Sirvi Märksõna "motivatsioon" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 182

listelement.badge.access-status Embargo ,
12-18-aastaste kooliõpilaste motivatsioonilised tegurid kehalises kasvatuses ning tunni õpikeskkonna tajumine : magistritöö liikumis- ja sporditeaduste alal
(Tartu: Tartu Ülikool, 2002) Israel, Helve
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
7. klassi bioloogiaõpikute analüüs: jõukohasus ja õpilaste motiveerimine
(Tartu Ülikool, 2013) Talas, Liisi; Mikk, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Abiellumismotiivide analüüs Eesti NSV-s 1972.a. andmetel
(Tartu Riiklik Ülikool, 1973) Talve, Maila; Koemets, Enn, juhendaja; Lunge, Aino, juhendaja; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialade õppimise motiivid Tallinna ja Tartu Ülikooli bakalaureuseastme tudengite seas
(Tartu Ülikool, 2016) Tamme, Heleri; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöös on uuritud ja analüüsitud ajakirjandust ja kommunikatsiooni õppivate tudengite motiive erialade õppimiseks ja nendel tegutsemiseks ning samuti kõrghariduse omandamise vajalikkust. Töö ajendiks on viimastel aastatel Eestis laienenud võimalused nendel erialadel kõrghariduse omandamiseks, mis teevad vajalikuks uue olukorra analüüsimise. Sellest tulenevalt vaadeldi ka ülikoolide omavahelist konkurentsisituatsiooni ja võimalikke erinevusi õppetöös, toetudes tudengite hinnangutele. Uuringu tulemustest selgus, et ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppimine on tudengite kindel läbimõeldud soov ja sellega soovitakse siduda oma tulevikku. Erialade õppimine on motiveeritud võimalusest eneseväljenduseks ja huvist valdkonna vastu. Mõlemal erialal peetakse kõrghariduse omandamist vajalikuks ja võimalusi heaks ning rõhutatakse teooria ja praktika tasakaalu olulisust. Võimalust valida ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppimiseks kahe ülikooli vahel peavad tudengid positiivseks muutuseks eelkõige logistilistel põhjustel, kuid teadvustavad ka konkurentsi suurenemist tööturul. Tuntakse muret tänast ajakirjandust iseloomustavate klikiuudiste pärast, mis võib seada ohtu selle kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse. Kommunikatsioonivaldkonna puhul oldi tagasihoidlikumad ning probleeme ega võimalikke muutusi välja ei toodud. Vaatamata sellele, et täna veel võrdlemisi värske situatsioon võib tekitada ajakirjanduses ja kommunikatsioonis spetsialistide ületootmise, on esmalt oluline, et mõlemad ülikoolid defineeriksid ennast uues konkurentsiolukorras, keskenduses eelkõige ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialadele, ning seaksid selged eesmärgid nendel erialadel koolituse pakkumisel. Läbi viidud uuringu ja analüüsi tulemusena võib hinnata, et huvi ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppimise vastu on püsivalt kõrge. Tudengeid jätkub mõlemale ülikoolile ning õppijatel on valikuvõimalus. Siiski on oluline, et ülikoole oleks samade erialade õpetamisel võimalik paremini eristada, et tulevased õppijad saaksid teha omale kõige sobivama valiku ega peaks pettuma.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanduslik digitaalmeediaprojekt: “Mis põhjustel tulevad eestlased tagasi Eestisse elama?”
