Andmebaasi logo
Valdkonnad ja kollektsioonid
Kogu ADA
Eesti
English
Deutsch
  1. Esileht
  2. Sirvi märksõna järgi

Sirvi Märksõna "metsamajandus" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 20 72
  • Tulemused lehekülje kohta
  • Sorteerimisvalikud
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Akadeemilise Põllumajandusliku Seltsi metsamajanduse toimkonna kirjavahetus koosolekute pidamise, kodukorra kinnitamise, töökava jm asjus
    (Tartu, 1921) Akadeemiline Põllumajanduse Selts
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Anleitung zur Forstwirthschaft
    (Dorpat : H. Laakmann, 1873) Thieren, Alexander, toimetaja
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Anleitung zur Forstwirthschaft
    (Dorpat : Schnakenburg, 1878) Thieren, Alexander, toimetaja
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Anleitung zur Forstwirthschaft für Livland
    (Riga ; Dorpat : Meinshausen, 1814) Löwis of Menar, Andreas von
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Befehl Seiner Kaiserlichen Majestät, des Selbstherrschers aller Reussen etc., aus der Livl. Gouvern.-Regierung an sämmtliche Güter des Livländischen Gouvernements ... RigaSchloss, am 17. April 1817 / [Livländische Gouvernements=Regierung] = Meye auwolikko Keiseri, kige Wenne ma rigi Essiwallitseja nimmel antas Liiwlandi Kubbernementi kohto polest sedda käsku: kigile moisa wannembile nink rahwale Liiwlandi Kubbernementi pirin ... Riga kinni linan, 17. Aprili kuul 1817 : [Publikaat] / [Liivimaa Kubermanguvalitsus]
    (Riia, 1817) Anonymous
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Bioloogilise vara väärtuse kajastamine Eesti metsandusettevõtjate 2017.aasta raamatupidamise aastaaruannetes
    (Tartu Ülikool, 2019) Karhu, Aire; Tikk, Juta, juhendaja; Lääts, Kertu, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Conservation of Wood-Inhabiting Biodiversity – Semi-Natural Forests as an Opportunity
    (2016-04-11) Kraut, Ann; Lõhmus, Asko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
    Kõdupuit on metsa oluline osa, mis on elupaigaks umbes veerandile kõigist metsaliikidest. Intensiivne metsa majandamine vähendab kõdupuidu mahtu kuni kümme korda ja seega ohustab vähemalt poolte kõdupuitu asustavate liikide püsimist. Poollooduslik metsandus, mis põhineb looduslikul uuendusel ja metsa mitmekülgsel väärtustamisel, võiks kõdupuiduelustikule soodsam olla. Käesolev doktoritöö kirjeldab poollooduslikul majandamisel loodud metsaelupaikade kvaliteeti. Selgus, et põlismetsade struktuur on väga erinev nii erinevate metsatüüpide vahel kui ka nende sees, ning et kõdupuidu kogused on Eesti metsades suuremad kui lõuna- ja põhjapoolsetes riikides. Elustiku-uuringud näitasid, et vanade männi- ja kuuse-segametsade mardikakooslused olid erinevad, linnukoosluste seas eristus aga põline lodumets. Eesti riigimetsa majandamine vastavalt FSC-serdile säilitab tänu looduslikule uuendusele ja mõõdukale harvendamisele osa elustikule olulist puistustruktuuri. Siiski väheneb mitmete struktuurielementide hulk tunduvalt, seda eriti väga suurte elus ja surnud puude, laialehiste puude ja kaua kõdunenud lamapuidu osas. Mardikate ja lindude liigirikkus ja kooslused neis metsades moodustasid ainult osa põlismetsades leitust. Ka Eesti raiesmike lamapuiduvaru ületab tunduvalt Põhjamaade intensiivmetsanduses kirjeldatu. Kuigi tänu loodusliku uuenduse kasutamisele säilis suuri lamapuid, kõdunesid need kiiremini ning enamik tüügaspuid hävines juba raie käigus. Raiesmikele jäetud säilikpuudest saab surres väärtuslik jäme kõdupuit. Väikestelt raiesmike mardikakoosluste liigirikkust umbes poole kõdupuidu eemaldamine biokütteks ei mõjutanud. Üldiselt kõrged kõdupuidumahud võivad seletada ka seda, miks ei leitud üksikute puidumardikaliikide jaoks vähimat liigi säilimiseks vajalikku puidukogust.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Eesti metsade majanduslikust osast minevikus
    (1936) Sepp, Hendrik
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Eesti NSV metsamajanduse tööliste premeerimise juhendmaterjalide kogumik
