Sirvi Märksõna "lämmastikuringe" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 11 11

listelement.badge.access-status Embargo ,
Atmosfääri depositsiooni mõju maismaa ökosüsteemile
(Tartu Ülikool, 1997) Tamm, Tiia; Oja, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Enrichment of anaerobic ammonium oxidizing bacteria for nitrogen removal from digester effluent and anammox process acceleration by intermediate compounds
(2013-08-21) Zekker, Ivar
Lämmastikurikaste reovete käitlemine tavapäraste nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooni meetoditega on energiamahukas. Antud doktoritöös uuriti alternatiivset viisi lämmastikuärastuse läbiviimiseks autotroofsete bakterikultuuride abil. Dissertatsiooni raames rikastati anaeroobset ammooniumi oksüdatsiooni (anammox) protsessi läbiviivaid baktereid setteveest biokilekandjatele ning lämmastikuärastust teostati liikuvate biokilekandjatega süsteemis. Erinevates biokilesüsteemides (maksimaalne lämmastikuärastuse kiirus 1 kg N m–3 d–1) käivitati efektiivne kahe-etapiline ning üheetapiline autotroofne lämmastikuärastuse protsess anaeroobse kääriti separeerimisel allesjääva lämmastikurikka vädu käitlemiseks. Dissertatsioonis hinnati ka anammox protsessi vaheühendite mõju nitriti poolt inhibeeritud ja inhibeerimata anammox protsessil põhineva biokilesüsteemi kandjate lämmastikuärastuse efektiivsusele. Antud vaheühendite lisamine võimaldab ületada nitriti poolt pärsitud anammox-süsteemides inhibitsiooni, samal ajal kiirendades lämmastikuärastust. Pärast kaheetapilise (nitritatsioon ja anammox protsessid eraldi mahutites) anammox protsessi käivitamist liikuvate biokilekandjatega süsteemis saavutati üheetapilistes lämmastikuärastuse süsteemides efektiivne nitritatsiooni ning deammonifikatsiooni protsess kõrgendatud vaba ammoniaagi (FA) ning kõrgendatud HCO3– (CO2) kontsentratsiooni tingimustes. Antud meetoditel käivitatud autotroofne lämmastikuärastuse protsess on võimalik senisest energiaefektiivsemal moel tööle seada ka täismahulistel reoveepuhastuse seadmetel lämmastikurikaste reovete käitlemiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Erinevate taimeliikide mõju mikrobioloogilisele metaani- ja lämmastikuringele ning CH4 ja N2O emissioonidele riimveest mõjutatud rannikul
(Tartu Ülikool, 2020) Pille, Kristin; Espenberg, Mikk; Mander, Ülo; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Rannikualad on mitmekesised ökosüsteemid, mis kujunevad mitmete tegurite koosmõjul. Oma mitmekesisuse ning varieeruvusega pakuvad nad mitmeid elutähtsaid ökosüsteemi teenuseid. Tänapäeva üha intensiivistuv inimtegevus ning kliimamuutustega kaasnevad häiringud on suurendanud mõjusid rannikualadele. Erinevad taimed mõjutavad rannikumulla mikroobikooslusi, mõjutades sealseid mikrobioloogilisi metaani- ja lämmastikuringet. Mikrobioloogiliste aineringe häiringute tagajärjel võib aga keskkonda emiteerida kahjulikke kasvuhoonegaase, nagu metaani CH4 ning dilämmastikoksiidi N2O. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida erinevaid riimveelisi rannikualasid Lääne-Eestis ja Ida-Hiinas ning seal kasvavate taimeliikide mõju mikrobioloogilisele metaani- ja lämmastikuringele. Erinevate metaani- ja lämmastikuringe protsesside toimumise potentsiaali määrati protsessile spetsiifiliste markergeenidega. Metaaniringes osalevaid mikroorganisme tuvastati järgmiseid geene kvantifitseerides: metaani tootvaid metanogeenid (mcrA) ning metaani tarbijaid metanotroofid (pmoA). Lämmastikuringes uuriti järgnevaid protsesse: lämmastiku fikseerimine (nifH), nitrifikatsioon (bakterite ja arhede amoA), denitrifikatsioon (nirS, nirK, nosZI, nosZII), dissimilatoorne nitraadi redutseerimine ammooniumiks (nrfA), anaeroobne ammooniumi oksüdatsioon (ANAMMOX spetsiifiline 16S rRNA geen) ning täielik ammooniumi oksüdeerimine (COMAMMOX spetsiifiline 16S rRNA geen). Lisaks uuriti lämmastiku- ja süsinikuringet ühendavat nitritist sõltuvat anaeroobset metaani oksüdeerimist (n-damo spetsiifiline 16S rRNA geen). Neist nelja protsessi vaheetappides – nitrifikatsioon (k.a COMAMMOX), denitrifikatsioon, DNRA ja nitrifitseerijate denitrifikatsioon, käigus võib eralduda keskkonda kahjulikku kasvuhoonegaasi N2O-d. Keskkonnategurite mõju rannikukoosluste mikroorganismidele hinnati metaani ja naerugaasi emissioonide kontsentratsioone mõõtes kambermeetodil ning nende olulisi seoseid geeni- ning keskkonnaparameetrite vahel erinevate statistiliste meetoditega (Spearmani korrelatsioonikoefitsent, ANOVA). Antud magistritöö tulemustest järeldus, et taimed mängivad olulist rolli kasvukeskkonna kujundamises ning seeläbi kahjulike kasvuhoonegaaside heitkoguste emiteerimises. Erinevad keskkonnatingimused määrasid uurimisalade koosluse struktuuri. Keskkonnatingimused soodustasid COMAMMOX-i protsessi läbiviivate mikroorganismide aktiivsust Spartina ja Scirpuse ning kare-kaislaga katsealal, kus mikroorganismide kohastumuste eelistuste kohta rannikusetetes teatakse vähe. ANAMMOX-i suurim 43 geneetiline potentsiaal Hiina katsealadel näitas, et üleliigne lämmastik redutseeriti nii, et minimaalselt eraldus kahjulikku dilämmastikoksiidi. Hiina uurimisala keskkonnatingimused soodustasid nitrifikatsiooni toimumist, seevastu Eestis emiteerus kahjulik N2O-d peamiselt mittetäieliku denitrifikatsiooni tulemina. Uurimisalad erinesid üksteisest peamiselt üldsüsiniku protsentuaalsuse ja anaeroobsete tingimuste poolest, mis pakkus soodsat elukeskkonda just nirK geeni omavatele mikroorganismidele. Suurimad emissioonide kontsentratsioone näidati vanema Spartina alterniflora´ga kaetud alal, kus metaani eraldus võrreldes Eesti alaga märkimisväärselt ligi neli korda rohkem. Eestis täheldati suuremaid metaanikoguseid lagedalt alalt, kus dilämmastikoksiidi emiteerus rohkem hariliku pillirooga (Phragmites australis) katsealalt. Metaani tarbivate mikroorganismide aktiivsus oli seotud metaani suuremate emissioonidega. Dilämmastikoksiidi korral täheldati oluline seos taimeliigi vanuse ning biomassiga, kus nooremad taimed leevendasid kasvuhoonegaasi emiteerumist atmosfääri. Seevastu taimede puhkeperioodil tuvastati tihe konkurents protsesside läbiviimiseks vajalike substraatide vahel mikroorganismidega, mille tõttu vähenesid kasvuhoonegaasi kogused. Lämmastiku- ja süsinikuringet ühendava n-damo suurimat geneetilist potentsiaal leiti pillirooga ja lagedalt mudaselt alalt, kus eelnimetatud protsess leevendas metaanikoguste paiskamist atmosfääri. Parema kaitse tagamiseks on oluline mõista rannikualades toimuvaid protsesse ning nende seoseid erinevate keskkonnaparameetritega. Taimede potentsiaali vahendada emissioonide vooge ning risosfääris toimuv suhe väärib tähelepanu, sest see võib muuta meie arusaama, kuidas taimed reageerivad lämmastikuühendite kasvule, soolsusele, merevee tõusu või muudele kliimamuutusest intensiivistuvatele teguritele. Uued teadmised ning varasemate teadmiste kinnitused aitavad mõista, kuidas toimub keerukas ranniku ökosüsteem mikroorganismide vaatevinklist ning kuidas seda on võimalik mõjutada taimedega.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Lehestiku lämmastikusisalduse dünaamika paju (Salix) istanduses
(Tartu Ülikool, 1995) Noormets, Asko; Kull, Olevi, juhendaja; Koppel, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lühiajalise üleujutuse mõju mulla mikrobioomile kaldaäärses lepikus