(Tartu Ülikool, 2020) Riener, Gitta; Lõhmus, Eleri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajateenijate teenistusse tuleku suhtumise ja teenistusmotivaatorite seos tervise ja emotsionaalse enesetunnetuse hinnangutega
(Tartu Ülikool, 2025) Merelaht, Mathias; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva töö eesmärk oli uurida ajateenijate teenistusse panustamise motivaatorite seost ajateenistuse alguse terviseseisundi, teenistusse tuleku meelsuse ning teenistuse lõpus emotsionaalse heaoluga. Lähtudes töö eesmärgist püstitati uurimisküsimused: 1) Kuivõrd ajateenistuse alguses on teenistusse panustamise motivaatorid seotud teenistusse tuleku meelsusega? 2) Kuivõrd ajateenistusse tuleku meelsus on seotud ajateenijate tervisliku seisundiga teenistuse alguses? 3) Kas ajateenistuse alguses halvema tervisliku seisundiga ajateenijate puhul teenistusse panustamise motivaatorid muutuvad teenistuse jooksul rohkem võrreldes hea tervisliku seisundiga ajateenijatega? 4) Kuivõrd ajateenistusse panustamise motivaatorite hinnangute langus teenistuse jooksul on seotud emotsionaalse enesehinnanguga teenistuse lõpus? Esimese uurimis küsimuse vastuseks saab analüüsi tulemusel väita, et ilmneb statistiliselt oluline seos tuleku meelsuse gruppide ja motivaatorite hinnangute vahel, kuid seosed on olemuselt peamiselt mõõdukad või ühel juhul nõrk. Teise uurimisküsimuse vastuseks väidab töö, et analüüsi tulemuste alusel on võimalik väita, et esineb seos ajateenistusse tuleku meelsuse ja ajateenijate ensehinnangulise tervisliku seisundiga. Seos olemuselt on nõrk. Kolmanda uurimisküsimuse vastuseks käesolev töö väidab leitud analüüsi tulemuste alusel, et motivaatorite hinnangute langus esineb statistiliselt oluliselt rohkem ja tugevamate seostega ajateenijate seas, kes teenistuse alguses hindasid oma tervist pigem heaks Neljanda uurimisküsimuse vastuseks leiab töö, et analüüsi tulemuste põhjal, toetudes peamiselt tehtud Welchi t-testidele ja nende Coheni D väärtustele, on alust väita, et teenistuse panustamis motivaatorite hinnangute langused on statistiliselt oluliselt rohkem seotud EEK–2 gruppidega, kellel on soodumus EEK–2 kategoorias esitatud vaimse tervise probleemi tekkeks. Käesolev töö näitab, et ajateenistuse keskkonnas võiks veel detailsemalt uurida kuidas erinevad tegurid ajateenistuse mõjutavad ajateenijate tulemusi teenistuse jooksul.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajateenijate tegevteenistusse siirdumist kujundavad sotsiaalmajanduslikud tegurid
(Tartu Ülikool, 2021) Must, Karl; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Akadeemilise motivatsiooni skaala adapteerimine eesti keelde
(Tartu Ülikool, 2014) Smidt, Jana; Must, Olev, juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Mägi, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva seminaritöö eesmärgiks on akadeemilist motivatsiooni mõõtva skaala teistkordne adapteerimine eesti keelde. Adaptatsioon toimus ingliskeelsest skaalast Academic Motivation Scale (AMS-C 28) College (CEGEP) Version ning toetuti Deci & Ryani (1985) enesemääratlemise teooriale. Esmakordne adaptatsioon aastal 2011 oli pigem tõlkimine ning skaalas esinesid puudujäägid. Skaalat aitasid adapteerida Tartu ülikooli psühholoogia eriala tudengid ning õppejõud, kes andsid oma hinnanguid erinevaid motivatsioonitüüpe mõõtvate väidete kohta. Küsimustikus olid nii Mägi (2011) poolt kui ka käesoleva töö raames koostatud väited. Viimased koostati põhjaliku teooriaga tutvumise tulemusena ning lähtuti ideest, et keeleliselt lihtsamatel väidetel on eeliseid keerukamate ees. Ekspertide hinnangute tulemusena sai koostatud kahedimenstiooniline akadeemilise motivatsiooni skaala eesti keeles, milles üliõpilased peavad hindama, kuivõrd (skaalal 1-7) iseloomustab iga üksikväide vastajat. Lõplikku skaalasse said osad nii varem olemas olnud, kui ka seminaritöö raames koostatud väited.
listelement.badge.access-status Embargo ,
An impact of cognitive processes on schoolchildren physical activity intention: a structural equation modeling : master thesis
(Tartu: Tartu Ülikool, 2003) Müür, Maret; Hein, V., juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Andekate õpilaste alasoorituse valdkonnaspetsiifilisus ja selle seos saavutusmotivatsiooniorientatsiooniga Tallinna muusikakeskkooli näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Valend, Leena; Viire Sepp, juhendaja; Palu, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aspects of motivating adult students of English at an adult high school
(Tartu Ülikool, 2018) Tuhkanen, Aili; Klavan, Jane, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
The purpose of this MA thesis is to find out how the length of the break influences adult students’ motivational intensity, L2anxiety and group cohesion in the process of learning English at Tartu Adult High School. In today’s fast changing world adult education is becoming more and more important because the number of adult students is growing. Adult high schools give a second opportunity for those grown ups who, for some reason, have quit their studies but have now reached a decision to graduate basic school or high school. As there are mature students with various length of break between their previous and present schools, it is relevant to investigate how this factor influences their motivation to study English as an L2 at Tartu Adult High School. The thesis is divided into two chapters. The first chapter presents a literature overview of the interpretation of motivation in the main contemporary theories starting from the beginning of the 20th Century and finishing with Dörnyei and Ushioda’s viewpoints on it. For the reason that the aim of this research is to study adult students’ motivation to learn English as an L2, the main principles of adult learning are also explained at the end of this chapter. The second part of Chapter 1 focuses on Dörnyei and Ushioda’s L2 motivation, L2 anxiety, group cohesion and Dörnyei’s L2 self-system.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Authentic workplace situations as a motivational element in foreign language learning in vocational education on the example of the hairdresser syllabus
