Sirvi Märksõna "kristlik eluviis" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 17 17
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Ain gaistliche bedeütung des hesslins wie man das in den pfeffer berayten soll, die da gibt clare underrichtung, wie ain mensch (der sich will keren zu got, die laster der sünden fliehen, ain Ersam penitentzlich leben anfahen), sich berayten, schicken und halten soll, nach den guten aigenschafften die das forchtsam, unachtber, klain thierlin, das hässlin, in seiner art an im hat(Gedruckt zů Straßburg : durch Johann Knoblauch, 1511) Geiler von Kaysersberg, Johanneslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Andachtsbuch meist aus den vier Büchern der "Nachfolge Christi"(Dorpat : Laakmann, 1873) Thomas Kempisestlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Burchard Friedrich Lemm weiland Kaiserlich-Russischer Generalmajor a.D. : ein Bild aus der Verborgenheit des Christenlebens(Hamburg : Rauhes Haus, 1876) Lemm, Daniellistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Liit aastatel 1985–1991(Tartu Ülikool, 2019) Viidebaum, Ken; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondAastaid 1985–1991 võib lugeda EEKB(K)L-i tegevuses murrangulisteks. Selle tingisid ennekõike muutuvad ühiskondlikud ja riiklikud olud. Laguneva Nõukogude Liidu olukord võimaldas tasapisi põranda alt välja tulla ja saabuv vabadus lähendas EEKB(K)L–i ühiskonnaga, kuna kõik varasemalt keelatu tundus inimestele uus ja huvitav ning ühiskond oli altilt valmis vastu võtma kõike uut ja teistsugust. Võrreldes eelneva ajaga avanesid uued võimalused tegeleda misjonitööga ja arendada liidu töövaldkondi. EEKB(K)L-i egiidi all moodustusid mitmed vestlus- ja töögrupid, kus lisaks religioossetele teemadele käsitleti ka ilmalikke ja elulisi teemasid. Seetõttu liitusid nende gruppidega ja seeläbi ka EEKB(K)L-i tegevusega noored, kellel varasem religioosne taust puudus. Soodsa pinnase lõid erinevad humanitaarabi jagamise aktsioonid, tänu millele jõudsid EEKB(K)L-i infovälja ka religioonikauged Eesti inimesed. Hoolimata soodsatest tingimustest ja tehtud pingutustest, ei avaldanud tehtud töö pikemas perspektiivis väga suurt arvulist tulemit. Kuigi läbi erinevate tegevuste jõudis EEKB(K)L–i mõjusfääri väga palju inimesi, ei suudetud neist enamikku lõplikult koguduste tööga siduda. Misjonitöös tajuti kogu perioodi lõikes vajaka jäämisi. Probleemi küll teadvustati ja sellega üritati tegeleda, aga lõpliku lahenduseni, kuidas tekkinud nö. usubuumi ära kasutada, ei jõutudki. Oldi kõhkleval seisukohal, millisele ealisele ja ühiskondlikule grupile misjonitegevuses keskenduda. Samal ajal tegeldi oma identiteedi mõtestamisega, et see muutuvates oludes kohandada nii, et senine enesemõistmine kaduma ei läheks. Vaadates numbreid, siis suurkirikute – eriti luteri kiriku – liitujate numbrid kasvasid kiiremini kui EEKB(K)L–i omad. Üheks põhjuseks võib siin olla see, et erinevalt näiteks luteri kirikust jäi EEKB(K)L teadlikult tagasihoidlikuks avalikus poliitilises diskussioonis osalejaks. Suurematest organisatsioonidest olid mõningad kokkupuuted ainult muinsuskaitseliikumisega. Poliitilise tagasihoidlikkuse põhjuseks võib siinkirjutaja arvates olla n.ö alalhoiuinstinkt, kuna peale aastaid riigi poolseid repressioone oldi harjutud jääma ühiskondlikest ettevõtmistest kõrvale, ent sama tähtis oli ka arusaam, et uskliku inimese jaoks polegi ilmalikes asjades osalemine tingimata vajalik. See tõdemus kehtis mõningate eranditega ja ka kogu liidu tasandil anti siiski suhteliselt suur ja võibolla ka mitteteadlik panus inimeste meelsuse kujundamisse. Käsi inimestele ühiskondlikes organisatsioonides osalemisele ette ei pandud, ent tähtis oli oma ususõnumi levitamine ja selle kaudu ühiskonna uuendamine. Paljud poliitiliselt aktiivsed inimesed leidsid tee EEKB(K)L–i vestlusringidesse, populaarsed olid kontserdid, mille külastajateks olid ka