Sirvi Märksõna "kirjandusajalugu" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 362
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , 15 aastat eesti nõukogude kirjandust(1955) Nirk, Endel, toimetajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , A Glimpse of Estonian Literature(Manchester : Sherratt & Hughes, 1933) Harris, Ernest Howardlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , A short history of English literature.(1926) Thacker, A. Rlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , A short history of English literature.(1925) Thacker, A. Rlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , A short student's guide to American literature. 11, The twentieth century American literature : from the '30s to the '60s : materials for seminars in American literature(Tartu Ülikool, 1981) Luigas, Asta, koostajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , A short student's guide to English literature. 1 : 600-1640(Tartu Ülikool, 1970) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , A short student's guide to English literature. 12, The second half of the 19th and the beginning of the 20th century(Tartu Ülikool, 1982) Luigas, Asta, koostajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , A short student's guide to English literature. 2 : 1640-1700(Tartu Ülikool, 1972) Alttoa, Villem, koostajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , A short survey of English literature.(Tartu, 1939) Tiling, Else vonlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , A. H. Tammsaare kui kultuurikriitik ja intellektualismi agoonia(1938) Annist, Augustlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , A. S. Puschkin und die grossen Dichter Goethe und Schiller auf exakt-wissenschaftlichen Bahnen : zum Tage der russischen Kultur(Dorpat : C. Mattiesen, 1928) Aleksejev, Vissarionlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Affective hauntings, absolute reality: space, time, experience and the haunted house narrative(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-11-07) Roostma, Helen; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdondVäitekirja fookuses on tänapäevane kummitusmaja narratiiv. Eesmärk on süstematiseerida kummitusmaja narratiive, luues narratiivirežiimidel põhineva tüpoloogia, mis arvestab eri tüüpi kummitusmaja narratiivide eripäradega. Olenemata oma teistest omadustest on kummitusmaja aga alati olemuselt maja, mis kaldub normist kõrvale. Judith Butler (2004: 41) sõnab, et kuigi normid on tavaliselt peidetud ja raskesti märgatavad, on nad kõige selgemini nähtavad selle kaudu, millist mõju nad avaldavad. Normide tugev seotus oma kontekstiga on kummitusmaja narratiividest rääkides asjakohane, kuna kummitusmajad on loomuomaselt normide ja normatiivsusega vastuolus. Siiski, kuigi dominantset korda kummitab selle alternatiiv, nõuab see alternatiiv dominantset korda, millele vastanduda. Seetõttu väidetaksegi väitekirjas, et kummitusmaja on alternatiiv, mille kaudu on võimalik mõtestada normatiivset kodu ja peret, millele kujutatud mittenormatiivne kodu ja pere vastanduvad. Tuginedes uudsele lähenemisviisile, mis kasutab nii ruumi-, aja- kui ka kogemusteooriaid, leitakse väitekirjas, et kummitusmaja narratiive on võimalik jagada kolme narratiivirežiimi: gootika, kummastav ulme ja õudus. Kuigi need võivad esineda ühes tekstis samal ajal, võtab üks neist siiski dominantse positsiooni, mistõttu on igal narratiivirežiimil teistest eristuvad omadused ja eripärased narratiivsed atmosfäärid. Seetõttu tajutakse ka erinevaid kummitusmaja narratiive, millel ei pruugi peale kummitusmaja olla üksteisega midagi ühist, osana kummitusmaja narratiivi tekstidest. Väitekirjas esitatud empiirilise analüüsi käigus selgubki, et analüüsitavad romaanid suhestuvad läbi oma narratiivirežiimi varasemate tekstidega just äratuntavate ja eristatavate atmosfääride kaudu. Ruum, aeg ja kogemus, mida analüüsitavad romaanid kujutavad, on teineteisega sarnased oma narratiivirežiimide poolest ning narratiivirežiimid erinevad üksteisest märkimisväärselt. Väitekiri näitab, et narratiivirežiimidele tuginedes on võimalik süstematiseerida rikkalikke ja laialt levinud kummitusmaja narratiive ning ühendada uued tekstid oma eelkäijatega.