Sirvi Märksõna "muistendid" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 20

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Armulaualeib eesti rahvausundis: muistendid nõidusest
(Tartu Ülikool, 2017) Jekimov, Miikael; Valk, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Das Schloss zu Hapsal in der Vergangenheit und Gegenwart : Nachrichten aus Geschichte und Sage
(Reval : F. Kluge, 1877) Russwurm, Carl
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Die Baltischen Provinzen. Bd. 5, Märchen und Sagen / herausgegeben von August von Löwis of Menar ; mit Leisten und Vignetten von R. von Hoerschelmann
(Berlin ; Charlottenburg : Lehmann, 1916) Anonymous; Grautoff, Otto, toimetaja; Löwis of Menar, August von, toimetaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Estnische Märchen- und Sagenvarianten : Verzeichnis der zu den Hurt'schen Handschriftsammlungen gehörenden Aufzeichnungen mit der Unterstützung der Finnisch-ugrischen Gesellschaft
(Hamina : Suomalainen Tiedeakatemia, 1918) Aarne, Antti
listelement.badge.access-status Embargo ,
Irdhingekujutelm Kihnu memoraatides
(Tartu Ülikool, 2012) Sudak, Jaan; Metsvahi, Merili, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
The conception of free spirit in memorates from Kihnu island dealing with encountering with the dead. The aim of the current B.A. thesis is to analyze and discuss conceptions of free spirit in the basis of memorates collected from Kihnu during two fieldwork trips in September 2010 and August 2011. Kihnu is a little island in the Gulf of Riga with a rich and living heritage, what is known among the Estonian folklorists as one of the two "cradels" of folklore (the other one is Setumaa). It is known for its cultural and folkloristic naturalness and living folk beliefs. Free spirit is a term from Estonian folklore researcher Oskar Loorits. According to his work the conception of spirit consist a belief in multiple of spirits with their own functions. Free spirit is a spirit that is able to leave one’s physical body in one’s lifetime or after the death. Free spirit can continue one’s independent life in abode of the dead or alive. Nowadays the belief in free spirits is strong in Kihnu island, dead manifest themselves at home, in historic places, in graveyard or around the local school, museum and culture centre. To perceive the attendancy of free spirit one does not need to be in specific state of mind, it can be perceived while sleeping or while everyday situations. Attendancy of the dead is not limited by time - it means that spirits are able to manifest themselves during the whole day. The reasoning for manifesting spirits is believed to be uneasiness of the dead that might be caused by violent death, abjuration of religion or disturbing the peace of the grave. According to Kihnu belief, dead can return home by their own will. Visitant might warn its family before its death that he/she would return home after the death. In Kihnu island free spirits are believed to be all-around dangerous to living people. If a free spirit is visitant, it might scare or even attack living people. Therefore it can be said that free spirits are viable and physical body decreases it strength. Free spirits have greater powers than alive – they are able to change the weather, create spectres etc. Therefore free spirits are dangerous to the people and to the nature. People in Kihnu island use also different magical rites against the dead, but they seem to be not quite effective.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Kolga mõisa kummituslood Ulvi Meieri jutuvaramus
(Tartu Ülikool, 2008) Reha, Liis; Valk, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
Kolga Ghost Stories in Ulvi Meier`s Repertory. The aim of the current B.A. thesis is to analyze and discuss one storyteller´s repertory with a focus on ghost stories. The informant Ulvi Meier lives in Kolga hamlet next to Kolga manor. She was born in 1961 and has lived almost her whole life near Kolga or in Kolga. Ulvi has guided excursions to Kolga mansion since early 1990`s. Although she is not a professional guide, her excursions are quite popular among tourists, schoolchildren and local people. Ulvi is respected and valued as a storyteller, she can perform her ghost stories very enjoyably. The present thesis is based on the recordings of four excursions, which took place between November 10th 2007 to March 29th 2008. The audience of these four excursions was each time different, therefore it is possible to observe the influence of the different listeners on the narrator. To place my thesis into the context of Estonian