Sirvi Märksõna "naiste õigused" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 16 16

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Abort kui vastanduvate õiguste ja huvide konfliktsituatsioon - kas ka inimõigus?
(Tartu Ülikool, 2015) Aasa, Birgit; Luhamaa, Katre, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Rahvusvahelise ja Euroopa õiguse õppetool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Challenging narratives on bride kidnapping in Kyrgyzstan: the case of women’s non-governmental organisations
(Tartu Ülikool, 2023) Tafforin, Lucie; Ibadildin, Nygmet, juhendaja; Prina, Federica, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
As bride kidnapping has grown associated with Kyrgyzstan, so has the literature on this issue in academia. The rich existing body of work, however, in focusing on political-elite driven reinforcement of tradition in post-Soviet Kyrgyzstan’s search for national identity, often overlooks the societal narratives that justify the practice through the promotion of conservative discourses. It also ignores the important and relevant question of how to end bride kidnapping and who could lead this social change. This thesis, therefore, in order to fill these gaps, studies the narratives articulated by local women’s Non-Governmental Organisations (NGO) working on the issue of bride kidnapping. It does so through interviews with nine representatives of seven Bishkek based-women’s NGOs. This research aims to reveal whether these local actors challenge dominant narratives on this practice, and if so, how and for what purpose. In finding that women’s NGOs largely comply with theoretical assumptions of counter-narrative theory, this research suggests that they can be considered actors of contestation and change on the issue of bride kidnapping in Kyrgyzstan, as long as the political context allows them to operate on the ground. Overall, this study brings to the fore the up until now invisible social forces that are local women’s NGOs.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Domestic violence in international law from the perspective of intersectional feminism
(Tartu Ülikool, 2022) Akiki, Francesca; Kiviorg, Merilin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti naine läbi aegade Marie Reisniku näitel
(Tartu Ülikool, 2010) Klaassen, Katrin; Tamul, Sirje, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eine Antwort auf des Herrn Th. Neander "Zum Schutz der baltischen Frauen"
(Riga : Stieda, 1893) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Gender equality under sharia law in Bangladeshi court practice in the light of CEDAW
(Tartu Ülikool, 2020) Ibrahim, A. U. M.; Kiviorg, Merilin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Laste- ja naistekaitse alal kehtivate õigusnormide käsiraamat
(Tartu : Teaduslik Kirjandus, 1946) Anonymous; Sepp, Heinrich
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Naesterahwa seisukord praegu ja tulewikus
(Tartu : Georg Zirki kirjastus, 1905) Bebel, August
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Naisjuristide professionaliseerumise algus Eestis
(Tartu Ülikool, 2015) Räis, Heli-Triin; Ristikivi, Merike, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Eraõiguse instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Naiste ja meeste võrdsuse tagamine töösuhetes
(Tartu Ülikool, 1996) Kuklane, Aire; Orgo, Inge, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Naiste õigused ja LGBTQI-inimeste õigused – soolisus ja seksuaalsus inimõigustes
(Tallinn : Õiguskantsleri Kantselei, 2022) Sepper, Mari-Liis; Oja, Liiri, peatoimetaja
11.1. Naiste õiguste konventsioon 11.2. Sooline võrdsus kui läbiv teema ehk soolõime inimõigustes 11.3. Istanbuli konventsioon 11.4. Naiste õigused Eestis 11.5. Naiste ühiskondliku positsiooni uurimine 11.6. Feministlik inimõiguste kriitika 11.7. Lesbide, geide, biseksuaalsete, trans, queer- ja intersooliste inimeste õigused 11.8. LGBTQI õiguste institutsionaliseerimine 11.9. Vikerkaareperekondade õigused 11.10. Õigus soolise identiteedi tunnustamisele
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Nõndanimetatud Schlüsselgewalt
(1932) Leesment, Leo
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Nõukogude seadusandlus naiste õigustest
(1964) Pergament, Aleksandra
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Seksuaalse ahistamise kriminaliseerimise vajalikkusest Eesti õigussüsteemis
(Tartu Ülikool, 2018) Kurs, Sandra; Padar, Eveliis, juhendaja; Luhamaa, Katre, kaasjuhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The domestic limitations to the implementation of CEDAW to combat violence against women in Nigeria
(Tartu Ülikool, 2020) Saliu, Violet Andrew; Luhamaa, Katre, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The UN’s women, peace and security framework in the context of the 2012-2016 Colombian peace process. A window of opportunity for enhancing women’s rights?
(Tartu Ülikool, 2017) Schaper, Hannah; Berg, Eiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
In order to tackle the historical omission of women’s contributions to processes of conflict resolution, the United Nations Security Council has been following a broad agenda on Women, Peace and Security (WPS) since the year 2000 to increase women’s participation in official peace negotiations and peace agreement implementation processes. The peace talks between the Colombian government under President Juan Manuel Santos and the Revolutionary Armed Forces of Colombia (FARC), taking place in Havana from 2012-2016 officially brought an end to one of the world’s longest-running conflicts. Lauded by the international community due to its sensitivity with regard to women’s and victim’s rights, the latest Colombian peace process is portrayed as a potential role model for future peacebuilding initiatives. With the UN acting as a facilitator of the Havana peace talks, this thesis aims to deepen our understanding of the WPS framework’s effectiveness. Through an analysis of the final peace accord as well as a number of Transitional Justice and Disarmament, Demobilisation, and Reintegration measures surrounding the peace process, this thesis measures compliance between the process and the goals promoted by the UN’s WPS agenda. Additionally, interviews conducted during a field trip to Bogotá, are used to complement this analysis. The findings suggest that the WPS framework is reflected in the current Colombian peace process both with regard to the framework’s aims and its shortcomings. Attention is dedicated to the active ‘participation’ of women in matters of constructing a Colombian post-conflict society, and to measures of ‘relief and recovery’, with regard to victims of conflict-related sexual violence in particular. Strategies of ‘prevention’ and ‘protection’ of the rights and bodies of women as envisioned by the WPS agenda fall short in the Colombian context to the extent that despite the fact that a number of laws exists, their implementation, however, remains flawed.