    (1969) Rebassoo, Kaljo, koostaja
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Eesti rabad ja nende kasutamise perspektiivid metsamajanduses
    (1968) Valk, Uno
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Forest economy in Estonia : summary
    (1937) Reim, Paul
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Forest lichens and their substrata in Estonia
    (2005) Lõhmus, Piret; Randlane, Tiina, juhendaja; Paal, Jaanus, juhendaja
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Handbuch zur Bewirthschaftung der Forsten in den deutschen Ostseeprovinzen Russlands : ein Leitfaden für Privatforstbesisser und Forstverwalter
    (Mitau : Lucas, 1840) Bode, A.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Helviksammalde liigirikkust mõjutavad tegurid erinevalt majandatud Eesti salumetsades
    (Tartu Ülikool, 2025) Rozantseva, Ekaterina; Lõhmus, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
    Selles töös võrreldakse helviksammalde ja helviksammaldest vääriselupaikade tunnusliikide liigirikkust Mandri-Eesti salumetsades 24 2 ha-suurust proovialal sõltuvalt nende majandamisviist: üle 90 aasta vanad loodusmetsad, 30-70 aastased kuusekultuurid ja loodusliku uuenemisega metsad ning raiesmikud. Kokku leiti 36 helviksamblaliiki, neist kümme looduskaitselisehuviga liigid. Helviksammalde üldine liigirikkus sõltus eelkõige majandamisviisist ja oli kuusekultuurides madalaim. Kuusekultuuri mõju helviksammalde liigirikkusele ei olnud varem Eestis uuritud. VEP tunnusliikide arv sõltus lisaks ka puistu vanusest, puistu puuliigilisest mitmekesisusest, laialehiliste eluspuude tagavarast ja jämedamõõtmelise lamapuidu tagavarast. Kännukatik (Nowellia curvifolia) oli vanade metsade indikaatorliik. Helviksammalde liigirikkuse säilitamiseks soovitatakse metsa majandamisel jätta jämedamõõtmelist lamapuitu ja vanad laialehilised puud. This work compares the species richness of liverworts and liverwort woodland key habitat indicator species in 24 2 ha plots in the boreo-nemoral forests of mainland Estonia, depending on their management method: natural forests over 90 years old, 30-70 year old spruce plantations and forests with natural regeneration, and clear-cuts. A total of 36 liverwort species were found, ten of which are WKH indicator species or species of conservation concern. The overall species richness of liverworts depended primarily on the management method and was lowest in spruce plantations. The effect of spruce plantations on the species richness of liverworts had not been studied previously in Estonia. The number of WKH indicator species also depended on the age of the stand, the tree species diversity of the stand, the stock of living broadleaf trees, and the availability of coarse woody debris. Nowellia curvifolia was an indicator species of old forests. To preserve the species diversity of liverworts, it was recommended to leave the coarse woody debris and retain broadleaf trees in managed forests.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Inimtekkeliste elupaigamuutuste mõju väikekiskjate ruumikäitumisele
    (Tartu Ülikool, 2020) Toomla, Lisell; Pass, Eliisa; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Zoloogia osakond
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Jahinduse ja metsanduse vahekordadest = Über die gegenseitigen Beziehungen zwischen der Jagd- und Forstwirtschaft
    (1939) Mathiesen, Andres
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Juhend metsade korraldamiseks ja metsamajandamise kavade koostamiseks
    (1935) Anonymous
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Juhend metsafondi arvestamiseks metsamajandites
    (1949) Anonymous
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Juhend riigimetsa majapidamiseks.
    (1930) Anonymous
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Juhend riigimetsa majapidamiseks.
    (1930) Riigimaade ja Metsade Valitsus
  • «
  • 1 (current)
  • 2
  • 3
  • 4
  • »

DSpace tarkvara autoriõigus © 2002-2026 LYRASIS

  • Teavituste seaded
  • Saada tagasisidet