Sirvi Märksõna "kohalikud omavalitsused" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 264

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
16–17-aastaste noorte osalemine Eesti kohalike omavalitsuste 2017. a valimistel: hääletamist toetavad tegurid
(Tartu Ülikool, 2018) Kook, Kaarel; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva uuringu sisuks oli analüüsida noorte vanuses 16–17 hääletamist toetavaid tegureid 2017. aasta toimunud kohalike omavalitsuste valimiste kontekstis. Töö on oluline, kuna valimisaktiivsus üle Euroopas on langustrendis (Solijonov, 2016: 25) ning huvi poliitika vastu on põhiline põhjus, millele viitavad valimistel mitteosalenud noored (Kantar Emor, 2018: 13). Kuna trend on levinud ka noorte seas, said uuringu fookusesse valitud noored, kes osalesid 2017. aastal valimistel esimest korda. Uuringu eesmärgiks oli selgitada, kas ja millised osapooled noore valimisotsuse juures rolli mängivad ning selle põhjal välja töötada praktilised soovitused valimisaktiivsuse suurendamiseks noorte hulgas. Uuringul oli kaks etappi. Esmalt veebiküsitlus, mille eesmärgiks oli kaardistada osapooli, kes võisid noorte valimisotsust mõjutada. Töö teiseks osaks olid süvaintervjuud kuue küsitluses osalenud noorega, et täpsemalt analüüsida põhjuseid noorte valimisotsuse taga ning uurida ka teisi faktoreid, mis võisid sellesse panustada. Näiteks kooli ja poliitikute roll ning üldine meelsus ja suhtumine valimiste osas. Uuringutulemuste tõlgendamiseks ja organiseerimiseks kasutas autor kaht meetodit. Esmalt veebiküsitlus, mille tulemuste organiseerimiseks kasutati LimeSurvey küsitluskeskkonda, mis lubab mugavalt küsitluse tulemusi graafikuteks ümber tõsta. Intervjuude analüüsiks sai valitud kvalitatiivne sisuanalüüs ning detailsemalt horisontaalne ehk cross-case analüüs, mis lubab intervjuude vastuseid omavahel võrrelda ning tulemusi maksimaalselt üldistada. Tulemustest selgus üheselt, et suurimaks mõjuriks noorte valimisotsuse juures on vanemad. See oli läbiv nii veebiküsitluse kui ka intervjuude tulemustes. Lisaks sellele mängivad olulist rolli noore poliitilises arengus ja suunamises kool ning teised noortega tegelevad inimesed. Intervjuude tulemustest võib välja tuua, et neis osalenud noored peavad valimisi oluliseks, kuid tunnetavad poliitika juures kuvandiprobleemi, millega on mõeldud, et paljude noorte jaoks on poliitika eemaletõukav ja ebaatraktiivne. Praktiliste soovituste osas oli põhirõhk tulenevalt uuringutulemustest vanematel, kellele tuleb noorteni jõudmise juures maksimaalsel võimalikul määral tähelepanu suunata. Lisaks sellele oli soovituste osas toodud noorte laiapõhjalisem kaasamine valimisprotsessi, kvaliteetse kodanikuhariduse rakendamine koolides, noorte osalema julgustamine noortega seotud inimeste poolt ning poliitika maineprobleemi leevendamine läbi eduka selgitustöö.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Abivajaduse hindamine koduteenuse ja üldhooldusteenuse näitel Tartumaa valdades
(Tartu Ülikool, 2023) Palloson, Ranno; Peterson, Sirli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajutine kaitse või integratsioon: Rahvusvahelise ja ajutise kaitse saajatele suunatud tugisüsteem Rakvere linna ja Jõhvi valla näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Sweidan, Lisanne-Liis; Lepasaar Beecher, David Ilmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolev uurimistöö analüüsib ajutise kaitse meetmete ja pikaajalise integratsiooni vahelist tasakaalu Eesti kohalike omavalitsuste kontekstis, keskendudes Rakvere ja Jõhvi linnadele. Uuringu taustaks on 2022. aastal alanud Ukraina sõda, mille tulemusena on Eestis ajutise kaitse saanud märkimisväärne arv Ukraina sõjapõgenikke. Tuginedes Euroopa Liidu ajutise kaitse direktiivile, käsitletakse, kuidas kiireloomuline kriisihaldus mõjutab kohalike omavalitsuste suutlikkust pakkuda pikaajalisi lõimumismeetmeid. Rakvere ja Jõhvi linnad on uurimistöös keskse tähelepanu all, sest neil on Eesti omavalitsuste seas kõige kõrgem ajutise kaitse saajate osakaal. Uurimuse keskseks küsimuseks on: Kuidas pärsib ajutise kaitse lühiajaliste vajaduste prioriseerimine kohalike omavalitsuste suutlikkust edendada pikaajalist integratsiooni? Töö hüpoteesiks on, et ajutise kaitse meetmete rõhuasetus kiireloomuliste