Sirvi Märksõna "kommunikatsioon" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 148

listelement.badge.access-status Embargo ,
5- ja 6-aastaste eakohase kõnearenguga laste suhete kommunikatsiooni väljendavate lausete mõistmine ja loomine
(Tartu Ülikool, 2012) Agarmaa, Kadri; Juursalu, Teele
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A Case Study of the Communicative Abilities of a Subject with Mosaic Patau Syndrome
(2015-03-20) Rummo, Ingrid
Kõnevõime puudumine tekitab keerulisi olukordi ega lase suhtlusel sujuda. Kõnetul indiviidil tekib kergesti frustratsioon ning hädas on ka tema lähedased ja ametiisikud, kellega isik kokku puutub. Kuigi verbaalne suuline kommunikatsioon on kõige levinum mõtete edastamise viis, saame suhelda ka sõnadest erinevate märkide abil, multimodaalselt. Üks võimalus kõnetut inimest aidata on analüüsida tema suhtlust, leida sellest tema jaoks tähtsaimad ja kõige kasutatavamad suhtlusmodaalsused ning sel viisil tema mõistmiseni jõuda. Käesoleva väitekirja näol on tegemist Eesti esimese multimodaalse suhtluse uuringuga, kus vaadeldakse vaimupuude ja düspraksiaga indiviidi toimetulekut suhtlussituatsioonides. Ka ei ole eri trisoomiatega isikute suhtlusmodaalsusi (uurimistöö subjekti põhidiagnoos on Patau sündroomi e 13. kromosoomi trisoomia mosaiikvariant) siin varem uuritud ning kogu maailmas on sellise kommunikatsiooni kohta väga vähe andmeid. Samas on valdkond oluline ja suure praktilise väärtusega, kuna ka sellise puudega – ekspressiivse kõne häirega – indiviididel on vajadus ja õigus inimestevahelises suhtluses osaleda, informatsiooni vastu võtta ja ennast arusaadavaks teha. Temaatikat oleks kohe vaja Eesti ühiskonnas rohkem tutvustada. Ainuüksi multimodaalsel mikroanalüüsil põhineva lähenemise teadvustamisest võib olla abi selliste puuetega inimeste paremaks mõistmiseks nende igapäevases elus. Artiklipõhine väitekiri on juhtumiuuring, mille ühe tulemusena koostati uuritava indiviidi suhtlusmodaalsuste leksikon. Valminud loendi eesmärk on parandada subjekti elukvaliteeti – selle olemasolu võimaldab indiviidi suhtluspartneritel temast aru saada, temaga suhelda ja tagab nii sujuvama kommunikatsiooni. Töö autor näeb ka vajadust töötada välja sobiv suhtlusmetoodika ekspressiivse kõnepuudega inimeste ja nende suhtluspartnerite jaoks, dissertatsioon on esimene samm selles suunas.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialade õppimise motiivid Tallinna ja Tartu Ülikooli bakalaureuseastme tudengite seas
(Tartu Ülikool, 2016) Tamme, Heleri; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöös on uuritud ja analüüsitud ajakirjandust ja kommunikatsiooni õppivate tudengite motiive erialade õppimiseks ja nendel tegutsemiseks ning samuti kõrghariduse omandamise vajalikkust. Töö ajendiks on viimastel aastatel Eestis laienenud võimalused nendel erialadel kõrghariduse omandamiseks, mis teevad vajalikuks uue olukorra analüüsimise. Sellest tulenevalt vaadeldi ka ülikoolide omavahelist konkurentsisituatsiooni ja võimalikke erinevusi õppetöös, toetudes tudengite hinnangutele. Uuringu tulemustest selgus, et ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppimine on tudengite kindel läbimõeldud soov ja sellega soovitakse siduda oma tulevikku. Erialade õppimine on motiveeritud võimalusest eneseväljenduseks ja huvist valdkonna vastu. Mõlemal erialal peetakse kõrghariduse omandamist vajalikuks ja võimalusi heaks ning rõhutatakse teooria ja praktika tasakaalu olulisust. Võimalust valida ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppimiseks kahe ülikooli vahel peavad tudengid positiivseks muutuseks eelkõige logistilistel põhjustel, kuid teadvustavad ka konkurentsi suurenemist tööturul. Tuntakse muret tänast ajakirjandust iseloomustavate