(Tartu Ülikool, 2024) Reiss, Kristel; Espenberg, Mikk, juhendaja; Mander, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kliimamuutustega sagenevad ekstreemsed kliimasündmused, mille tulemusena suureneb üleujutusoht. Magistritöö eesmärk on uurida lühiajalise üleujutuse mõju mulla mikrobioomile (lämmastiku (N) ja süsiniku (C) ringele) kaldaäärses lepikus. Üleujutuse ajal langes mulla nitraadi kontsentratsioon, mis muutis keskkonna lämmastiku fikseerijatele, Bradyrhizobium ja Frankia perekonda kuuluvatele bakteritele sobivamaks. Üleujutus mõjutas positiivselt ka süsinikuringega seotud perekondade Bryobacter, Candidatus Solibacteri ja Geobacter osakaale koosluses. Interpolatsiooni tulemused näitasid, et üleujutusega tekkisid punktid, kus esinesid metaani (CH₄) ja dilämmastikoksiidi (N₂O) emissioonide ekstreemumid. Lühiajaline üleujutus mõjutas oluliselt bakterite mitmekesisust pära üleujutust, kui suurenesid mullast metaani (CH4) emissioonid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Nitrifikatsiooni- ja denitrifikatsiooniprotsesside muutused erineva arbuskulaar-mükoriissete seente mitmekesisusega põllumuldades
(Tartu Ülikool, 2025) Stjuf, Monika; Espenberg, Mikk, juhendaja Öpik, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Nitrifikatsioon ja denitrifikatsioon on lämmastikuringe olulised protsessid, mida viivad läbi mikroorganismid. Laialt levinud arbuskulaarmükoriisne (AM) sümbioos suurendab taimede toitainete kättesaadavust. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli määrata denitrifikatsiooni ja nitrifikatsiooni läbi viivate geenide ohtruste muutused erineva AM seente mitmekesisusega põllumuldades. Viidi läbi potikatse kasvuhoones, mis hõlmas nelja mullatöötlust kolme AM seente mitmekesisuse tasemega (kõrge, keskmine ja madal); neljas oli mittemükoriisne kontroll. Tulemused näitasid bakterite ja arhede olemasolu ja markergeenide tuvastamist suurema geenikoopiate arvukusega kõrge mikroorganismide tasemega töötluses (bakterite 16S rRNA, COMAMMOX amoA, nirK, nosZII ja bakterite amoA, arhede amoA), ning madala tasemega töötluses (16S rRNA, nirS, nosZI ja seente nirK). COMAMMOX amoA nitrifikatsiooniprotsessis osalevas geenis leiti madalaim geenikoopiate arvukus (6,4 GK/ gKA), suurim nosZII puhul.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Nitrogen and phosphorus transformation in riparian buffer zones of agricultural landscapes in Estonia
(Tartu : Tartu University Press, 1999) Kuusemets, Valdo
listelement.badge.access-status Embargo ,
Toorhuumuse lämmastiku mineraliseerumise sesoonne dünaamika mustikakuusikus ja pohlamännikus
(Tartu Ülikool, 1998) Pajuste, Katrin; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Veekogude eutrofeerumine
(Tartu Ülikool, 2009-12-07T08:54:11Z) Olli, Kalle
Eutrofeerumine on 21. sajandi üks kõrvetavamaid globaalseid keskkonnaprobleeme. See hävitab meie veekogusid aeglaselt ning krooniliselt. Põhjused on olnud pikaajalised, sageli märkamatud. Akuutsete tajärgede ilmnedes on lahenduse leidmine üliraske. Laias laastus võib eutrofeerumise teema teaduslikult (ja didaktiliselt) jagada kolmeks: 1. saasteainete allikad 2. saasteainete transport 3. mõju keskkonnas ja tagajärjed. Eutrofeerumise teemade käsitlus on väga lai: atmosfääri füüsika ja keemia, põllumajandus, hüdroloogia, veekogude ökoloogia ja bioloogia, keemilised protsessid setetes. Sestap on võimatu olla ‘eutrofeerumise spetsialist’. Võib keskenduda ühele või mõnele teemale, kuid kogu probleemistiku integreeritud esitus on paras väljakutse.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Veekogude eutrofeerumine
(2009-12-07T08:21:01Z) Olli, Kalle
BeSt prograami toetusel valminud e-kursuse õppematerjalid.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Потребности в азоте растительных сообществ различных экосистем по эдафильным грандиентам
(Tartu Ülikool, 2003) Jerjomina, Natalja; Kont, Are, juhendaja