vajaduste rahuldamisele vähendab kohalike omavalitsuste ressursse ja võimekust toetada ajutise kaitse saajate jätkusuutlikku lõimumist. Andmete kogumiseks viidi läbi pool-struktureeritud intervjuud Sotsiaalkindlustusameti esindajatega ning Rakvere ning Jõhvi kohalike omavalitsuste teenistujatega. Intervjuude eesmärk oli kaardistada peamised probleemid ja väljakutsed Ukraina sõjapõgenike toetamisel kohalikul tasandil ning analüüsida, kuidas ajutise kaitse kiireloomulised meetmed mõjutavad pikemaajalisi lõimumisprotsesse. Uurimistöös läbiviidud intervjuudest selgus, et Eestis elavatele ajutise kaitse saajatele suunatud tugisüsteemis domineerivad pikaajalise integratsiooniga seotud probleemid, mis tulenevad peamiselt piirkondlikest eripäradest ning kohalike omavalitsuse teenistujate abivajaduse hindamise puudulikkusest. Pikaajalist integratsiooni takistavad kohalikul tasandil ka sotsiaalsete suhete puudumine vastuvõtva ühiskonnaga, vähesed töövõimalused, majutus ja keeleõpe. Kriisihalduse raames pakutavad teenused ja hüved on võimaldanud kaitse saanutel kiiresti reageerida ja oma esmaste vajaduste rahuldamisega iseseisvalt toime tulla, kuid jäikade regulatsioonide ning abikõlbmatuse tõttu on kohalike omavalitsuse suutlikkus tagada pikaajalist integratsiooni raskendatud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alaealiste õigusrikkumiste ennetamise praktikad kohalikul tasandil: kohalike omavalitsuste esindajate ja piirkonnapolitseinike tõlgendused
(Tartu Ülikool, 2024) Lauringson, Delis; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aleviomavalitsuste kulud ja nende kate
(Tartu Ülikool, 1938) Kull, Leonhard
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avaliku ja erasektori koostöö avalike ülesannete täitmisel kohaliku omavalitsuse üksustes
(Tartu Ülikool, 2015) Jõerand, Siiri; Merusk, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigi- ja haldusõiguse õppetool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avaliku meedia mõju valimiste võistluslikkusele, 2017 Eesti kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste näitel
(Tartu Ülikool, 2018) Pechter, Karl Johan; Veskimäe, Märten, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Meedia on valijate jaoks tähtis platvorm, mille kaudu saada infot poliitikat kujundavate inimeste, erakondade ja valimisliitude kohta. Avaliku meedia roll selles ülesandes on edendada demokraatlike väärtusi, milleks on valijate objektiivne informeeritus neid valitsevate inimeste üle. Kallutatud avalik meedia ei ole demokraatlikust seisukohast mõistetav, kuivõrd see tähendaks olukorda, kus riik kallutab enda rahastatud meedia kaudu inimesi teatud erakondade ja ideoloogiate poole. Töö probleemipüstitus põhines demokraatlikul põhimõttel, mis eeldab avalikult rahastatud meedialt kallutamatut ning apoliitilist infoedastust. Apoliitilisuse võimalikku puudumist soovis autor kontrollida vaadeldes võimalikku seost 2017. KOV valimiste võistluslikkuse ja meedia kontsentreerituse vahel. Sellest tulenevalt oli käesoleva töö eesmärgiks välja tuua kausaalne seos 2017. aastal toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste ja erakondade ning valimisliitude avalikus meedias mainimiste kontsentreerituse vahel. Töö teoreetilises osas kirjeldas autor eelkõige meedia kallutatuse erinevaid faktoreid, ning võttis kasutusele parimana kvantitatiivsele mudelisse sobinud kallutatust ilmestava variatsiooni. Sellele lisaks tõi autor töö uurimisprobleemi lahendamiseks sisse kontsentreerituse mõiste kallutatuse hindamiseks, ning seletas kontsentreerituse teoreetilist baasi. Tulenevalt probleemipüstitusele ning toetutes teoreetilisele baasile ja kasutusel olevale andmestikule püstitas autor töö hüpoteesi. Töö hüpoteesi kohaselt peaks leiduma statistiliselt oluline seos valimiste võistluslikkuse 2017. aasta Eesti KOV valimistel ja meedia kontsentreerituse vahel. Selleks töötles autor kasutuses olevaid andmestikke (sh. taandades 2017 meediamonitooringu andmed uue haldussüsteemi järgi) ja koostas mudeli, mille statistilisel rakendumisel oleks näha seost võistluslikkuse ja meedia kontsentreerituse vahel. Püstitatud hüpotees ei leidnud aga kinnitust. Regressioonianalüüs kahe muutuja vahel ei leidnud nende vahel statistiliselt olulist seost, mille tulemusena on hüpotees tõesus ümberlükatud. 