klikiuudiste pärast, mis võib seada ohtu selle kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse. Kommunikatsioonivaldkonna puhul oldi tagasihoidlikumad ning probleeme ega võimalikke muutusi välja ei toodud. Vaatamata sellele, et täna veel võrdlemisi värske situatsioon võib tekitada ajakirjanduses ja kommunikatsioonis spetsialistide ületootmise, on esmalt oluline, et mõlemad ülikoolid defineeriksid ennast uues konkurentsiolukorras, keskenduses eelkõige ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialadele, ning seaksid selged eesmärgid nendel erialadel koolituse pakkumisel. Läbi viidud uuringu ja analüüsi tulemusena võib hinnata, et huvi ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppimise vastu on püsivalt kõrge. Tudengeid jätkub mõlemale ülikoolile ning õppijatel on valikuvõimalus. Siiski on oluline, et ülikoole oleks samade erialade õpetamisel võimalik paremini eristada, et tulevased õppijad saaksid teha omale kõige sobivama valiku ega peaks pettuma.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanduslik faktiloome erinevates ühiskondlikes tingimustes
(2012-11-12) Treufeldt, Indrek
Väitekirjas on vaatluse all ajakirjanduslik faktiloome eri ajastute ajakirjanduslikes tekstides. See mõiste hõlmab ühelt poolt tegelikkuse esitamist. Kuid teisalt ka nende tekstide seotust avalikkusega, mida need kõnetavad, samuti ka mitmesuguseid institutsionaalse kontrolli mehhanisme. Analüüs lähtub hüpoteesist, et ajakirjanduslikku faktiloomet iseloomustavad universaalsed, mistahes ühiskondlikes oludes püsivad sotsiopragmaatilised dimensioonid ehk modaalsused. Väitekirja empiiriline osa hõlmab kolme erinevat ühiskonda: autoritaarset, totalitaarset ning demokraatlikku. Võrdluses saab selgitada faktiloome ajaloolisi ja universaalseid jooni. Töös võrreldakse lähemalt Eesti ajakirjanduse faktiloomet Soomega. Detailsemalt on vaatluse all Eesti ajakirjanduse tekstid ning Soome ringhäälingu eestikeelsed saated perioodist 1939–1940. Samuti uuritakse lähemalt Eesti Televisiooni esimesi eetritekste (sealhulgas soomekeelseid eetritekste) perioodist 1955–1958 ning ka nüüdisaegseid Euroopa Liitu käsitlevaid erikeelseid ajakirjandustekste. Sõjaeelsete ajakirjandustekstide analüüs näitab, kuidas Eesti 1939. aastal sattus maailmasõja puhkedes infosõtta ja ajakirjandus minetas võime adekvaatselt kajastada tegelikkust. Teisalt selgub, et Nõukogude Eestis sai televisioonist oluline avaliku kommunikatsiooni kanal, mida keskvõim täiel määral kontrollida ei suutnud. Kokkuvõtteks võib nentida, et ajakirjanduslik faktiloome teostub alati avatud süsteemis. Avatuse tagavad selle süsteemi eri elemendid. võim, avalikkus ja ajakirjandus. Eri ühiskondades varieeruvad üksnes ajakirjanduse institutsionaalsed kontrollimehhanismid, mitte aga tegelikkuse reflektsioon ja tõlgendamine.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajalehetoimetuste riskikäsitlused ja strateegiad
(Tartu Ülikool, 2012) Tammet, Mattias; Kiisel, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
This bachelor’s thesis is titled „The planning and managing of public risks by newsrooms". The aim of this research is to find the main problems facing journalists and newsrooms when dealing with complex issues regarding risks. The study focuses on interviews with editors of major daily newspapers in Estonia. The interviews showed that while general practices among the editorial boards of newspapers are similar when covering risk issues, they occasionally differ considerably regarding important details and judgements. The greatest differences between newsrooms were found regarding the choice of sources. Päevaleht defined their sources with the strictest terms, Õhtuleht was the most lenient and Postimees was somewhere in between the two. The most apparenty possible problem with the public discussion of risks by newspapers seems to be a too high dependence on previous experiences. Obviously one must use one’s previous experiences when doing the same job, but at present the newsrooms seem to be almost totally dependent on sources they already know, which are used to either gather information directly or to help direct the newsrooms to new sources.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajaleht Pealinn 2009-2010