inimesed väljastpoolt koguduste ringi, kes said sellistelt vaimuliku alatooniga kontsertidelt või koosviibimistelt teatud üheshingmise kogemuse, mis realiseerus rahvuslikuks mõtlemiseks väljaspool EEKB(K)L-i. 44 Suhteid riigiga iseloomustab kogu ülemineku perioodi jooksul mõõdukas ettevaatlikkus. Vahekord riigiga oli aja jooksul sisse töötatud, piirid olid paika pandud ja nendest kumbki pool enamasti üle ei astunud. Kõik teemad, kus oli võimalus riigi ja sealt tulenevate sanktsioonidega põrkuda, arutati juhatuse koosolekutel läbi ja pigem mindi ettevaatlikumate lahenduste teed. Usuasjade volinikuga hoiti häid suhteid. Kuigi poliitikaga EEKB(K)L väga ei tegelenud, hoiti poliitilistel protsessidel tähelepanelikult silma peal ja kui asi puudutas usuelu, üritati operatiivselt reageerida. Alati, kui olukord tundus olevat soodne, anti sisse mõni taotlus või palve soodsamate tingimuste saamiseks. Huvitavaks võib lugeda seda, et 1945. aastal jõuga kokku liidetud Eesti EKB liit peale taasiseseisvumist Moskvast ei lagunenud. Põhjuseid võib otsida organisatsioonisisesest asjaajamisest ja dünaamikast. Autori arvates on peamiseks põhjuseks see, et vaatamata mitmetele maailmavaatelistele ja fundamentaalsetele erinevustele õnnestus erinevate uskkondade koos eksisteerimine tänu süsteemsele igapäevatööle. Korrapäraselt ja süsteemselt tegeldi probleemidega nii erinevate organisatsiooni sektsioonide kui ka inimeste vahel. Kõikide ette tulnud konfliktidega tegeldi operatiivselt ja võimalikult põhjalikult. See lõi olukorra, kus probleemid ja kitsaskohad olid fookuse all. Kuna organisatsiooni liidrid külastasid tihti ka kogudusi, siis ei saanud ükski kogudus tunda ennast päris üksi jäetuna – kõigi muredega vähemalt üritati tegeleda. Ainukesed probleemid olid vene regiooniga ja see tipneski nende osalise iseseisvumisega. Probleemid vene regiooniga paneks autor tegelikult lihtsalt erinevate suhtlemismallide ja temperamendi arvele, kuna arusaamatused olid pigem emotsionaalset laadi, mitte institutsioonilised. Järjest taastati käsitletaval perioodil ka oma töövaldkondasid. Aktiivsed oldi kõigis ettevõetud valdkondades, aga võib-olla kõige suuremat edu saavutati meedia- ja kirjastustöös, eriti kui arvestada lähtepunkti, et nõukogude ajal pidi suure osa materjalist tootma põranda all. Seda hinnatavamad on EEKB(K)L–i saavutused ja järjepidevus, et välja suudeti anda üsnagi suur kogust kirjasõna ning lõpuks siseneti isegi telemeedia maastikule. Nagu ka teistes tegevusvaldkondades, oldi ka siin äärmiselt põhjalikud. Ilmuv žurnalistika analüüsiti alati läbi, samuti oldi oma väljaannete suhtes väga kriitilised. Kontrolli all üritati hoida raamatute väljaandmist, st. kontrolliti, et inimesed, kes raamatute tõlkimise või väljaandmisega tegelesid, oleksid piisavate teadmistega. Kõik see lõi olukorra, kus suudeti välja anda nii sisult kui ka vormilt hea tasemega kirjandust ja ajakirjandust. Edukas kirjastamis- ning meediatöö oli tihedalt seotud ka teise igapäevase töövaldkonna – välissuhetega. Head suhted välismaailmaga, arvukad väliskülalised ja mõtestatud välislähetused võimaldasid saada hulgaliselt kontakte, mis omakorda realiseerusid vajalikuks materiaalseks ja oskusteabe alaseks abiks, mille baasil sai tegeleda kuulutus-, kirjastus- ja meediatööga. Samuti avaldus välissuhete rohkus ja intensiivsus pea kõigis EEKB(K)L–i sektorite töös. Ka 45 sotsiaaltöösektor ja sealt välja kasvanud Sõbra käsi said tekkida ja edukalt eksisteerida vaid ainult tänu edukatest välissuhetest alguse saanud humanitaarabi saabumisele Eestisse. Teiste vabakirikute seas on EEKB(K)L silma paistnud sooviga anda oma töötegijatele hea haridus. Vundament iseseisvas Eestis hariduse andmisele laoti 1980. aastate lõpus. Inimeste koolitamisega tegeleti jooksvalt ja samuti üritati pöörata tähelepanu sellele, et inimesed, kes töötasid kogudustes vastutavatel kohtadel, oleksid nõuetekohaselt haritud ja vajalike