Sirvi Märksõna "kirjalikud allikad" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 37
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , 1880.-1889. aasta Harku-Hüüru vallakohtus arhiivmaterjalide peeglis(Tartu Ülikool, 2007) Urbanik, Terje; Rosenberg, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , A. Gellii Lvcvlentissimi Scriptoris Noctes Atticae(Coloniae : Opera et impensis Ioannis Soteris, 1526) Gellius, Auluslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Ajalookirjutust mõjutanud tegurid varauusaegsel Eesti-, Liivi- ja Kuramaal(2017-10-17) Laidla, Janet; Rosenberg, Tiit, juhendaja; Küng, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondAjaloolasele on varauusaegne kroonika enamasti allikas – hea või halb, usaldusväärne või ebausaldusväärne – ning sellest lähtuvalt otsustab ajaloolane kui palju saab ta kasutada kroonikas kirjeldatud sündmusi ja inimeste tegusid selleks, et minevikku rekonstrueerida. Ajalookirjanduse ajaloo uurijale on kroonika oma ajastu ajaloo teadmiste ja ajaloo idee peegeldus. Teda huvitab autori isik, tema motiivid, kroonika valmimisega seotud asjaolud, krooniku allikad ja selle edasine saatus ajaloomaastikul. Mis puudutab kroonika allikalist väärtust, siis selles osas on ajalookirjutuse ajaloo uurijad ja ajaloolased varauusaegsete kroonikaid uurinud ning neile hinnangu andnud. Vähem on uuritud kroonikaid kui oma ajastu ajalookirjutuse peegleid ning seda, kuidas võtsid need vastu Lääne-Euroopas levinud ajalooteaduse arenguid või kuidas ühiskondlikud tegurid ajalookirjutust mõjutada võisid. Käesolev doktoriväitekiri sisaldab seitset sissevaadet varauusaegsesse ajalookirjutusse uurides ühiskondlike tegurite (võim, sõda, trükikunsti levik), Lääne-Euroopast tulnud ideede (ajaloo idee, antikvaarne liikumine, gootitsism) ning autori individuaalse allikavaliku mõju ajalookirjutusele Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal. Kokkuvõttes võib tõdeda, et Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa ajalookirjutajad võtsid vastu erinevaid Lääne-Euroopas levinud ideid ning lugesid uuemat kirjandust, kuid nende endi keskelt ei kerkinud esile ajaloolast, kes oleks olnud üle Euroopa tuntud. Dialoogis Euroopa kultuuri keskusega jäädi pigem vastuvõtjaks kui võrdseks partneriks. Ühiskondlike tegurite mõju avaldus enamasti paljude tegurite kombinatsioonis kui selgelt üheselt. Näiteks ei saa väita, et sõjategevus või trükikodade asutamine Eesti-, Liivi- ja Kuramaale alati julgustas või vastupidi pärssis ajalooteoste sündi, trükkimist või levikut. Kui 16. sajandil oli ajalookirjutajate jaoks esiplaanil oma eluajal toimunud sündmuste kirjeldamine järeltulevate põlvede jaoks, siis 17. sajandil asusid mitmed autorid koostama terviklikumat käsitlust kohalikust ajaloost.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Ancient Near Eastern gods Enki and Ea: diachronical analysis of texts and images from the earliest sources to the Neo-Sumerian period(2006) Espak, Peeter; Kämmerer, Thomas Richard, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Balthasar Russowi ja Dionysius Fabriciuse kroonikate rahvausuteated teiste kirjalike allikate kontekstis(Tartu Ülikool, 2007) Metssalu, Jüri; Vahtre, Sulev, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , De Ordine, qvi dicitur, Ensiferorvm : Disputatio XXII / publice disputando vires experietur, Praeside Conrado Samvele Schvrzfleischio, Prof. Pvbl. Andreas Hornung, Revalia-Livonus. ad d. III. Ian. Anni cIɔ Iɔc XXCV. In Auditorio Maiori ...