Sirvi Märksõna "põhiseadused" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 89

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Abiks konstitutsiooniõpetajale
(1946) Morgen, E., koostaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aristotelis Politeia Athēnaiōn
(Lipsiae : B. G. Teubner, 1895) Αριστοτέλης; Aristoteles
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Autoritaarrežiimi areng Eestis aastatel 1934–1940: põhiseaduse ja kaitseseisukorra roll
(2024-05-27) Kenkmann, Peeter; Pajur, Ago, juhendaja; Valge, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
1934. aastal toimus Eestis riigipea Konstantin Pätsi juhtimisel riigipööre, mille käigus lükati edasi valimised, peatati kodanike põhisõiguste kehtimine ning likvideeriti Eesti Vabadussõjalaste Liit. Käesolev doktoritöö uurib, milliste seaduste alusel viidi riigipööre läbi ning funktsioneeris selle tulemusena loodud ebademokraatlik valitsemiskorraldus. Samuti uuritakse siin resideerinud välisriikide diplomaatide seisukohti alates 1934. aastast Eestis toimunud pöördeliste sündmuste kohta ja sedagi, kuidas kirjeldati 1930. aastate sündmusi paguluses. Kuigi vabadussõjalasi on süüdistatud selles, et nende koostatud 1933. aasta põhiseadus, millega loodi väga suure võimuga riigivanema ametikoht, võimaldas Pätsil teostada riigipöörde ja valitseda autoritaarselt, ei ole see korrektne. Nagu doktoritöös selgitatakse, oleks samasuguse pöörde saanud läbi viia ka 1920. aasta põhiseaduse alusel. Kuigi kaitseseisukord kehtestati vabadussõjalaste ohuga hirmutades, ei ole ajaloolased seni leidnud selle kohta tõendeid. Seega teostas Päts mitmeid seadusi rikkudes riigipöörde ja likvideeris demokraatia kartusest kaotada demokraatlike valimiste tagajärjel võimu. Eestis resideerinud välisriikide diplomaadid said sellest samamoodi aru. 1936.-1937. aastal võeti Pätsi initsiatiivil ette järjekordne põhiseaduse muutmine, mille käigus rikuti oluliselt kehtivaid seadusi. Uue põhiseaduse kehtima hakkamise järel 1. jaanuaril 1938 demokraatiat ei taastatud: kuni Nõukogude okupatsiooni alguseni kehtis kaitseseisukord, erakondade tegevus oli keelatud ning ajakirjandus vaigistatud. Kaitseseisukord tegi Nõukogude Liidu survel 1940. aasta juunis ametisse nimetatud Johannes Varese nukuvalitsusel kergemaks Eesti iseseisvuse likvideerimise. Paguluses valitses suhtumises kirjeldatud sündmustesse kaks vastandlikku seisukohta. Ajakirjanduses ja populaarteaduslikes töödes kiideti Pätsi tegevus heaks ning süüdistati teisiti arvajaid vabadusvõitluse huvide eiramises. Alates 1960. aastatest avaldatud teaduslike käsitluste seisukohad ühtivad suuresti käesoleva doktoritöö järeldustega.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Az észt köztársasag alkotmanya és a Baltikum vilagpolitikai helyzete
(Budapest, 1926) Csekey, István von
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Constitution as a system
(2019-11-01) Ernits, Madis; Luts-Sootak, Marju, juhendaja; Lõhmus, Uno, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Väitekirja eesmärk on kinnitada ideed, et põhiseadus on süsteem, ja tuua esile süsteemse lähenemise eelised. Autor leiab, et iga uus kriitiline käsitlus võib heita valgust mõnele põhiseadusliku süsteemi väärtuslikule seosele ja aidata laiendada olemasolevate argumentide ringi. Sissejuhatavas artiklis analüüsib autor kahte põhimõistet – põhiseaduse ja süsteemi mõistet. Esimeses peatükis kaitseb autor põhiseaduse süsteemsuse keskseid teoreetilisi aluseid. Järgnevates peatükkides näitab autor, et idee põhiseadusest kui süsteemist võimaldab meil jõuda põhiseaduse konsistentse ja koherentse dogmaatikani ning leida seeläbi paremaid lahendusi praktilistele põhiseaduslikele juhtumitele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Constitutiones terrarum Prussiae Gedani primum editae, deinde in publiciis Comitijs Thorunij conciliatae, regia tandem autoritate pro commodo publico confirmatae
(Gedani : Excvdebat Franciscvs Rhodvs, 1541) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Cyber security as a possible legal good in the Constitutions of the Republic of Estonia and the Republic of Finland
(Tartu Ülikool, 2024) Pogosjan, Armani; Tikk, Eneken, juhendaja; Luhamaa, Katre, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Das Grundgesetz des Freistaats Estland vom 15. Juni 1920
(Berlin : Heymann, 1928) Maddisoo, Eugen; Angelus, Oskar
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Das muz visen yeder freyer birger : di melukhe-ordnung in Frankreykh, England, Amerika un Shveyts
(Moskva : Haver, 1917) Aktsin, Herz