(Tartu Ülikool, 2010) Vaikmaa, Madis; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Ärilt ärile kommunikatsiooni ja suhteturunduse tõhustamise võimalused Swedbank AS-i näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, 2025) Klandorf-Järvsoo, Heili; Tooman, Heli, juhendaja; Treumann, Eero, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Ettevõtlusosakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Autocommunication in the Semiotic Development of the Child
(2024-05-27) Linask, Lauri; Kull, Kalevi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Töö uurib laste tähendusloomet ja selles aset leidvaid muutusi laste arengukaares, mis viivad järk-järgult selleni, et lapsed saavad osalisteks end ümbritsevas kultuurilises keskkonnas. Kultuuri määratletakse sageli inimestele iseloomuliku ja ainuomase tähendusliku nähtusena. End ümbritseva kultuuri ja kultuuriruumi mõistmine ei ole inimestele aga sünnipäraselt kaasa antud, vaid ajas muutlik, tekkides ja kujunedes kultuurilise õppimise käigus suhtluses teiste inimestega. Lapse tähenduslik suhe ümbritseva maailmaga teiseneb sedavõrd, kuivõrd temas leiavad aset füüsilised, füsioloogilised, psühholoogilised ja kultuurilised muutused. Nii nagu lapsele avaneb kultuuriliselt tähenduslik maailm, muutub ja teiseneb ka laps ise, sealhulgas tema arusaam ja ettekujutus iseendast ning omaenese mõtlemisest. Dialoog ja kommunikatsioon ümbritseva maailmaga on seepärast ka dialoog ja kommunikatsioon iseendaga, teisisõnu autokommunikatsioon. Inimestele ainuomased ümbritseva maailma tähendustamise viisid on tihedasti seotud kultuuri ja looduse põimumise probleemiga inimestes endis, kus inimestele eripärane märgiline tähendusloome välja kujuneb. Sealjuures on tähendus ühtaegu väline, ühiskondlik nähtus, kultuuriliselt ühine ja jagatud; teisalt aga sisemise mõistmise ja tõlgendamise tulemus. Semiootikas, aga ka mitmetes teistes teadustes käsitletakse tähenduslikkust märgilisena. Et kultuurinähtused on iseloomulikult tähenduslikud ja märgilised, puudutab inimestele omase märgilise mõtlemise kujunemise probleem seepärast humanitaar- ja kultuuriteaduste aluseid. Seetõttu, et märgid vahendavad inimestevahelist suhtlust, ning et neis on kätketud inimeste tähenduslik maailm, ühendab huvi märkide vastu semiootikat ja arengupsühholoogiat. Käesolev töö selgitab ja kombineerib semiootilisi märgiteooriaid, humanitaarteadustest pärit tekstianalüüsi meetodeid ja arengupsühholoogiast pärit vaatlusi, et selgitada, kuidas väikesed lapsed ümbritsevas kultuurikeskkonnas tähendust loovad, keskendudes sellistele lapse kõnelistele ja teistele kultuuriliselt tähenduslikele kommunikatiivsetele ja loomingulistele nähtustele, mis pole mõeldud kellelegi teisele, vaid iseendale, ning lapse enese semiootiliseks väljenduseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avaliku sektori organisatsiooni ootused siseveebile Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi näitel
(Tartu Ülikool, 2007) Tuulik, Margita; Toiger, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Blogide kasutamine Eesti organisatsioonide kommunikatsioonis ja turunduses
(Tartu Ülikool, 2019) Vaht, Helena; Taur, Tiiu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Boundless experience