(Lipsiae : Apud Nicolavm Scipionem, 1698) Schurzfleisch, Konrad Samuellistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Deification of kings in Ancient Mesopotamia (from III to II millennium BC)(2023-04-18) Kadochnikov, Iakov; Annus, Amar, juhendaja; Emelianov, Vladimir V., juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondSee väitekiri kirjeldab Mesopotaamia kuningate jumalikustamist nende eluajal ja selle nähtuse ajaloolist arengut. Uurimus analüüsib ametlikke narratiive, mis pandi kirja kuninglikesse raidkirjadesse ja poeetilistesse tekstidesse (nn. “kuninglikud hümnid”) nende valitsejate endi eluajal ja esitasid neid kuningaid jumalike olenditena otsesel viisil. Termin “otsene jumalikustamine” viitab teatavate jumalikustamise markerite kasutamisele (nt determinatiivid kuningate nimede ees, tiitlid, epiteedid) ja ka kaudsetele markeritele, mis vihjavad kuninga pühaduse staatusele (peamiselt epiteedid). Käesolev dissertatsioon keskendub u 500-aastasele perioodile (2250–1750 e.m.a.) kui selliseid markereid leidub rohkesti säilinud allikates. Kogutud andmete analüüsiks kasutatakse kahte üksteist täiendavat lähenemist. Esimene lähenemine on kvalitatiivne, mis detailselt analüüsib valitud allikaid (peamiselt luuleteoseid ja kuninglike raidkirjade olulisemaid osi), pöörates tähelepanu tekstide struktuurile, jumalikkuse markerite kasutusele ja nende viidete kontekstidele. Teine lähenemine on kvantitatiivne, mis kasutab jumalikkuse markerite statistilist analüüsi lähtudes tekstide temaatilisest varieeruvusest. Kõik järeldused on tehtud nende kahe lähenemise tulemusi kokku võttes. Allikate temaatilist variatsiooni ja jumalikkuse markerite kasutust analüüsides pakub väitekiri asjaolude rekonstruktsiooni, mis viis kuningate otsese jumalikustamisele muistses Mesopotaamias, samuti arutleb see kuidas jumalikustatud valitseja kuvand arenes uuritava perioodi vältel ja võimalike põhjuste üle, miks kuningad hakkasid vältima enesele otsese jumalikkuse omistamist alates 18. sajandist e.m.a. oma kuninglikes kirjutistes.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Der Verfasser der livländischen Reimchronik(Riga : Häcker, 1855) Schirren, Carllistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Die Eroberung Pernaus durch die Russen 1575(Pernau, 1930) Laakmann, Karl Heinrichlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Eesti sõdurid Esimeses maailmasõjas: sõjakogemus ja selle sõjajärgne tähendus(2016-06-21) Esse, Liisi; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.Saja aasta möödumine Esimese maailmasõja puhkemisest aktualiseeris teemakohast ajalookirjutust nii Lääne-Euroopas kui ka Eestis ja mujal Ida-Euroopas, kus ilmasõda tunti seni pigem “unustatud sõjana”. Sellest tulenevalt on siinses ajalookirjutuses tulnud nähtavale mitmed lüngad, eriti sõja ühiskondlike ja kultuuriliste aspektide käsitlemisel. Viimaste hulka kuulub sõdurite kogemuse ja selle sõjajärgse tähenduse analüüs, mis on antud doktoritöö uurimisülesanne. Tuginedes eesti sõdurite kirjadele, päevikutele ja mälestustele ning veteranide organisatsioonide materjalidele, analüüsib väitekiri Esimeses maailmasõjas Vene armee koosseisus osalenud eestlastest sõdurite sõjakogemuse ühisosa, selle eripäraseid ja/või seni vähest tähelepanu pälvinud komponente. Töö käsitleb sõja kestel omandatud kogemust ning viimase tähendust pikemal aegreal, st kogemusele hinnangu andmist ja selle rakendamist 1920.–1930. aastate ning nõukogude perioodi teisenenud ühiskondlik-poliitilistes oludes. Analüüsides eestlaste sõjakogemuse iseloomulikumaid komponente (vaenlase- ja enesekuvand, suhted kaassõdurite ja kodurindega, kojupöördumine), neid mõjutanud tegureid (nt Vene armee taustsüsteem, ilmasõjale järgnenud konfliktid) ning kogemuse sõjajärgset tähendust, astub töö diskussiooni maailmasõja alase lokaalse ja rahvusvahelise historiograafiaga ning juhib tähelepanu vajadusele Vene armees teeninud väikerahvaste kogemuse problemaatikat, aga ka erinevaid “pika” Esimese maailmasõja aspekte idarindel kompleksselt analüüsida.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Eestlastest ajateenijad ja ohvitserid Nõukogude Liidu relvajõududes 1956–1991(2017-03-27) Luts, Kristjan; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool.Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondEestlaste teenistus NSV Liidu relvajõududes pärast Teist maailmasõda on ajalooteaduses seni tagasihoidlikku kajastamist leidnud uurimisteema. Samas on selle ühiskondlik tähendus märkimisväärne: ajavahemikul 1956–91 puudutas kohustuslik ajateenistus enam kui 170 000 eestlasest noormeest, neile lisandub 500–600 eestlasest kaadriohvitseri ning umbes 15 000–20 000 reservohvitseri. Väitekiri, mis tugineb Eesti Sõjamuuseumi eestvedamisel läbi viidud ankeetküsitlusele, intervjuudele, mitmesugustele isikuloolistele dokumentidele ja arhiivimaterjalidele, analüüsib nende meeste teenistuskogemusi läbi kolme aastakümne. Töös käsitletakse nii NSV Liidu relvajõududes teeninud ajateenijate ja ohvitserkonna üldisemat andmestikku kui spetsiifilisemaid küsimusi alates relvajõudude suhetest kohaliku elanikkonnaga, sõjalis-haridusliku kompleksi, sh sõjalise algõpetuse ja ALMAVÜ süsteemi rakendamist teenistuseks ettevalmistamisel, ajateenistuse ning kaadri- ja reservohvitseride teenistuse üldist korraldust ja seda mõjutanud tegureid. Teenistuse põhijoonte kõrval analüüsitakse rahvuslikust taustast tingitud eripärasid, identiteediküsimusi, ajateenistusest kõrvalehoidumise aspekte, määrustikuväliseid suhteid ning hinnanguid teenistuskogemusele tervikuna. Väitekirja viimane osa analüüsib eestlastest Nõukogude ohvitseride panust taasiseseisvunud Eesti kaitseväe ülesehitamisel. Väitekirjas tehtud järeldused ei pretendeeri üldkehtivusele, selleks olid teenistusolud liialt erinevad. Küll aga joonistuvad välja eestlastest ajateenijate ja ohvitseride teenistuskogemuse unikaalsed tahud ning korduvad mustrid, mis võimaldavad luua seoseid vastavasisuliste rahvusvaheliste uuringutega ning asetada eestlaste teenistuskogemus laiemasse konteksti, olles seeläbi aluseks edasistele võrdlevatele uurimustelelistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Erasmuse retseptsioonist XVI sajandil (Tallinna raamatuinventaride analüüsi katse)(Tartu Ülikool, 1995) Orula, Kaido; Kivimäe, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Fortgesetzte Abhandlung von livländischen Geschichtsschreibern : ein literar-historischer und bibliographischer Versuch(Mitau : J. F. Steffenhagen und Sohn, 1824) Napiersky, Karl Eduardlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , ̕He drowned in Holmr̕s sea - His cargo-ship drifted to the sea-bottom, only three came out alive̕. Records and representations of Baltic traffic in the Viking Age and the Early Middle Ages in early Nordic sources(2005) Zilmer, Kristel; Spurkland, Terje, juhendaja; Ohlsson, Stig Örjan, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Herder in Riga : Urkunden(Riga : N. Kymmel's Buchhandlung, 1868) Sivers, Jegor vonlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Hēsychiou Lexikon = Hesychii Dictionarivm(Hagenoae : In aedibus Thomae Anshelmi Badensis, 1521) Hesychios Aleksandriastlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Kesk- ja varauusaegne Paide linn kirjalike ja arheoloogiliste allikate põhjal(Tartu Ülikool, 2015) Malmre, Arne; Tvauri, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Kultuuri- ja kirjanduslooliste materjalide kogumine ja kasutamine kodu-uurimuslikus töös(1964) Põldmäe, Rudolflistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Liffländische, Churländische Chronica, Was sich Vom Jahre 1554. biss auff 1590. In den langwirigen Moscowiterischen und andern Kriegen an nothtrenglicher verenderunge der Obrikeit und Stende in Liffland, zeit des letzten herrn Meisters, und Ersten in Liffland zu Churland und Semigalln Hertzogen gedenckwirdiges zugetragen: verfasst und gestellet, Durch Salomon Henning Vinariensem, Fürstlichen Churlendischen Rath und Kirchen Visitatorn. Mit einer Vorrede D. Davidis Chytraei(Rostock : Gedruckt durch Augustin Ferber den Jüngern, 1590) Henning, Salomon