Sirvi Märksõna "liblikalised" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 30
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Assembling the phylogenetic tree of northern European macroheteroceran moths(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-11-25) Nedumpally, Vineesh; Õunap, Erki, juhendaja; Tammaru, Toomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondPole kaugeltki veel lõpuni teada, millised putukaliigid on üksteisele kaugemad, millised lähemad sugulased. DNA järjestustel põhinevate evolutsioonipuude koostamine aitab sellesse küsimusse selgust tuua. Käesolevas uurimistöös koostati ööliblikate sugukondade sirptiiblased (Drepanidae), vaksiklased (Geometridae) ja öölased (Noctuidae) evolutsioonipuud, keskendudes Põhja-Euroopa liikidele. Selleks kasutati Sangeri ja järgmise põlvkonna sekveneerimise teel hangitud andmete kombinatsiooni, mis integreeriti avalikult kättesaadavate genoomiandmetega. Sirptiiblaste puhul kinnitas 37 liigi analüüs, et kõik neli alamsugukonda moodustavad tõesti evolutsioonipuu eraldiseisvad harud. Lisaks näitas analüüs, et sugukonnale iseloomulikud pikenenud tiivatipud on evolutsiooni käigus korduvalt kadunud ning et nii “talveliblikad” kui roosa/oranžikirju tiivakirjaga perekonnad kuuluvad fülogeneetiliselt selgelt eristnud rühmadesse. Vaksiklaste põhjalik fülogeneetiline analüüs, mis tugines 117 liigi enam kui 600 DNA lookusel ning mida täiendati 376 Põhja-Euroopa liigi puhul Sangeri meetodiga sekveneerimise teel saadud andmetega, andis tulemuseks statistiliselt usaldusväärse sugupuu, mis viis mitme muudatuseni süstemaatikas. Sellisteks muudatusteks on muuhulgas uute triibuste Lampropterygini ja Pelurgini kirjeldamine, perekondade Ochyria, Epelis ja Speranza “taaselustamine” ning mitme triibuse piiride täpsustamine nende monofüleetilisuse säilitamiseks. Öölaste puhul andis 333 liigi fülogeneoomiline analüüs statistiliselt hästi toetatud sugupuu, mis kinnitas peamisi sugulussuhteid ja viis mitme taksonoomilise muudatuseni. Need muudatused hõlmasid sünonüümiseerimisi, paaril juhul taksonoomilise taseme ümberhindamist ning mitme perekonna “taaselustamist”. Ajas kalibreeritud analüüs näitas, et triibus juureöölased (Apameini) eristus ligikaudu 8,7 miljonit aastat tagasi – palju hiljem kui seni arvati – ning et röövikute toitumine oma toidutaime sees võis hilises miotseenis toimunud rohumaade laienemise ajal soodustada selle rühma mitmekesistumist.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Bemerkungen zur "Lepidopteren-Fauna von Estland" und Betrachtungen über das Artproblem(Reval, 1924) Petersen, Wilhelmlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Determinants of moth assemblages across human-modified landscapes of Estonia and Morocco(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-10-24) Fetnassi, Nidal; Tammaru, Toomas, juhendaja; Ghamizi, Mohamed, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKeskkonda ümberkujundav inimtegevus, nagu põllumajandus, metsaraie ja linnastumine, avaldavad pahatihti tugevat negatiivset mõju looduslikele kooslustele. Siiski võivad mõned inimtekkelised elupaigad pakkuda ka varjupaiku laiematest keskkonnamuutustest ohustatud liikidele. Käesolevas töös uuriti ööliblikate kooslusi inimmõjulistes elupaikades Eestis ja Marokos. Uuringutes kasutati söödapüüniseid, mis meelitavad ööliblikaid kääritatud suhkrusegudega, matkides nende looduslikke toiduallikaid. Eestis keskenduti raiesmikele, mis olid kas looduslikult uuenevad või kunstlikult taastatavad. Eriti just kunstlikult taastatavate raiesmike liblikakooslused leiti olevat liigirikkad, kuigi mitmed rohumaadele iseloomulikud liigid puudusid neilt peaaegu täielikult. Tulemustest järeldub, et raiesmikud on küll olulised, ent ei saa siiski täielikult asendada poollooduslikke niite, mis on kogu Euroopas taanduvaks elupaigatüübiks. Maroko poolkõrbelistes Atlase mägedes läbi viidud uurimused leidsid, et põllumajandusmaastike, sh oliivisalude ööliblikakooslused, on üllatuslikult arvukad ja mitmekesised. Selle põhjuseks on tõenäoliselt traditsioonilised põllumaa niisutamise viisid, mis tagavad taimestiku lopsakuse ka kuivadel perioodidel. Seevastu leiti vähearvukaid liike just pigem looduslikest metsadest. Töö tulemused näitavad, et traditsiooniline põllumajandus võib küll aidata säilitada putukate mitmekesisust, kuid vajalik on ka looduslike elupaikade alalhoidmine. Samuti näitas doktoritöö, et söödapüünised, eriti koos ilmastikuandmetega, annavad usaldusväärset teavet ööliblikate populatsioonide ja koosluste kohta ning nende laialdasem kasutamine putukaökoloogilistes töödes on igati teretulnud.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Die Nonne (Ocneria monacha) in Litthauen : ein Mahnruf an alle Waldfreunde(1894) Elleder, Josephlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Eesti liblikate määraja(Tallinn : Valgus, 1996) Viidalepp, Jaan; Remm, Hanslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Eesti päevaliblikad : (määramistabelitega)(Tartus : Loodus, 1927) Petersen, Wilhelmlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Eesti suurliblikate määraja. 2. [vihik](1969) Viidalepp, Jaanlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Eesti suurliblikate nimestik = Catalogus Macrolepidopterorum Estoniae(1977) Remm, Hans, koostaja; Viidalepp, Jaan, koostaja; Ristkok, Jüri, toimetajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Eesti suurliblikate nimestik = Catalogus Macrolepidopterorum Estoniae(1986) Remm, Hans, koostaja; Viidalepp, Jaan, koostajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Emase viljapuu-tupslase kohasus kehasuuruse funktsioonina: kas suurem on alati parem?(Tartu Ülikool, 2000) Esperk, Toomas; Tammaru, Toomas, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , II. Programm der Petri-Realschule zu Reval(Reval : Mickwitz, 1890) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Lepidopteren-Fauna von Estland (Eesti). Teil 1(Tallinn : Bildungsministerium des Freistaates Eesti, 1924) Petersen, Wilhelmlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Lepidopteren-Fauna von Estland (Eesti). Teil 2(Tallinn : Bildungsministerium des Freistaates Eesti, 1924) Petersen, Wilhelmlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Lepidopteren-Fauna von Estland : mit Berücksichtigung der benachbarten Gebiete(Reval, 1902) Petersen, Wilhelmlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Liblikate määraja(1971) Viidalepp, Jaanlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Liigikaaslaste mõju liblikaliste munemiskäitumisele(Tartu Ülikool, 2019) Tammiste, Laura; Esperk, Toomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Zoloogia osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Lindude ja liblikate toitumissuhe - nokajälgede tähenduslikkusest liblikatiibadel(Tartu Ülikool, 1998) Maran, Timo; Kull, Kalevi, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Lindude väljaheidete jäljendamine liblikate poolt(Tartu Ülikool, 2015-07-20) Lõõndre, Kirke; Javoiš, Juhan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Zooloogia osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Märkmeid entomoloogilistelt retkedelt Pühajärvel suvel 1931(1931) Kauri, Hans