Sirvi Märksõna "poliitika" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 204

listelement.badge.access-status Embargo ,
1939. aasta pöördemomenditide interpreteerimisest Eesti ühiskonna ajaloo taustal 1940-2000 : historiograafiline käsitlus
(Tartu Ülikool, 2000) Korv, Enno; Ant, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
2007. aasta aprillisündmuste kajastamine Suurbritannia trükimeedias
(Tartu Ülikool, 2008) Rits, Helen; Tannberg, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
6th ECPR Graduate Student Confrence, 10-13 July 2016
(Tartu: University of Tartu, 2016) Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
700 000 kilomeetrit kosmoses
(1961) Pant, Guido, kujundaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A divided nation? Production and reproduction of national di/visions in Hungarian diaspora politics (2010–2019)
(Tartu Ülikool, 2020) Royer, Laura; Piirimäe, Eva, juhendaja; Kołodziej, Jacek, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Since the democratic transition in the early nineties, successive Hungarian governments have sought to engage and support the Hungarian diaspora outside the borders of the state. This commitment to creating a diaspora community tied to an imagined motherland can be conceptualised as diaspora politics. Whilst diaspora politics should be differentiated from what is often referred to as nationalist politics, they are always concerned with the place of the diaspora in relation to the nation. In that regard, it can be said that diaspora politics – and the actors taking part in them – play a role in processes of nation-production, insofar as they contribute to the conservation or modifications of the principles of visions and divisions of the national world. Although diaspora politics have been an important feature of Hungarian politics for almost thirty years, the establishment of a Fidesz-KDNP government in 2010 constitutes a key moment in the development of Hungarian diaspora politics. The new government seized the pre-existing diaspora political institutions and developed a wide range of new laws, programmes, and institutions representing the Hungarian diaspora as embedded into the wider Hungarian nation. Drawing upon Pierre Bourdieu’s key political concepts, this thesis inquires how Hungarian diaspora politics between 2010 and 2019 have contributed to the production and reproduction of Hungarian national di/visions. Through an analysis of major laws, documents, institutions, programmes, and publications related to Hungarian diaspora politics between 2010 and 2019, it is argued that the development of a new legal and institutional framework for Hungarian diaspora politics since 2010 has provided the means to produce, reproduce, and legitimate the integration and dissolution of the diaspora in a redefined Hungarian nation. Furthermore, taking as a case study the journal Minority Studies edited by the Research Institute for Hungarian Communities Abroad (NPKI) between 2013 and 2016, this thesis contends that this diaspora integration has taken place through the redefinition of the boundaries of the national world. Specifically, the production of a renewed Hungarian nation has been permitted by the representations of historical, cultural, and political principles of national di/visions.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A strongman at home is a strongman abroad? Investigating operational codes of Aliaksandr Lukašenka and Donald Trump
(Tartu Ülikool, 2020) Azarkevich, Yahor; Kołodziej, Jacek, juhendaja; McNamara, Eoin Micheál, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
With the decline of democracy in the world and accompanying rise of political strongmen, the demand for studies which would uncover peculiarities of the illiberal ruling has increased. While more researches indeed started to investigate different types of regimes and autocratic leaders, the level of their sophistication yet remains low. This thesis aims to contribute— within the extent of available resources—to the emerging literature on strongman rule and considers the belief systems of two well-known strongmen: Aliaksandr Lukašenka and Donald Trump. This research adopts the operational code analysis and hence focuses on the leaders’ foreign policy decisions. It argues that while the incumbent presidents of Belarus and the United States might indeed be strongmen at home, they are not ones abroad. This study discovers that the considered leaders possess low strongmen tendencies when dealing with their major international counterparts—Russia and China, hypothetically for the same reason. Lukašenka aims to sustain