folkloristics, I begin with an introduction to the works of different Estonian folklorists, who have studied and focused on specific storytellers. After that I give a short overview of the history of Kolga and Stenbock family, because Ulvi`s repertory is based on Kolga manor`s and on Stenbock family`s ghost stories. Then I move on to introduce my informant Ulvi Meier, to find out how she has found her way to Kolga ghost stories. To “place” Ulvi into some kind of storytellers category, I briefly write about categorizing of narrators in Estonian folkloristics. Then I characterize Ulvi as a storyteller and describe the structure of her excursions. As I try to reflect the influence of different performing situations and the variety of performances I analyze two different variants of one legend. After that I give an overview of Ulvi`s repertory and I divide stories into genres. There are at least four different genres represented in Ulvi`s repertory: memorate, legend, historical lore and even fabulate. As other genres are blended and no ghosts appear in them, they remain out of the scope of this work. In the end I name some sources of Ulvi`s repertory. And finally, as I am quite close person to Ulvi, I can`t leave out my personal influence on Ulvi`s repertory and storytelling situations. The role of one storyteller as a designer of lore can`t be underestimated, especially in today`s guiding tradition. A good narrator has to be creative and has to perform his/her story the way that the listeners are amused. But the situations of the storytelling and the public have a great influence on a narrator, so the tradition of folk narratives depends on both.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kujutelmade ja motiivistiku päritolust ja vanadusest
(1934) Loorits, Oskar
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Livländisches Sagenbuch
(Reval : Verlag von Franz Kluge, 1897) Anonymous; Bienemann, Friedrich Gustav, noorem
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Möten med näcken och sjörået. En studie av trosföreställningar kring vattenboende väsen i sägner från sydvästra Sverige
(Tartu Ülikool, 2015-06-10) Mändoja, Sander; Sävborg, Daniel, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Skandinavistika osakond
Det övergripande syftet med denna magisteruppsats är att undersöka vilka olika sjö- och havsboende varelser som förekommer i folksägner insamlade från sydvästra Sverige och hur de skiljer sig från varandra. Uppsatsen strävar efter att komma fram till ett grundligt resultat som bygger på noggranna analyser av folksägner samlade i fem landskap: Bohuslän, Västergötland, Värmland, Dalsland och Halland. Det finns en hel del benämningar som förekommer i sägner där övernaturliga väsen som förknippas med vattnet uppträder: näcken, sjörået, havsfrun, strömkarlen, strömgubben, sjöjungfrun m.m (af Klintberg 2010: 111-112). Flera av de namnen som nämndes tycks vara synonymer till varandra och i tidigare forskning har man kommit fram till att man kan räkna bara två förstnämnda som självständiga väsen, nämligen näcken (strömkarlen, strömgubben) och sjörået (sjöjungfrun). Det finns förstås en ganska stor variation mellan olika delar av Sverige vad gäller namnen på övernaturliga väsen, men i samlingar av sägner från de fem landskapen som nämndes ovan, är alla historier om samma varelse redan grupperade under en rubrik, även om det i själva uppteckningarna används en hel del olika benämningar. Det finns redan en hel del skrivet om vattenboende varelser i svenska folksägner, bland annat har Bengt af Klintberg och John Lindow gjort detta. Det som vanligtvis påpekas när man tar upp sjö- eller havsväsen är att det i stort sett finns två typer av sådana: sjörået som är en kvinnlig varelse och näcken som är en manlig varelse. När det gäller mer djupgående verk om specifika vattenboende väsen, kan man nämna Jochum Stattins doktorsavhandling ”Näcken” (1984), men det saknas liknande verk om sjörået. Med hänsyn till det är ingående syftet med denna uppsats att gå djupare in i ämnet och försöka hitta även andra faktorer utom könet som är gemensamma respektive olika hos de två typer av varelser. Det som jag ska ägna mig åt är en ingående analys av sägner som berättar om sjörået och näcken samt en jämförelse som är baserad på analysen och som tar hänsyn till de aspekter jag påpekade i början av detta kapitel. Det skall alltså inte vara bara en lista av känntecknande egenskaper till ett väsen utan ett försök att kartlägga vattenboende folktroväsens fundamentala inställning till människor.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Muistendid Suurest Tõllust ja teistest
(Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1963) Anonymous; Laugaste, Eduard; Liiv, Ellen; Normann, Erna
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Nordische Sagen / der deutschen Jugend erzählt und mit einem wissenschaftlichen Anhange versehen von C. Russwurm
(Leipzig : Fleischer, 1842) Russwurm, Carl
listelement.badge.access-status Embargo ,
"Oleks see ainult üks asi olnud": ühel vaimude väljakutsumise situatsioonil põhinevate memoraatide võrdlev analüüs
(Tartu Ülikool, 2012) Pak, Liset Marleen; Västrik, Ergo-Hart, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Puudega seotud muistendid ja traditsioonid eesti rahvakultuuris
(Tartu Ülikool, 1995) Puss, Fred; Pärdi, H., juhendaja; Tartu Ülikool. Eesti keele osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Rahvajutud peidetud varandustest: tegude saamine lugudeks
(2011-05-02) Kalda, Mare
Doktoritöö ülevaateosas ja neljas uurimisartiklis on käsitletud jutte ja teateid peidetud varandustest eesti folklooris. Vaateviisi ja allikate poolest jätkab dissertatsioon arhiivipõhise rahvaluuleuurimise traditsioone. Rahvajutte aaretest on jutustatud žanrilises mõttes mitut moodi: töö allikate hulgas on muistendid, pajatused, muinasjutud, tõsielul põhinevad jutustused, isikukogemuse narratiivid. Keskseks väljendusvormiks on olnud muistendid. Aardemuistendeid on mõistetud kui mõne-episoodilisi, kitsamas või laiemas asjasse pühendatud inimeste ringis traditsioonilisi, aega ja kohta asetatud, sageli ajalooliste sündmustega seostatud pärimusi, mis on levinud nii suuliselt kui kirjalikult. Nende sisuks on ühelt poolt rikastumisvõimalused õnnelike juhuste teel, kuid teiselt poolt ebaõnn, mis varanduse ihalejat ootuste vastaselt tabada võib. Psühholoogilisel tasandil peegeldab aardemuistend rahvausundialaseid tõekspidamisi, mis sanktsioneerivad lubatud ja lubamatud teod elujärje parandamisel. Aardemuistendid kajastavad inimeste kollektiivseid kogemusi, neis väljenduvad – vahel sümboolselt, vahel otseselt – kogukonna rahaliste suhete üle peetavad arutlused.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sagen aus Hapsal, der Wiek, Ösel und Runö
(Reval : Kluge, 1861) Russwurm, Carl
listelement.badge.access-status Embargo ,
Sensitiivid tänapäeva eesti rahvausundis: nende kujutamine kogumikus "Eesti nõiad"
(Tartu Ülikool, 2012) Pärn, Linda; Valk, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
Psychics in the Vernacular Religion of Contemporary Estonia: Their Portrayal in the Volume Eesti nõiad (“Estonian Witches“). The popularity of “New age“ movement in Estonia has been constantly growing. People enjoy TV-shows and articles in the internet that talk about psychics and their extraordinary abilities. People turn to healers to get help, when ordinary medicine has not given any help or has been insufficient. This study takes a closer look on how the psychics and healers are displayed in an article collection Eesti nõiad (“Estonian witches“, 2004), how they take part in the vernacular religion of Estonia and how they affect it. The main attention is on how the belief in supernatural and in the psychics’ abilities is enhanced by the psychics themselves and also by the media. The first part of the study presents an overview of vernacular religion and medicine in Estonia through historic perspective; the definition of “new age“ and a view on how media affects the vernacular religion. The second part of the study introduces the results of the discursive analysis of the article collection Eesti nõiad and discusses the possible influence of this volume on verancular beliefs. Subchapters are as follows: dominant themes, beliefs and ways of treatment, the role of “self“, legends in the articles, the meaning of nõid (“witch“), the role of authors in producing textual representations of beliefs.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Suure härja müüt läänemeresoome rahvaste traditsioonis ja selle ajalooline taust
(Tartu Ülikool, 2013) Siig, Kristo; Västrik, Ergo-Hart, juhendaja; Jonuks, Tõnno, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tamula järve õppe- ja muistendirada Võru lasteaedadele kui vahend õppekasvatustööks 5-7aastaste lastega
(Tartu Ülikool, 2018) Olesk, Kai-Riin; Olbrei, Marianne, juhendaja; Salo, Age, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Valik liivi muistendeid. I
(1927) Loorits, Oskar
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Калевич (Kalewi poeg) : древняя эстонская сага в двадцати песнях. Вып. 1-[2] / [Ф. Р. Крейцвальд] ; перевел Юрий Трусман ; [с предисловием переводчика]
(Ревель : Г. Матизен, 1886) Крейцвальд, Фридрих Рейнхольд