(Tartu Ülikool, 2018) Kesler, Kerstin; Türk, Ülle, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
The goal of teaching English as a foreign language has remained the achievement of communicative competence and the 21st-century challenges the teachers and learners in finding motivation for teaching and learning. The aim of the present Master thesis is to find out how the authentic learning environment and authentic activities support the motivation level of foreign language learning and develop communication skills of hairdresser students in Tartu Vocational Education Centre. The research question was answered through former hairdresser students’ perceptions before and after the exposure to authentic learning. The results of the study show how the perceptions changed after experiencing authentic learning and whether the process increased learners’ motivation when using a foreign language for communicative purposes. The present thesis comprises of an introduction, two core chapters and a conclusion. The introduction of the paper explains the situation of vocational education in Estonia, defines the need for authentic learning, and focuses on previous research in the field. The first chapter gives an overview of the concept of authenticity, introduces authentic learning and its characteristics, explains how authentic learning raises motivation and discusses the areas of concern. The second chapter introduces the research design, including the research instruments and a discussion of the procedure of the study. The results of the research are analysed and compared to previous studies. The conclusion summarises the two chapters presented in the paper, focuses on the major findings as well as limitations and practical value of the current thesis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
ChatGPT kasutamispraktikad Tartu Ülikooli strateegilise juhtimise magistritudengite näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Järvemets, Kaido; Kindsiko, Eneli, juhendaja; Pentus, Kristian, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Controlling coaches' behavior, psychological need thwarting, motivation and results of the U-16 and U-20 girls volleyball competitions
(Tartu Ülikool, 2016) Karjane, Kaisa; Hein, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool.|bSporditeaduste ja füsioteraapia instituut; Tartu Ülikool.|bKehalise kasvatuse ja spordi õppekava
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Designing corpus-based supplementary activities to promote motivation in the English classroom among 9th-grade learners in Ruila Basic School
(Tartu Ülikool, 2018) Krõlatov, Pavel; Veldi, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Keeleõpe ei tähenda lihtsalt õpikust juhindumist. Selle uurimistöö eesmärgid on uurida sellist võtmetegurit nagu noorte õppijate motivatsioon inglise keele õppimiseks, välja selgitada nende vajadused, samuti koostada hetkel kasutusel oleva õpiku korpus ja luua korpusel põhinevad materjalid klassiruumis kasutamiseks. Küsimustikku, mida mõõdab ka motivatsiooni, kasutatakse selleks, et selgitada välja, mis motiveerib õppijaid, millised harjutused on nende meelest huvitavad ja kasulikud inglise keele õppimisel ning kas nad leiavad, et kasutatava õpiku tegevused on huvitavad ja motiveerivad neid piisavalt. Materjalide kavandamiseks luuakse, analüüsitakse ja kasutatakse õpiku tekstide korpust. Teine lühike küsimustik aitab tuvastada, mida õppijad arvavad äsja loodud materjalide kohta. Õpik pakub õppijatele sõnu, millega B1 tasemel inglise keele õppijad peaksid olema tuttavad vastavalt CEFR-le (Common European Framework of Reference for Languages – 101 Euroopa keeleõppe raamdokument) Seda võib pidada selle tugevaimaks küljeks. Õpiku lugemistekstid on rikkad ka akadeemilise sõnavara poolest. Aga kui asi puudutab kõige sagedamini kasutatavate ingliskeelsete sõnade levimist, pole tulemused rahuldavad. Näiteks nimisõnu, mida esineb lugemistekstides rohkem kui kümme korda, on õpikus tugevalt ülekasutatud, kui võrrelda COCA-ga (the Corpus of Contemporary American English – tänapäevase ameerika inglise keele korpus). Teiselt poolt on paljud tavalised leksikaalsed verbid alaesindatud, näiteks to say (ütlema), to know (teadma), to come (tulema), to want (tahtma) ja to tell (rääkima, ütlema). Samas on tuvastatud, et õpiku autorid on väga tähtsaks hinnanud arvukaid akadeemilisi sõnu. Tekstides on 143 akadeemilist sõna, mille levimine õpikus on palju tihedam kui korpuses. Mis puudutab mitmesõnalisi väljendeid (kollokatsioonid, ühendtegusõnad jne), siis annab õpik ainult piiratud valiku kollokatsioone leksikaliseerimata verbidega, kuid siiski on mitmesõnaliste väljendite esinemise sagedus õpikus palju suurem kui korpuses. Esmapilgul näib, et ka ühendtegusõnu on kasutatud üleliia, kuid paljud neist esinevad vaid korra, seega puutuvad õppijad nendega väga piiratult kokku.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Deutsch als B-Fremdsprache: Warum wird das geforderte Niveau A 2.2 beim Mittleren Schulabschluss nicht erreicht?
