Sirvi Märksõna "pietism" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 10 10

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
August Hermann Francke' mõjud meie maal = Die Einflüsse August Hermann Franckes auf das kirchliche und geistige Leben in Estland und Livland : (Referat)
(Tartu : K. Mattiesen, 1928) Sild, Olaf
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eduard Johann Assmuth, Pastor zu Torma-Lohhusu in Livland : Ein Lebensbild aus der livländischen Kirche und ein Beitrag zu der Geschichte dieser Kirche, insbesondere ihres Kampfes mit Herrnhut
(Gotha : Verlag von Friedrich Andreas Perthes, 1859) Lossius, Eduard Friedrich
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
J. K. Lavater und die religiösen Strömungen des achtzehnten Jahrhunderts : Versuch einer seelenkundlichen Deutung in geistesgeschichtlichem Rahmen
(Riga : Verlag der Akt. Ges. "Ernst Plates", 1935) Forssman, Julius
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Luterlik jumalateenistuse kogemus EELK Tartu linnakoguduste näitel
(Tartu Ülikool, 2022) Bunder, Robert; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Töö eesmärk on erialase kirjanduse ja Tartu luterlike koguduste kirikuliste seas läbi viidud ankeetküsitluse põhjal analüüsida luterlikku jumalateenistuse kogemust, ehk jumalateenistuse meelelis-empiirilist peegeldust koguduseliikmete poolt.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Meddelanden om luthersk ortodoxi, synkretism och pietism i Estland under det svenska väldets tid
(1800) Westling, Gustaf Oskar Fredrik
listelement.badge.access-status Embargo ,
Saaremaa pietistlikud pastorid Vene aja algul 1710-1750
(Tartu Ülikool, 2007) Vaiksaar, Ester; Andresen, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Spener und der Pietismus : ein Vortrag
(Reval : Franz Kluge, 1895) Lenz, Johannes
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Valentin Ernst Löscher : eine kirchenhistorische Abhandlung. Abth. 2, Die kirchlichen Streitigkeiten
(Dorpat : Heinrich Laakmann, 1853) Engelhardt, Gustav Moritz Constantin von
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Valentin Ernst Löscher : eine kirchenhistorische Abhandlung. Abth.1, Leben und kirchliche Wirksamkeit
(Dorpat : Druck von Heinrich Laakmann, 1853) Engelhardt, Gustav Moritz Constantin von
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Võitlus ja väitlus teatri üle Eesti- ja Liivimaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses
(2020-02-10) Friedenthal, Tiina-Erika; Lukas, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Teatriga on alati käinud kaasas vastuseis teatrile ja nii on iga teatrilugu mingil määral ka lugu teatrivastasusest. Eesti teatriloos on vastasuse initsiaatoriks peetud enesestmõistetavalt kristlikku kirikut. Teatriharrastuse levikut ja püsiteatrite rajamist Eesti- ja Liivimaal 18. sajandi lõpus esitatakse otsese tagajärjena kiriku mõju vähenemisele ühiskonnas. Siinne ainus korralik teatrivaenulikkuse juhtum aga pole kirikuga seostatav. Nimelt oli keiser Paul I millalgil enne 1801. aastat keelanud teatrite rajamise Vene impeeriumi ülikoolilinnades. Keeld jõustuski, aga üksnes Tartus, kestes aastani 1867. Seda toetasid tuntud valgustajad ja liberaalid, ülikooli kuraator Friedrich Maximilian Klinger ja rektor Georg Friedrich Parrot. Eesti ajalookirjutuses on lokaalse sündmusena uuritud Tartu teatrikeeld jäänud mõistatuseks. Doktoritöös vaadati Tartu sündmusi laiemal intellektuaalajaloolisel taustal, eesmärgiga selgitada, milliseid probleeme Eesti- ja Liivimaal sel ajal teatriga seostati. Hermeneutilisel meetodil vaadeldi kolmes linnas koostatud tekste, milles kaalutakse argumente teatri poolt ja vastu. Riias 1782. a rajatud linnateatrist kirjutas toomkooli rektor Karl Philipp Michael Snell (1785), Tallinnas 1784. a rajatud seltskonnateatrist August von Kotzebue (1786 ja 1788), Tartu sündmusi kajastavad ülikooli ja rae dokumendid (1804-1812). Töö tulemusel saab öelda, et kuigi teatrivastasus on universaalne nähtus, avaldub see konkreetsetes oludes kompleksse nähtusena, mida ei saa taandada mõnele üksikule tegurile. Üllatuslikult kerkis Riia ja Tallinna tekstidest varjatud kujul välja eestlaste-lätlaste pärisorjuse teema, võimaldades teatrivastasust siduda valgustatud ühiskonnakriitikaga. Võrreldes aga Tartu sündmusi sellega, mis toimus samal ajal Vene ja Saksa ülikoolilinnades, tuli välja, et Tartu teatrikeeld on tunduvalt vähem seotud vene bürokraatiaga, kui saksa 18. sajandi kõige edumeelsemate arusaamadega ülikooli ja hariduse olemusest ja eesmärgist