(Tartu Ülikool, 2008-10-29T08:35:22Z) Peltonen, Ulla-Maija
Loeng keskendub kogemuse mõiste käsitlusele pärimusliku ajaloo uurimises: kogemuse seotus elukäigu sündmuste ja individuaalsete tunnete, emotsioonidega. Kogemus kui protsess, mis täieneb, tiheneb, tõlgendub kogu elu vältel, ja kogemus kui elamus tõsielusündmusest, mida räägitakse korduvalt ja mis on eranditult individuaalne. Emotsioonid tulevad uurimisel päevakorda, kui hakatakse uurima kogemuse väljendamist – tõlgendus oma elust; jutustaja enda suhe oma elukäiku; inimeste vahelised suhted ja väljendamisviisid. See on nii, kuna kogemuse aspektist on emotsioonid kultuuriliselt loodud. Emotsioonide ja kogemuse seotuse uurimisel rakendatakse konstruktivismi ja kognitiivsuse teooriaid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Bridging the disconnections: an ecosemiotic approach to place-lore in environmental conflict communication
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-03-19) Päll, Lona; Maran, Timo, juhendaja; Västrik, Ergo-Hart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö keskendub kohapärimuse rollile keskkonnakonfliktides, tuginedes näidetele viimaste kümnendite Eestist, näiteks analüüsitakse looduslike pühapaikadega seotud konflikte, nn metsasõda või reaktsioone suurte puude langetamisele linnakeskkonnas. Kohapärimuse tuumaks on keskkonna semiootiline tõlgendamine, sedakaudu väljendab kohapärimus nii kultuurilisi kui ka ökoloogilisi tähendusi, näiteks jälgi teiste liikide tegevustest või keskkonnamuutustest. Teisalt väljendab kohapärimus identiteeti, teadmisi ja ideoloogilisi seisukohti kultuuripärandi ja keskkonnaga seoses, Eesti kontekstis on kohapärimus olnud seetõttu olulisel kohal ka loodushoiuaruteludes. Doktoritöö vaatleb esmalt kriitiliselt, kuidas kohapärimust on konfliktides kasutatud ning kuidas konfliktidega kaasnev uus esituskontekst (avalikud arutelud, protestid, õiguslikud vaidlused) ja ülevahendamine ning meediakajastus neid lugusid mõjutab. Analüüs näitab, et kohapärimust kasutatakse konfliktsetes aruteludes sageli lihtsustatult ja selektiivselt, rakendades seda vastanduste loomise ja konflikti eskaleerimise eesmärgil. Seetõttu kipuvad konfliktidega kaasnevates aruteludes kohapärimuse seosed konkreetse keskkonnaga kaduma, koos sellega jäävad tahaplaanile aga ka mitmehäälsus ja keskkonnaomased tähendused, mis kohapärimus algselt sisalduvad. Konfliktidiskussioonide tulemus aga mõjutab otseselt ökoloogilist keskkonda, näiteks läbi loodus-või muinsuskaitsemeetmete muutmise, arenduste lubamise või mitte lubamise, paikade suurenenud külastatavuse või uute praktikate juurutamise. Doktoritöö pakub seejärel võimalusi, kuidas kohapärimuses sisalduvat mitmehäälsust ja olulist keskkonnateadmist konfliktidesse tagasi tuua ja seeläbi arutelusid produktiivsemaks muuta. Näitena kirjeldatakse ka konkreetset metoodikat, kuidas kohapärimuse välitööde kombineerimine ökoloogilise taastamise tegevustega võimaldab fokusseerida arutelusid keskkonnale, esile tuua olulist teadmist, mis muidu märkamata jääks, pakkuda alternatiivset kaasamisviisi ja õhutada dialoogi konflikti eri osaliste vahel. Doktoriöö panusena võib näha uue teoreetilise raamistiku loomist kohapärimuse uurimiseks just dünaamiliste protsesside kontekstis, ökosemiootika mudelite arendamist ja praktiliste lahenduste pakkumist keskkonnakonfliktide haldamiseks. Sellega loob töö baasi, mis võimaldab edasi uurida kohalike, kontekstuaalsete narratiivide rolli keskkonnakriisiga toime tulemisel ja muutuste juhtimisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Communication of alcohol consumption practices and situational abstinence as a basis of prevention: a study of Estonian adolescents
(2020-05-27) Parder, Mari-Liisa; Vihalemm, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Eesti teismeliste alkoholitarvitamine on ühiskonnas olnud pakiline teema, eriti 2012. aastal, mil 93% 15-aastastest noortest oli vähemalt korra elus alkoholi tarvitanud, 13-aastastest oli vastav number 75% ning 11-aastastest 41% (Aasvee & Minossenko, 2011). Eesti teismelised usuvad, et peavad alkoholi proovimisega alustama enne 14-aastaseks saamist ning hiljemalt 9. klassi lõpupidu on tärmin, mil alkoholi proovida ning purju joomist katsetada, et astuda täiskasvanuellu eneseteadliku ja kompetentse alkoholitarvitajana (Parder, 2011). WHO peab teismeliste alkoholitarvitamist probleemiks ning on koostanud teadusliku ülevaate alkoholitarvitamise kahjude vähendamise ja ennetusstrateegiate kohta, rõhutades näiteks kättesaadavuse piiramise vajadust (WHO, 2009). Erinevad keelavad strateegiad aga isoleerivad, marginaliseerivad või suruvad alla praktikat ennast või praktika elluviijaid ilma, et keskendutaks küsimusele, mis põhjusel selline praktika eksisteerib või tema elluviijatele oluline on. Teismeliste puhul jäävad seetõttu varju põhjused, miks on alkoholi tarvitamine neile oluline, mis rolli see nende elus mängib, miks see on nende pidudel tähtis element ja miks nad sellistel pidudel üldse osalevad. Seetõttu on antud doktoritöö eesmärk mõista teismeliste alkoholitarvitamist ja sellega seotud praktikaid, eriti teismeliste pidusid, nende rolli ja tähendust Eesti teismeliste jaoks ning vaadelda võimalusi praktikate ja nende kommunikatsiooni mõjutamiseks. Oma doktoritöös pakun välja kontekstipõhise alkoholist hoidumise mõiste, mis viitab käitumisele, kus teatud kontekstides ei tarvitata alkoholi või tarvitatakse seda kaaslastest palju vähem, samal ajal teistes kontekstides alkoholi siiski tarvitades. Praktilistest tulemustest selgub, et Eesti teismeliste seas eksisteerib mittejoomise ja olukorrapõhise hoidumise kultuur, mistõttu võiks ennetusprogrammide ja lähenemiste väljatöötamisel sellele suuremat rõhku panema, eriti kahjude vähendamise lähenemiste raames.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Consequences of greenwashing in financial institutions: the case of Deutsche Bank’s subsidiary DWS Group
(Tartu Ülikool, 2025) Sheth, Jiya Rahul; Kantšukov, Mark, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Delineating Landscape Semiotics: Towards the Semiotic Study of Landscape Processes
(2011-03-07) Lindström, Kati
Käesoleva doktoriväitekirja eesmärgiks on piiritleda maastikusemiootikat kui semiootika haru ning käsitleda mõningaid põhiteemasid, mis maastike semiootilise analüüsi käigus esile kerkivad. Kõigepealt annab autor sissejuhatuses maastiku mõiste määratluse ning käsitleb selle mõiste semiootilist potentsiaali ja järgnevates artiklites esile kerkivaid olulisi semiootilisi teemasid. Doktoritöö metoodika põhineb enamjaolt Tartu-Moskva koolkonna semiootikateoorial ning suurem osa analüüsitavast materjalist pärineb jaapani kultuuriruumist, nt hanami, ökoloogilised maastikuideaalid ja traditsioonilised ökosüsteemid, riisipõllundus, Kaheksa Ōmi Maastikku, traditsioonilised maastikuesitised, haikuluule jms. Käesolevasse töösse koondatud artiklid tegelevad seitsme põhilise semiootilise teemaga: (1) piir enese/ teise, privaatse/ avaliku vahel ning sisemiste ja välimiste maastiku mõtestamise viiside omavaheline suhe; (2) kommunikatsioon ja autokommunikatsioon; (3) aja tunnetamine; (4) maastike rahvuslikkus; (5) mälu ja maastike muutumine ajas; (6) maastikuesitised; ja (7) maastikukaitse ja –arendamise poliitika. Töös leitakse, et maastik kui äärmiselt dünaamiline mõiste võiks olla samm edasi integreeritud ökosemiootika suunas, mis ühendaks endas bioloogilise ja kultuurilise ökosemiootika suundumused.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eakohase arenguga imikute kõne-eelse kommunikatsiooni hindamine vanuses 6 ja 9 kuud
(Tartu Ülikool, 2012) Ojaste, Anneli; Padrik, Marika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut. Eripedagoogika osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti ettevõtteblogide kirjutamise viisid, sihtrühmad ja põhjused
(Tartu Ülikool, 2008) Visnapuu, Triin; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti kohtute identiteet ja imago
(Tartu Ülikool, 2009) Tamm, Krista; Keller, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti kolmanda sektori organisatsioonide suhtekorraldus Säästva Renoveerimise Infokeskuse näitel
(2005) Kurm, Kristina; Tampere, Kaja, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti parlamendierakondade kommunikatsioon Facebookis
(Tartu Ülikool, 2016) Aruoja, Alina; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Vassil, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida Eesti parlamendierakondade kommunikatsiooni Facebookis valimistevahelisel perioodil. Kuna poliitika on muutunud üha rohkem sõltuvaks meediast ja Facebook on kiiresti kasvanud ning on populaarseim sotsiaalmeedia kanal, siis otsustasin vaadata, mil moel erakonnad antud kanalit ära kasutavad. Samuti ei ole erakondade Facebooki-kommunikatsiooni sellisel moel, minu teada, Tartu Ülikoolis varem analüüsitud. Bakalaureusetöö raames tegin kontentanalüüsi kuue erakonna kõikidele Facebookipostitustele, mis olid tehtud 2015. aasta oktoobris ja novembris ning 2016. aasta märtsis. Saadud andmetest lähtuvalt analüüsisin, kui tihti erakonnad Facebookis postitavad, mis teemadel nad postitavad ning kui aktiivsed on need postitused, mida hindasin läbi postitustele saadud meeldimiste, jagamiste ja kommenteerimiste arvu. Et näha ka nende postituste taha, viisin läbi intervjuud erakondade Facebooki-lehtede eest vastutavate kommunikatsiooniinimestega. Teoreetilises käsitluses tõin välja erinevate autorite seisukohti poliitilise mediatiseerumise teemal, mille kohaselt kujundab meedia ühiskonda ning poliitikat ja vahetul elektroonilisel meedial on üha suurem mõju. Poliitilise kommunikatsiooni käsitluse all kirjeldasin, kuivõrd on internet muutnud poliitilist kommunikatsiooni, kuna see on muutnud suhtlust poliitiliste tegijate ja avalikkuse vahel vahetuks ja interaktiivseks. Facebooki kanalikirjelduses tõin välja erinevad viisid, mil moel jõuda oma poliitiliste sõnumitega võimalikult paljude inimesteni. Kontentanalüüsist selgus, et kõikidel erakondadel on erinevad teemad nagu majandus, erakonna siseelu, välispoliitika ja terrorism, pagulased ja immigratsioon, ning valitsemine, mida nad peamiselt Facebookis kajastavad. Üsna suures ulatuses kasutatakse kanalit, et selle kaudu teha ka erinevaid üleskutseid, jagada pilte ning kajastada oma erakonna tegemisi ja siseelu. Samuti selgus, et aktiivseim erakond Facebookis on EKRE, kes postitab rohkem kui teised ning kes ka oma positustele saadavate reaktsioonide osas edestab teisi. IRL ja VE postitavad võrdlemisi palju, kuid nende tulemused postitustele saadavate reaktsioonide osas olid madalaimad, va VE, kelle postitusi jagatakse rohkem. Kõige harvem postitab RE, tema järel KE ja SDE, kellel kõigil olid üsna samas suurusjärgus näitajad nii postituste arvu kui neile saadavate reaktsioonide osas, va KE, kelle postitusi kommenteeritakse rohkem. Intervjuudest selgus, et Facebookis olemist peetakse kõikide erakondade poolt oluliseks. Hinnatakse oma kanali olemasolu, mille kaudu saab vahendamata edastada sõnumeid ning saada ka vastukaja ja tagasisidet oma sõnumitele. Kõik erakonnad kasutavad ka erinevaid nippe, mille kaudu püüavad oma sõnumeid levitada ning jõuda seeläbi võimalikult paljude inimesteni.