(Tartu Ülikool, 2017) Tšarnetski, Karol; Miliste, Merje, juhendaja; Tartu Ülikool. Saksa filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Ich arbeite als Deutschlehrer und deshalb habe ich ein persönliches Interesse daran, warum Schüler, die Deutsch als die zweite Fremdsprache (B-Sprache) in Estland gewählt haben, es beim Mittleren Schulabschluss (MSA) auf Niveau A2 doch nicht können. „The European an Survey on Language Competences“ im Jahre 2011 hat ergeben, dass ungefähr die Hälfte der Lernenden (50 – 55% der Schüler) das benötigte Niveau nicht erreichen. (RAKE 2012: 29) Warum erreichen sie das Sprachlevel A2 nicht? Warum haben die Lernenden Schwierigkeiten mit der deutschen Sprache? Diesen Fragen werde ich mit Hilfe einer Gruppen-Interview nachgehen. An erster Stelle will ich das Niveau an meiner Schule, Tartu Erakool, verbessern und darum brauche ich auch selbst einen guten Überblick über dieses Problem. Natürlich habe ich während der Jahre gesehen, dass die deutsche Sprache an Popularität verloren hat. Das kann auch damit in Verbindung stehen, dass die Schüler außerschulisch einfach keine Möglichkeiten haben die Sprache zu benutzen, zumal sie alle mit Englisch meistens sehr gut klarkommen können. Aber für mich ist es im Rahmen dieser Arbeit von Interesse, wie die schulischen Bedingungen, wie Lehrer, Lehrmaterialien und Lernumgebung das Niveau beeinflussen. Dazu kommt noch die Motivation, die auch das Lernen sehr stark beeinflusst. Diese vier Aspekte werden eine zentrale Rolle in meiner Masterarbeit einnehmen. Das Gruppen-Interview werde ich nur an Tartu Erakool durchführen, aber ich bin der Ansicht, dass die Ergebnisse auch für andere
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
E-õppe alases täiendkoolituses osalemise ajendid ja takistused kutsekoolide õpetajate ja kõrgkoolide õppejõudude endi hinnangul
(Tartu Ülikool, 2014) Dremljuga-Telk, Marit; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Edukate spordialade mõju noorte motivatsioonile sportlikuks tegevuseks
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2016) Gruznova, Irina; Kiisla, Aet, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti ametnike motivatsioon eesistujariigi rollide täitmiseks 2018. aastal
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2013) Reiman, Kairit; Tõnnisson, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa kolledž
Eesti on Euroopa Liidu nõukogu eesistujariik 2018. aasta jaanuarist juunini. Eesistujariigi rollid on päevakorra kujundaja, üksmeele saavutaja ja esindaja välissuhtes. Käesoleva magistritöö eesmärk oli selgitada välja motivaatorid ja demotivaatorid, mis piiravad või toetavad Eesti ametnike tööd eesistujariigi rollide täitmisel. Eesmärgipüstituse ajendiks on asjaolu, et uuringutega on tõestatud motivatsiooni tähtsus ülesande soorituse kvaliteedile ja tulemusele. Et aga Eestis ei ole seni eesistujariigi rolle motivatsiooniga seostatult käsitletud, on see uurimus eesistumise edukaks soorituseks ametnike motiveerimise vaatevinklist teedrajav. Magistritöös analüüsitakse empiirilist materjali kombineeritud analüüsimeetodil: kasutusel on avatud küsimustega poolstruktureeritud eksperdiintervjuud ja sekundaarne dokumendianalüüs. Analüüsi tulemusel selgus, et Eesti ametnikud on eesistujariigi rollid täitmiseks motiveeritud osaliselt. Eelkõige motiveerib neid töö sisu ja vaheldusrikkus, enesearengu ja karjääriga seotud võimalused, head suhted ja töö üldsuse huvides. Esile tulnud demotivaatorid põhinevad suurel töömahul ajaliselt piiratud tingimustes, sõltuvusel poliitikast ja liigsest bürokraatiast ning ametnike töö negatiivsel mainel. Siinne magistritöö ei ole lõplik ega täielik uurimus ametnike motivatsiooni ja eesistujariigi rollide seoste kohta, vaid pakub võimaluse täpsustada loodud mudeli alusel eelkõige ametnike motivatsiooni ministeeriumite valdkonnapõhiste ülesannete puhul. Ametnike motivatsioon on kaalukas tegur, millele tuleks pöörata eesistumist ette valmistades tähelepanu nii valitsuse kui ka ministeeriumite tasandil, sest sellest sõltub osaliselt tulevase eesistumise edu või ebaedu.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Crossfit harrastajate psühholoogilised baasvajadused, motivatsioon, psühholoogiline heaolu ja enesehinnang
(Tartu: Tartu Ülikool, 2024) Välja, Lille ; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut