Sirvi Märksõna "mental problems" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti laste vaimse tervise uuring
(Tartu Ülikool, 2024) Tuvi, Iiris; Tulviste, Tiia; Ilves, Kerli; Tamm, Anni; Urm, Ada; Bachmann, Janika; Timberg, Minni; Trankmann, Sabina; Konstabel, Kenn; Laidra, Kaia; Sultson, Hedvig; Murd, Carolina; Eensoo, Diva; Rahno, Jaana; Siilbek, Eike; Havik, Merle; Stamberg, Tõnis; Södor, Kaja; Strapatšuk, Irina; Tervise Arengu Instituut; Turu-uuringute AS; Tartu Ülikool
Eesti laste vaimse tervise uuring (LVTU) viidi esmakordselt läbi Sotsiaalministeeriumi tellimusel perioodil 22.06.2023–28.02.2025 Tartu Ülikooli, Tervise Arengu Instituudi ja Turu-uuringute AS-i koostöös. Uuringu eesmärgid: kaardistada viie välisriigi ja Eesti varasemad praktikad, töötada välja metoodika, viia läbi uuring ning teha ettepanekud seiresüsteemi loomiseks. Kaardistati Inglismaa, Kanada, Norra, Soome ja Saksamaa seireuuringud, mh iga uuringu valimitüüp ja vanuserühm, mõõdikud, andmete kogumise viis ja regulaarsus. Koostati ülevaade üksikutest laste vaimsele tervisele keskendunud küsimustest varasemastes Eestis uuringutes. Uuring keskendus 2.–11. klassi õpilastele ja nende vanematele üle terve Eesti, valim oli koolide põhine. Küsimustik käsitles: taustatunnuseid; vaimse tervise riski-(nt koolistress) ja kaitsetegureid, heaolu; vaimse tervise probleeme; vaimse tervise hoiakuid ning abi kasutamist. Lapsevanemate küsimused puudutasid nii vanemat ennast kui uuringus osalevat last. Küsitlusuuring toimus veebruar–mai 2024. Lapsi osales 681 (11,8% kutsututest), kellest 526 (77,2%) puhul olid kasutatavad ka lapsevanema vastused. Tulemused: vaimse tervise probleeme esines rohkem tüdrukutel ning need sagenesid vanuse suurenedes. Kuigi sotsiaalmajanduslikud tegurid olid heaoluga seotud, osutusid suhete, kooli, individuaalsete omaduste ja eluviisiga seotud riski- ja kaitsetegurid ka oluliseks. Uuringu madala vastamismäära tõttu tuleb silmas pidada, et tulemused kajastavad eelkõige konkreetse valimi olukorda. Seiret tuleks teostada LVTUs väljatöötatud küsimustikega iga 2–3 aasta järel, kaasates nii varem osalenud lapsed kui ka uued osalejad. Kui 11–17-aastaste puhul kasutada enesehinnangulisi vastuseid, siis 8–10-aastaste puhul kaasata ka lapsevanemad. Jätkata koolipõhise andmekogumisega ja lisada LVTU koolidele kohustuslike riiklikult oluliste uuringute nimekirja. Uuringu tulemused kinnitasid vajadust laste vaimse tervise seiresüsteemi järele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Laste empaatilisuse hindamine
(Tartu Ülikool, 2021) Rautesalo, Rita; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva kliinilise psühholoogia magistritöö käsitleb laste empaatilisust ning kuidas laps ise ja tema vanemad ja õpetajad hindavad lapse empaatilisust. Töö algab teoreetilise osaga, mis käsitleb empaatia mõistet, soolisi- ning vanuselisi erinevusi, empaatia hindamist ja empaatia seost internaalsete- ning eksternaalsete häirete ja emotsionaalsete ja käitumisraskustega. Katseisikud täitsid Cliffordsoni ja Davisi lühike Empaatia-küsimustiku (The Global Items Measure, Cliffordson2001) ja psüühikahäirete-, ja probleemide hindamiseks kasutati kahte küsimustikku: ASEBA (The Achenbach Systemof Empirically Based Assessment, Ascenbach, 1993) ja SDQ (Strenght and Difficulties Questionnaire, Goodman 2001, eesti keele versioon Tugevuste ja raskuste test, TRK). Tulemused näitasid, et vanemad hindasid oma last empaatilisemaks kui lapsed ise ja nende õpetajad hindasid õpilasi vähem empaatiliseks kui nad ise. Kliinilise valimi lapsed hindasid kõiki empaatia alaskaalasid kõrgemaks kui vanemad ning õpetajad. Tüdrukud oli empaatilisemad kui poisid nii afektiivse (kaastunne ja distress) kui kognitiivse empaatia osas. Klinilises valimis oli õpetajate arvates tüdrukutel kaastunne kõrgem, aga poistel kognitiivne empaatia, distress ja fantaasia. Vanemad lapsed oli empaatilisemad kui nooremad lapsed, eriti kaastunde, kognitiivse empaatia ja prosotsiaalsuse puhul. Laste enesekohaste ja vanemate hinnangute alusel esines rohkem käitumishäireid poistel ja emotsionaalseid häireid tüdrukutel. Aga õpetajate hinnangutel esines rohkem käitumis- ja emotsionaalseid häireid poistel. Kaastunne ning kognitiivse empaatia ja internaliseeritud ning eksternaliseeritud häirete vahel ei leitud statistiliselt olulisi seoseid. Distressi ja internaliseeritud ning eksternaliseeritud häirete vahel esines madal positiivne seos. Emotsionaalsete häirete ja kaastunde ja kognitiivse empaatia vahel esines madal positiivne korrelatsioon. Distressi kohta esines natuke tugevam seos emotsionaalsete häiretega.