Sirvi Märksõna "kroonikad" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 90
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , 13. sajandi Saksa vallutuste kajastusi Läti ajalookirjutuses(Tartu Ülikool, 2018) Jüristo, Daina; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , 17. sajandi ajalookirjutaja raamaturiiul(2006) Laidla, Janet; Vahtre, Sulev, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Aasia kaart Hartmann Schedeli kroonikas 1497(Augsburg, 1497) Schedel, Hartmann, 1440-1514Kaart pärineb raamatust: Schedel, Hartmann. Liber chronicarum. Augsburg, 01.02.1497. ; l. 13listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Aasia kaart Hartmann Schedeli kroonikas 1500(Augsburg, 1500) Schedel, Hartmann, 1440-1514Kaart pärineb raamatust: Schedel, Hartmann. Liber chronicarum [German] Das Buch der Croniken und Geschichten. Augsburg, 1500. ; l. 13. - Kaart [Germania]samas raamatus on Hieronymus Münzeri koostatudlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Ajalookirjutust mõjutanud tegurid varauusaegsel Eesti-, Liivi- ja Kuramaal(2017-10-17) Laidla, Janet; Rosenberg, Tiit, juhendaja; Küng, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondAjaloolasele on varauusaegne kroonika enamasti allikas – hea või halb, usaldusväärne või ebausaldusväärne – ning sellest lähtuvalt otsustab ajaloolane kui palju saab ta kasutada kroonikas kirjeldatud sündmusi ja inimeste tegusid selleks, et minevikku rekonstrueerida. Ajalookirjanduse ajaloo uurijale on kroonika oma ajastu ajaloo teadmiste ja ajaloo idee peegeldus. Teda huvitab autori isik, tema motiivid, kroonika valmimisega seotud asjaolud, krooniku allikad ja selle edasine saatus ajaloomaastikul. Mis puudutab kroonika allikalist väärtust, siis selles osas on ajalookirjutuse ajaloo uurijad ja ajaloolased varauusaegsete kroonikaid uurinud ning neile hinnangu andnud. Vähem on uuritud kroonikaid kui oma ajastu ajalookirjutuse peegleid ning seda, kuidas võtsid need vastu Lääne-Euroopas levinud ajalooteaduse arenguid või kuidas ühiskondlikud tegurid ajalookirjutust mõjutada võisid. Käesolev doktoriväitekiri sisaldab seitset sissevaadet varauusaegsesse ajalookirjutusse uurides ühiskondlike tegurite (võim, sõda, trükikunsti levik), Lääne-Euroopast tulnud ideede (ajaloo idee, antikvaarne liikumine, gootitsism) ning autori individuaalse allikavaliku mõju ajalookirjutusele Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal. Kokkuvõttes võib tõdeda, et Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa ajalookirjutajad võtsid vastu erinevaid Lääne-Euroopas levinud ideid ning lugesid uuemat kirjandust, kuid nende endi keskelt ei kerkinud esile ajaloolast, kes oleks olnud üle Euroopa tuntud. Dialoogis Euroopa kultuuri keskusega jäädi pigem vastuvõtjaks kui võrdseks partneriks. Ühiskondlike tegurite mõju avaldus enamasti paljude tegurite kombinatsioonis kui selgelt üheselt. Näiteks ei saa väita, et sõjategevus või trükikodade asutamine Eesti-, Liivi- ja Kuramaale alati julgustas või vastupidi pärssis ajalooteoste sündi, trükkimist või levikut. Kui 16. sajandil oli ajalookirjutajate jaoks esiplaanil oma eluajal toimunud sündmuste kirjeldamine järeltulevate põlvede jaoks, siis 17. sajandil asusid mitmed autorid koostama terviklikumat käsitlust kohalikust ajaloost.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Angernsche Chronik vom Jahr 1790 bis zum Jahr 1800 : Erster Theil : Erstes Decennium : Angern, Pastorat(Riga : W. F. Häcker, 1836) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Auszug aus der Chronik des Ordens vom deutschen Hause zu St. Marien in Jerusalem, soweit solche auf Livland Bezug nimmt ...(Riga u. Leipzig : Franzen, 1853) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Balthasar Russowi ja Dionysius Fabriciuse kroonikate rahvausuteated teiste kirjalike allikate kontekstis(Tartu Ülikool, 2007) Metssalu, Jüri; Vahtre, Sulev, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Baltische Chronik 1896(Läti, Riia, 1896) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Baltische Chronik 1896-1898(Läti, Riia, 1896) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Belli Dithmarsici, Ab Inclyto Daniae Rege Friderico II. Et Illvstrissimis Holsasatiae Ducibus, Iohanne et Adolpho fratribus, gesti, Anno post Christum natum M.D.LIX. vera descriptio : Duobus libris comprehensa(Argentorati : Per Bernhardum Iobinum, 1574) Rantzau, Henriklistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Chronica Durch M. Johan Carion, vleissig zusammen gezogen, meniglich nützlich zulesen. Sampt einem Register, darinn alle fürnemiste Geschichte vnd trefflichste Historien, von anfang der Welt bis jtzt, kürtzlich angezeigt sind. Volstreckung diese Chronica, vom 32. Jar der mindern zal, bis ins 46(Gedruckt zu Wittemberg : Durch Georgen Rhaw, 1546) Carion, Johanneslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Das alte auf unsere Undeutschen gedichtete Liedlein nach Form und Inhalt, so wie über livländisch-deutsche Volksdichtung, Volkssprache und Verwandtes überhaupt : ein Beitrag zur Kulturgeschichte des älteren Livlands(Reval : Kluge und Ströhm, 1848) Pabst, Christian Eduardlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Das Balten-Regiment ein Jahr im Felde(Dorpat : Mattiesen, 1920) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Das Verhältniss der kleinen Meisterchronik zum Chronicon Livoniae Hermanns von Wartberge und zur Reimchronik(Dorpat : H. Laakmann, 1875) Rathlef, Georg Carloslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Dennmärckische, Swedische, vnd Norwägische Chronica. Durch den hochberhümpten Albertum Krantzium von Hamburg, von anfang aller Mitt nächtischen Länderen Künigen, iren herrlichen Thatten, vnd zůfälligen Kryegßhandlungen, vffs fleissigst, bitz vff die jarzal Christi M. D. iiij. beschriben. Newlich durch Henrich von Eppendorff verteütscht(Zu Straßburg : bey Hans Schotten, 1545) Krantz, Albertlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Der erste Theil der Historien Johann Renners(1874) Höhlbaum, Konstantin