Sirvi Märksõna "mõisad" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 123
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , 35 Regesten und Urkunden zur Gütergeschichte Harrien-Wierlands (Harju-Virumaa) im 13. und 14. Jahrhundert(Tartu : Mattiesen, 1932) Johansen, Paullistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Adratalupoegade sõltuvussuhted mõisast Liivimaal 17. sajandil(Tartu Ülikool, 2001) Seppel, Marten; Tarvel, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Adressbuch für die Güter und Pastorate Estlands(Reval, 1873) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Ahja mõis ja talupojad 19. sajandi teisel poolel - 20. sajandi algul(Tartu Ülikool, 1994) Lüüs, Terje; Rosenberg, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Ajaloolised kaardid maakasutuse dünaamika uurimisallikana Vana-Kuuste mõisa näitel(2006) Koppa, Helle; Jagomägi, Jüri, juhendaja; Mander, Ülo, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Ansicht von Reval(1835) Gehlhaar, Theodorlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Ätten Rehbinder genom åtta sekler(Stockholm ; Oslo : Nye nordiske forlag ; Stockholm : kommissionär för Sverige: Nordiska bokhandeln, 1925) Rehbinder, Carl Magnus Viktorlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Aufrisse des ad[e]l[isches] Landhauses. No 3(1824-11-08) Krause, Johann Wilhelmlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Colonisation ecology of forest-dwelling vascular plants and the conservation value of rural manor parks(2014-10-17) Lõhmus, KertuMetsade pikaajaline ja intensiivne kasutamine on oluliselt vähendanud elurikkusele tähtsa biotoobi pindala ja halvendanud ökosüsteemi looduslikku seisundit. Isegi Eestis, kus metsamaa osakaal on viimase sajandiga kasvanud ja katab nüüdseks umbes poole maismaast, on metsaelupaikade kvaliteet jätkuvalt halvenenud. Seepärast on oluline toetada metsade elurikkuse kiiret taastumist uudistekkelistes metsades. Maapiirkondade mõisapargid pakuvad ainulaadset mudelsüsteemi uurimaks metsaliikide pikaajalist levikuökoloogiat. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli tuvastada tegurid, mis mõjutavad metsaliikide asustamist uutes kasvukohtades ning hinnata mõisaparkide ökoloogilist väärtust metsaelurikkuse seisukohast. Doktoritöö tulemused viitavad, et vanad mõisapargid suudavad anda olulise panuse metsade elurikkuse säilitamisse. Parkide varjulistes osades leidus palju salumetsadele iseloomulikke taimeliike ja neid toetavaid vanametsadele omaseid struktuure, mida tänapäeva raieküpsetes metsades kohtab harva. Lisaks selgus, et metsataimed suudavad edukalt asustada uusi elupaiku, kui anda neile piisavalt aega, sobivad maastikutingimused ja elupaigakvaliteet. Maastiku tasemel on määravaks piisavas koguses liikide levikuallikateks sobivate metsade olemasolu ja omavaheline ühendatus. Elupaiga tingimustena tuleb eelkõige tagada puistu piisav suurus ja keskmiselt varjulised tingimused. Seejuures on lisaks puuvõrade liitvusele oluline ka mõningane põõsaste ja järelkasvu olemasolu. Metsaspetsiifilised liigid eristusid levikukoridore ja avamaastikke kasutada suutvatest liikidest paindliku paljunemis- ja levimisstrateegia poolest ning olid madalama kasvu ja väiksema mullatoitelisuse nõudlusega. Ühtlasi selgus, et metsataimede omadustest olid limiteerivamateks just asustamisega seotud taimetunnused. Mõisaparkide mitmekülgseks väärtustamiseks peaks nende kaugemaid varjulisi osi kujundama ja hooldama looduslähedaselt, keskendudes laialeheliste metsade tingimuste jäljendamisele. Elurikkuse kujunemise toetamisel uutes metsades on tähtis mitmekesise puistustruktuuri loomine ja selle pikaajaline säilitamine, mistõttu tuleks ka parkides säilitada liigirikas puistu- ja põõsarinne ning pargi kaugemates osades ka üksikud vigastatud puud. Toetamaks metsaomaste liikide edenemist parkides, tuleks hilisemate õitsejate soodustamiseks vältida varjuliste pargialade varajast niitmist.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , [Das adelische Landhaus]. Ansicht der Ostseite. Profil auf der Hauptmittel Linie(1826-02-17) Krause, Johann Wilhelmlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Das Gut Ratshof bei Dorpat(1830) Schlater, Georg Friedrichlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Der älteste schwedische Kataster Liv- und Estlands : eine Ergänzung zu den baltischen Güterchroniken(Reval : Kluge, 1882) Schiemann, Theodorlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Deutsch-estnische Erinnerungsorte im fächerübergreifenden Unterricht Deutsch als Fremdsprache – am Beispiel des Erinnerungsortes "Herrenhaus"(Tartu Ülikool, 2017) Peekmann, Marika; Pasewalck, Silke, juhendaja; Tartu Ülikool. Saksa filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledžEin Teil des deutschbaltischen Erbes in Estland – die Herrenhäuser – umgibt die Menschen in den Städten und auf dem Lande. Viele Kinder lernen in Herrenhausschulen und das im Jahre 2016 eröffnete und viel diskutierte Estnische Nationalmuseum befindet sich neben dem in Trümmern liegenden Herrenhaus Raadi (dt. Ratshof). So ist das Thema der Herrenhäuser in Estland immer irgendwie präsent, findet aber bisher keine Behandlung im Deutsch als Fremdsprache-Unterricht. Wie können die Herrenhäuser mit dem fächerübergreifenden Deutsch als Fremdsprache-Unterricht und dem Konzept der Erinnerungsorte verbunden und für den schulischen Kontext fruchtbar gemacht werden? Auf diese Frage versucht die vorliegende Magisterarbeit eine Antwort zu finden. Das Ziel der Arbeit ist, einen Unterrichtsentwurf zum deutsch-estnischen Erinnerungsort „Herrenhaus“ zu entwickeln und zu evaluieren und damit einen Beitrag zum fächerübergreifenden Deutsch als Fremdsprache-Unterricht und zur Geschichts- und Kulturdidaktik des Deutschen als Fremdsprache zu leisten.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Die agraren Verhältnisse in den russischen Ostseeprovinzen(Berlin : A. Deubner, 1883) Brüggen, Ernst von derlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Die Agrarverfassung des livländischen Festlandes : Denkschrift übergeben dem Baltischen Generalgouverneur Sollogub am 25.2.1906(Riga : Löffler, 1906) Tobien, Alexander vonlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Die bäuerlichen Verhältnisse auf den herzoglichen Domänen Kurlands im XVII. und XVIII. Jahrhundert : Inaugural-Dissertation(Karlsruhe i. B. : Braun, 1911) Hahn, Jürgen vonlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Die grosse livländische Güterreduktion : die Entstehung des Konflikts zwischen Karl XI. und der livländischen Ritter- und Landschaft 1678-1684(Tartu (Dorpat) : J. G. Krüger, 1931) Vasar, Juhan