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Demokraatia jätkusuutlikkuse võimalikkusest Eestis 1933. aasta põhiseaduse järgi
(Tartu Ülikool, 2012) Karelsohn, Hans; Kasekamp, Andres; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Estonia had its first constitution adopted in 1920, just two years after gaining independence. It might not be well known that a new constitution – officially a law for changing the existing constitution – composed by the Estonian Veterans’ League, was adopted by the citizens of Estonia in a referendum in octobre of 1933. Just a few months later, in march 1934, the rightist politician Konstantin Päts made a coup d’état with his fellow general Johan Laidoner. They established an authoritarian dictatorship, not following the new constitution. Thereby, Päts himself declared that this constitution was so poorly composed that it easily led him to take full control of the power. Since a lot of nowadays’ historical approaches of that era are based on the works composed between 1934 and 1991, there have been claims as if the constitution of 1933 was authoritarian or even fascist. This might lead to false interpretations amongst the Estonians today. Therefore it was important to analyse if a democratic regime was possible according to the Veterans’ League’s constitution as they themselves claimed. We took under review different aspects of democracy, also looked at it from a point of view of the constitutional law. Since it was announced by the Veterans’ League that their constitution would have established a presidential democracy, we had to take a look at the risks that would accompany this regime. It was also necessary to take a peek at the Estonian Veterans’ League movement itself, since its policy and goals in Estonia in the 1930s gave an idea, what they were hoping to achieve when changing the constitution. We also saw some opinions of the contemporary lawyers and politicians about the new constitution. Finally, the most important thing was to analyse the changes of the constitution themselves, occasionally comparing them to the current Estonian constitution and the one from 1920. All in all, it could be said that eventhough the constitution of 1933 complied the needed characteristics of democracy, there were some important shortages. The leader of the executive power, the president, would have been elected directly by the citizens of Estonia. But one of the problems was, for example, that he would have had the chance to constitute decrees and therefore soley influence the work of the parliament. So we could say that the continuity of democracy would have been possible according to the constitution of 1933 but would have depended too much on the person elected as the president: he could have legally established an authoritarian-like regime.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Demokratismi põhimõte Eesti Vabariigi põhiseadustes
(Tartu, 1938) Tonska, Arnold
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Demokratismi põhimõte Eesti Vabariigi põhiseadustes
(Tartu Ülikool, 1938) Haavisto, Mart
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Die in einer gruendlichen Aufloesung verschiedener zweifelhaften Staatsmaterien enthaltene Geschichte der Grund und Hauptverfaszung der Provinzen Curland und Semgallen in Liefland
(Warschau, 1762) Heyking, Dietrich Ernst von
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Die politischen Parteien der Staaten des Erdballs. 4.-7. Heft, Polen. Litauen. Lettland. Estland. (Mit Nachträgen über Danzig und Saargebiet)
(Münster i. W. : Regensbergsche Buchhandlung, 1924)
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Die Regimentsformel und die kurländischen Statuten von 1617
(Mitau : E. Behre's Verlag, 1876) Schiemann, Theodor, toimetaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Die Verfassungen des Erdballs : auf Grund des Gothaischen Jahrbuchs für Diplomatie, Verwaltung und Wirtschaft
(Gotha : Justus Perthes, 1927) Langhans-Ratzeburg, Manfred
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Die Verfassungsentwicklung Estlands
(Tübingen : J. C. B. Mohr, 1924) Berendts, Eduard
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti kodanlike natsionalistide viimne põhiseadus
(1946) Mark, J.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti kultuuri ja eesti rahvuse mõiste põhiseaduse preambulis. Kultuuri mõiste käsitlemine õiguslikes ja poliitilistes dokumentides
(Tartu Ülikool, 2019) Anton, Sven; Viik, Tõnu, juhendaja; Narits, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti NSV konstitutsiooni areng
(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1954) Kärtner, Harri; Vihalem, Paul, juhendaja