teadmistega. Üks suuremaid projekte oli oma seminari taasavamine 1989. aastal. Tänu põhjalikkusele ja süsteemsusele õnnestus EEKB(K)L-il taastada pea kõik ennesõjaaegsed töövaldkonnad. Näib, et kõige tagasihoidlikumad saavutused olid misjonitöö vallas, Kiirelt muutuvad poliitilised olud ja ühiskondliku diskussiooni järjekindel mitmekesistumine viisid iseseisvuse taastamise järel inimeste fookuse mujale. Ühiskondlikud ja poliitilised organisatsioonid osutusid usulistest populaarsemateks, ent oma sõnumi levitamisega ja murranguaegadel taastatud töövaldkondade arendamisega tegeles EEKBKL iseseisvuse taastamise järel järjekindlalt edasi.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Gedanken über die Bestimmung des Menschen(Reval : Lindfors Erben, 1836) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Igga ühhele kes sedda loeb pärra mötlemisseks(Tallinn ; Dorpat, 1821) Frey, Peter Heinrich vonlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Kaunis jõulukink igale kristlikule kodule on Kodukalender 1938 : [reklaam](Tallinn : J. Ratassepp, 1937) Eesti Sisemisjoni Seltslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Lähisuhtevägivald ja religioon: uurimise hetkeseis ja Eesti koguduste olukorra algne kaardistus viie pilootintervjuuga(Tartu Ülikool, 2020) Makilla, Pille-Riin; Karo, Roland, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondTöös kirjeldasin kasutatud kirjanduse põhjal lähemalt lähisuhtevägivalla olemust, selle uurimisega seonduvaid probleeme ning miks on selle teema uurimine oluline. Samuti tegin ülevaate, kui levinud on lähisuhtevägivald Eestis. Lähisuhtevägivald on isikuvastane kuritegu, mille on toime pannud praegune või endine abikaasa, elukaaslane või partner. Lähisuhtevägivald võib väljenduda nii füüsilise, emotsionaalse kui ka seksuaalse vägivallana ning ohvri rolli võivad langeda nii naised kui ka mehed. Uuringute kohaselt esineb paarisuhtes enim situatsioonivägivalda, kuid mehed kasutavad rohkem terrorit ning naised rohkem vastuhakku. Naised kogevad ka rohkem soopõhist vägivalda ning nende vastu suunatud vägivald on tihti julmemate tagajärgedega. Uurimisvaldkonnas on seetõttu ka naiste vastu suunatud vägivalda tunduvalt põhjalikumalt uuritud (sellele pani aluse näiteks feministliku teooria võidukäik). Teema delikaatsuse tõttu kaasneb selle uurimisega ka probleeme: näiteks ohvrid ei taha enda vastu suunatud vägivalda tunnistada, erinevad inimesed defineerivad vägivalda erinevalt, juhtumid on politseile alaraporteeritud, konfliktiskaalad keskenduvad pigem sagedusele mitte vägivalla olemusele. Lähisuhtevägivalla laiapõhjaline uurimine, leviku statistika analüüs ja erapooletu probleemi tunnistamine on oluline, sest see aitab ühiskonnas tõsta üleüldist teadlikkust lähisuhtevägivalla ilmingu vormidest ning abi saamis võimalustest. Nulltolerants vägivalla vastu ühiskonnas on ka eelduseks, et tulevased põlvkonnad oskavad konflikte oma paarisuhetes lahendada vägivallata. Lähisuhtevägivalla ja religiooni seoste uurimine aitab seega luua laiapõhjalisema arusaama selle olemusest, samuti aitab luua täiuslikumaid tugisüsteeme paranejatele, kus nõustajad oskavad arvestada abivajaja religioossete uskusmustega. Lähisuhtevägivald on ka Eestis kindlasti alaraporteeritud ning tegelikust levikust annab rohkem aimu Statistikaameti 2009. aastal läbiviidud uuring, mille kohaselt on pooled 15-74 aastased paarisuhtekogemusega inimesed vähemalt korra enda elu jooksul kogenud suhtes olles vägivalda ning kolmveerand eestlastest peab lähisuhtevägivalda Eestis probleemiks. Lähisuhtevägivald on tavaliselt pikema aja jooksul korduv türannia ja ohvrite puhul on tavaline, et vägivalda ei tunnistata ning sellele otsitakse vabandusi. Paljudel vägivallatsejatel on vägivalla kogemus juba lapsepõlvest, samuti puuduvad neil toetavad tugisüsteemid näiteks sõprade näol. Ka ohvrid on tihti oma tugisüsteemidest ära lõigatud 55 ning seetõttu