22 Hüpoteesi ümberlükkamine tähendab aga seda, et meedia kallutatus Eesti näitel ei ole piisavalt suure statistilise olulisusega. See tähendab Eesti avaliku meedia objektiivsust nii raporteerimisel kui ka väljaannete toimetamisel. Lisaks sellele võib loota, et ka Eesti valijad ei ole kallutatusest niivõrd mõjutatavad. Tulevastes uurimustes tasub lisada uurimistööle rohkem sõltuvaid muutujaid, mis prooviksid kirjeldada valimiste võistluslikkuse taseme suurust erinevates KOVides, näiteks nagu sotsiaaldemograafilised näitajad, mis on välja toodud ka antud töö teoreetilises osas.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avatud noortekeskuste olukorra kordusuuring
(Eesti Noorsootöö Keskus, 2010) Taru, Marti; Mäe, Rene; Laanpere, Mart; Reiska, Epp; Tallinna Ülikool
Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi poolt läbiviidud noortekeskuste kordusuuringu eesmärgiks oli anda ülevaade noortekeskuste olukorrast kolmes valdkonnas: noortekeskuste toimemehhanismid, noortekeskuste panus ühiskonda ja noortekeskuste elujõulisus. Eraldi kvalitatiivse uuringuna viidi läbi Saue Noortekeskuse juhtumiuuring, mille tarbeks toimus 5 individuaal- ja 2 grupiintervjuud ning lisaks koguti vaatlusmaterjali. Saue Noortekeskus valiti juhtumiuuringu läbiviimiseks mitmel kaalutlusel, sh seetõttu, et keskus asub maa ja linna piiril ning seetõtu annab Saue Noortekeskuse juhtumi uurimine teavet nii suurele linnale kui väikesele asulale omastest protsessidest ja karakteristikutest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Benfordi seadus
(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Pajula, Gea; Selart, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituut
Käesolevas bakalaureusetöös antakse ülevaade Benfordi seadusest, mille kohaselt algab arv numbriga 1 tõenäosusega log 2 0;301, numbriga 2 tõenäosusega log(3=2) 0;176 ja nii monotoonselt kahanevalt kuni tõenäosuseni log(10=9) 0;046, et esimene number on 9. See seadus kehtib paljudes andmestikes, näiteks rahvaarvude, riikide pindalade, aktsiaturgude indeksite ja valimistulemuste korral. Antud töös uuritakse ka 2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste Benfordi seaduse järgmist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Budget der Stadt Dorpat pro...
(Dorpat, 1878) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Das Russische Gesetz vom 1. Jan. 1864 über die Gouvernements- und Kreis-Landschafts-Institutionen
(Mitau : Behre, 1878) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Der Kampf um die Reform der Rigaer Stadtverfassung (1860-1870)
(Riga : Bruhns, 1936) Masing, Gerhard
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Die Landschafts-Institutionen und die Selbstverwaltung
(Dorpat : C. Mattiesen ; Leipzig : K. F. Köhler, 1879) Bezobrazov, Vladimir
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Die projektierte livländische Provinzialverfassung nebst Erläuterungen
(Riga : Häcker, 1905) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Die Russischen Landschafts-Institutionen vom 1. Januar 1864 und der Curländische Landtag : I. Termin 1878
(Leipzig : Naumann, 1879) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dokumentide avalikustamine kohalike omavalitsuste dokumendiregistrites
(Tartu Ülikool, 2014) Kuhi, Kaiu; Baumann, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dokumentide avalikustamine Võru maakonna kohalikes omavalitsustes
(Tartu Ülikool, 2014) Tiks, Mairi; Baumann, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eakatele suunatud sotsiaalteenused ja nende võimaldamine maapiirkondades kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötaja hinnangul nelja omavalitsuse näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Sõnum, Irja; Sirotkina, Reeli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eelarvestamise täiustamine kohalikes omavalitsustes (Tartu linnavalitsuse näitel)
(2006) Jõgi, Helje; Haldma, Toomas, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
EELK koguduste koostöö kohalike omavalitsuste ja vabatahtlikega koguduste poolt korraldatavas sotsiaaltöös Pärnu maakonna näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2018) Ollino, Taavet; Rähn, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Sotsiaaltöö korralduse osakond