
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti tähtsamad tervisenäitajad
(2002) WHO Regional Office for Europe; Sotsiaalministeerium; Euroopa Komisjon
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti vaimse tervise poliitika alusdokument
(Tallinn, 2002) Poliitikauuringute Keskus Praxis
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti vigastuste ennetamise strateegia alusdokument
(Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis, 2008) Poliitikauuringute Keskus Praxis
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eetilise ja poliitilise tarbimise kuvand tudengite seas
(Tartu Ülikool, 2009) Tisler, Endre; Keller, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eksperthinnangu koostamine rannakalurite kokkupuutele dioksiinide ja dioksiinilaadsete polüklooritud bifenüülidega
(2011) Roots O; OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Emotsionaalsuse väljendamine poliitikute seas keskkonnateemalises arutelus meedias Eesti näitel
(Tartu Ülikool, 2020) Pihel, Juuli; Uba, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Keskkonna- ja kliimateemaline arutelu on muutnud üha intensiivsemaks. Emotsionaalsus on vältimatu osa keskkonna teemal rääkides, sest keskkonnaprobleemid kujutavad endas ohtu inimkonnale. Keskkonnaprobleemidega tegelemine on peamiselt riikide ning seeläbi poliitikute ülesanne. Antud bakalaureusetöö eesmärk oli analüüsida, kuidas väljendavad poliitikud emotsioone keskkonnateemalises arutelus Eestis. Samuti uuriti millistest keskkonnaprobleemidest rääkides väljendatakse emotsionaalsust. Analüüsiti kolme emotsiooni: hirmu, viha ja lootust. Kasutades kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodit analüüsiti antud bakalaureusetöös 32 artikli põhjal emotsionaalsuse väljendamist poliitikute seas keskkonnateemalises arutelus Eesti Rahvusringhäälingu meediaportaali näitel. Leiti, et keskkonnateemalises arutelus on tonaalsus valdavalt negatiivne. Enim väljendatakse viha ehk süüdistatakse kedagi. Teisel kohal väljendatakse lootust ehk kiidetakse kellegi tegusid ja lahendusi või kutsutakse üles käituma keskkonnasõbralikult. Kolmandana väljendatakse hirmu ehk arutletakse eesootavate katastroofide teemal. Kõige negatiivsemad on keskkonnale spetsialiseerunud erakonnad Eestimaa Rohelised ja Elurikkuse Erakond, sest nende eesmärgiks ei ole saavutada rahva poolehoid, vaid keskkonnakaitse. Kõige positiivsemaks osutusid juhtivad erakonnad Reformierakond ja Keskerakond. Antud erakondade positiivne meelestatus põhineb kahel faktoril: keskkonnaalased otsused ja lahendused on suures osas nende poolt kehtestatud ning positiivsed emotsioonide tekitavad positiivset reaktsiooni, seeläbi aitavad säilitada rahva poolehoidu. Ideoloogia ja emotsioonide väljendamise seos ilmnes ühes aspektis: parempoolsed erakonnad väljendavad vähem hirmu kui teised. Läbivateks aruteluteemadeks osutusid maavarade ületarbimine, põlevkivitööstus, kliimamuutused, keskkonna kahjustamine, taastuvenergia tootmine ja põhjavee olukord.