haavatavamad. Nii ohvri kui ka vägivallatseja paranemisteekonnal mängivad suurt rolli teraapia ja toetavad sotsiaalsed võrgustikud. Maailmas läbiviidud uuringute põhjal ei ole täheldatud, et religioosse taustaga peredes oleks lähisuhtevägivalda rohkem või vähem ülejäänud ühiskonnaga võrreldes. Uurijad, kes on keskendunud religiooni ja lähisuhtevägivalla seoste uurimisele on ka välja toonud, et religioon ise ei ole lähisuhtevägivalla allikaks, aga see muudab vägivalla väljendumist ja kujunemist. Nii religioossed ohvrid kui ka vägivallatsejad võivad vägivallale selle erinevates vormides leida õigustust näiteks religioossest retoorikast. Religioosne ohver, kes otsib abi oma kogudusest, on aga tõsises kaotusseisus, kui tema koguduse pastoril puuduvad teadmised lähisuhtevägivalla dünaamikast ning praktilised oskused probleemiga tegelemiseks. Samuti võib eduteoloogiline koguduse retoorika süvendada ohvri kannatusi, kuna on vähem tõenäoline, et abivajaja abi otsiks. Küll aga, võib koguduse töö lähisuhtevägivallaga võitlemisel ja ohvrite abistamisel olla väga suure positiivse mõjuga, kui selle juhtfiguurid teavad, kuidas sellisele probleemile läheneda, teavad kuhu abivajajat edasi suunata, jagavad asjakohast infot koguduses üldiselt ning teevad koostööd sekulaarsete organisatsioonidega. Seega tuleks kindlasti rohkem tähelepanu pöörata ka vaimulike väljaõppele antud teemaga seoses. Eesti kristlike kirikute avalik lähisuhtevägivalla temaatika käsitlemine on pigem harv, pinnapealne ja oma olemusega ennetusele rõhuv. Empiirilise osa eesmärk oli pilootintervjuudega saada aimdus, kuidas edasisine uurimus ja andmete kogumine üles ehitada. Pilootintervjuud kujutasid endast poolstruktureeritud intervjuusid Tartu kristlike koguduste pastorite ja hingehoidjatega, et saada esialgsed andmed, kui palju on lähisuhtevägivalla juhtumitega intervjueeritavatel kogemusi. Intervjuudest selgus, et koguduste pastoritel ja hingehoidjatel on kokkupuude selliste juhtumitega pigem väike ning juhtumitega tegelemine erineb koguduseti. Mida teadlikum oli vastaja lähisuhtevägivalla dünaamikast, seda enam tunti ka vajadust suunata abivajajaid edasi muu professionaalse abi poole. Perekonna temaatikat puudutatakse mõnes koguduses rohkem ja teises vähem, lähisuhtevägivalla temaatika üldjuhul käsitlust ei leia (va koguduses, kus oli palju ilmaliku taustaga noori). Kõik vastajad näevad kirikul ka kogudusel seoses lähisuhtevägivallaga võitlemisel eelkõige ennetusliku rolli. Tulevikus tasub rohkem rõhku panna informantide enda definitsioonidele lähisuhtevägivallast ja koolituse vajaduse uurimisele.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Lebensweisheit für alle Menschen, oder, Die Kunst wahrhaft glücklich zu seyn(Mitau : Gedruckt bey Steffenhagen und Sohn, 1806) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Maenitsussed ennese läbbikatsumisse juhhatamisseks Manitsused enese läbikatsumise juhatamiseks(Dorpat, 1816) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Öige Risti-Innimesse Töisine Ello-käük Iggawetse Ello pole : 1) Ni mitman Saarnaussen nink een-kojun Henge Luggun ...(Toozi Määrt, 1817) Nikodemuslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Palve vägi(Tallinn : Valgus, 1938) Ölvingsson, Valdemarlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Teda-andminne wina keelmisse nöust(Tarto : H. Laakmann, 1840) Döbner, Christian August Carllistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Vom Lebensideal : Vortag gehalten in der Aula der Universität zu Dorpat(Dorpat : E. J. Karow's Universitäts-Buchhandlung, 1886) Seeberg, Reinholdlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Духовная жизнь в миру : мысли из бесед одного из зарубежных епископов(Петсери : А. Линтер и А. Морель, 1939) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Служение человечеству в духе христианской религии(Tallinn : J. & A. Paalmann, 1931) Fabre, Ėmile C.