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Aira Kaalust Mari Saadini. Nõukogude eesti naisarenguromaan ja selle lugemisviisid(2018-07-09) Ross, Johanna; Merilai, Arne, juhendaja; Olesk, Sirje, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondVäitekirjas vaadeldakse nõukogude eesti naisautorite teoseid, mida võib näha kui naisarenguromaane – romaane sellest, kuidas noorepoolne naistegelane elus oma kohta otsib, püüab jõuda selgusele oma tahtmistes ning lepitada neid sotsiaalsete ootustega. Nõukogude perioodi puhul on huvitav ennekõike see, kuidas kujutatakse naistegelase isiklikku ja ühiskondlikku arengut tingimustes, kus totalitaarne riigikord propageerib ülalt alla „naisemantsipatsiooni“ ideed, kuid praktika on märksa mitmekihilisem. Selle uurimiseks visandatakse väitekirjas kaks viisi neid romaane lugeda: esiteks tavapärase nõukogude eesti kirjandusloo osana, mispuhul on eelduseks, et (hea) kirjandus tõstab mässu valitseva korra ja nõukogude kirjandusideoloogia vastu; teiseks feministlike lugudena naiste ühiskondlikust eneseteostusest. Võiks arvata, et need kaks lugemisviisi on 180-kraadises vastuolus – naise „ühiskondlikuks saamine“ on igav ja võimutruu süžee, mida pole võimalik võtta tõsiseltvõetava arenguloona. Materjalist selgub aga, et nii lihtne on asi harva. Kommunismi rajale pöörduv kangelanna võib meenutada pahelist filmidiivat; tööelus pettuv ja tuumikperekonda ihaldav noor naine võib mõjuda väga nõukogulikuna. Lähema analüüsi all on peamiselt 1960. aastatest pärit sõjaromaanid Luise Vaherilt, Lilli Prometilt ja Aimée Beekmanilt ning peamiselt 1970. aastatest pärit nn abieluromaanid Veera Saarelt, Aimée Beekmanilt, Aino Pervikult ja teistelt. Üldise tendentsina joonistub välja, et naisautorite sõjaromaanides esindavad n-ö naiselikud argitoimetused isiklikku ja tsiviilelu, mis mängitakse välja vastandina avalikule, maskuliinsele, heroilisele sõjanarratiivile. Seevastu abieluromaanides kipub isegi intiimsfääri kujutamine ümber tõlgenduma avalik-ühiskondlikuks, lausa sotsioloogiliseks kommentaariks. Eelloona tutvustatakse kaht Aira Kaalu 1950. aastatel ilmunud pikemat proosateost, järelloona kaht Mari Saadi 1980.–1990. aastate romaani.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Ajaloosündmuste kajastusi kodanliku Eesti romaanikirjanduses aastatel 1934-40(Tartu Riiklik Ülikool, 1958) Rägo, I.; Plotnik, Ellen, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Anna Haava lüürika(1934) Ambur, Paullistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Antiikkirjanduse ajalugu(1949) Tronski, Jossiflistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Antropomorfiseerimise mehhanismid loomalugudes eesti lastekirjanduse näitel(2005) Niitra, Mari; Pärli, Ülle, 1952-, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Auch ein Wort über Schiller : Ein Vortrag bei Gelegenheit der Schiller-Feier gehalten im Museum der vier literärischen Gesellschaften in Riga, den 27. October 1859(Riga : Häcker, 1859) Berkholz, Christian Augustlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Aurelius, Prudentius Clemens : Der grösste christliche Dichter des Altertums : Beiträge zur Erforschgung der spätlateinischen Literatur : [Bd.] 1 : Eine Einführung in den heutigen Stand der Prudentius-Forschung und eine Studie über die Hymnensammlung "Die Stunden des Tages" (Cathemerinon Liber)(Dorpat : C. Mattiesen, 1921) Bergman, Johanlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Baltisaksa kirjandusväli 1890-1918(2006) Lukas, Liina; Talvet, Jüri, juhendaja; Toomet, Piret, toimetaja; Aabrams, Vahur, toimetaja