friendly and cooperative relations with these two due to the dependence of his regime on the external financial assistance, while Trump is also interested in maintaining favourable economic ties between world’s major economies. Overall, however, Lukašenka is more consistent in his beliefs across time, counterparts and speech genres, supposedly as the authoritarian system he operates in allows to disregard any domestic constrains to his foreign policy. Trump, on the other hand, manifests higher beliefs fluctuation as probably aims to satisfy internal political demands without abandoning his genuine opinion. There is hope that the findings of this study will help developing strategies for the struggle against illiberalism which rapidly consolidates across the globe.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Abessiinia : Musta mandri 3000-aastane keiserriik : ajalugu ja tänapäev
(Tartu : Eesti Raamat, 1935) Vallaste, Hendrik
listelement.badge.access-status Embargo ,
Aetius ja tema poliitika mõju Rooma riigi olukorrale 5. sajandil
(Tartu Ülikool, 2009) Heinsoo, Indrek; Kõiv, Mait, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Agitaatori kalender-käsiraamat
(1946) Teder, Frieda, koostaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Ajakirja Vaba Sõna (1914-1917) toimetamine ja poliitilised artiklid
(Tartu Ülikool, 2008) Nimmer, Andero; Pajur, Ago, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanduse ja poliitika roll ning suhted poliitilises skandaalis Silvergate’i näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Eilat, Taavi; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida, millised olid ajakirjanduse ja poliitika suhted ning rollid Silvergate’i poliitilise skandaali jooksul ja kuidas mõjutas avaliku arvamuse vastastikune tegevus skandaali kulgu. Töö empiiriline osa viidi läbi kahes peatükis ja selleks kasutati kombineeritud uurimismeetodeid. Meediatekstide analüüsiks kasutati nii kvalitatiivset kui kvantitatiivset kontentanalüüsi. Ühtekokku analüüsiti 406 meediateksti, mille seas oli nii ajaleheartikleid kui ka telesaateid. Kvalitatiivse kontentanalüüsi abil konstrueeriti skandaali aegjoon, kuhu märgiti välja skandaali olulisemad sõlmpunktid reaalsete sündmuste teljel ja meediasündmuste teljel. Lisaks koostati lähtuvalt Thompsoni (2000) skandaali mudelist Silvegate’i kulgemise skeem. Kvalitatiivse tekstianalüüsi abil konstrueeriti töös ka kõneainete graafik, mis määratles antud poliitilise skandaali peamised teemad ja nende kulgemise ajas. Kvantitatiivse kontentanalüüsiga uuriti, kes meediatekstides hinnanguid andsid ja kuidas hinnangud ajas muutusid. Teise empiirilise osa jaoks viis töö autor läbi kuus semistrutureeritud intervjuud osapooltega. Intervjuud tehti arvamusartikliga skandaali algatanud Silver Meikariga ja Reformierakonna esindaja ning skandaali ajal justiitsministri ametit pidanud Kristen Michaliga. Veel tehti intervjuud ajakirjanduse esindajatega. Intervjueerituiks olid peatoimetajad Anvar Samost ja Urmo Soonvald ning ajakirjanikud Mikk Salu ja Kärt Anvelt. Intervjuudele tehti kvalitatiivne sisuanalüüs. Töö teoreetiline alus tugineb mitmel poliitilist skandaali uurinud teoreetikul, kellest olulisemaks võib pidada John B. Thompsoni (2000) skandaali teooriat, mille kohaselt on poliitilise skandaali puhul tegemist meedia poolt vahendatud skandaaliga. Vahendatud skandaali kujunemiseks on oluline rõhk ka kõneaine kujunemisel ja raamide määramisel skandaalis, mida ka teoreetilises peatükis käsitleti. Ajakirjanduses ilmunud sündmuste analüüsimiseks kasutati töös ka Treufeldti (1996) meediasündmuste ja reaalsündmuste jaotust ning suhete analüüsimiseks Bourdieu (2000) väljateooriat. Meediatekstide analüüsist selgus, et vaadeldud Silvegate’i skandaal osutus mitmetahulisemaks kui teoreetikute pakutud skandaali mudelid. Skandaal koosnes kahest üksteisele järgnevast skandaalist, mille puhul teise skandaali eksimus leidis aset esimese skandaali ajal. Skandaali kõneained kujunesid üksikult üldisemale, muutudes konkreetseid poliitikuid käsitlevatest erakonda puudutavateks. Skandaali püsides arenes teema aga veel laiemale pinnale, ning selle sees hakati kõneainena rääkima poliitilisest kultuurist. Meediatekstide hinnangute analüüsist nähtub, et poliitikute tegevusele andsid tugevaid negatiivseid hinnanguid ajakirjanikud ja hinnangute ajaline kulg oli sarnane kogu skandaali teemade kõneainete muutusega. Negatiivsete hinnangute andmine tõi vastupidiselt ootusele kaasa Reformierakonna toetuse kasvu esimestel kuudel. Skandaali püsimine ka pärast suve tõi kaasa laiema avaliku reaktsiooni ja reiting erakonna toetuseks langes märgatavalt. Intervjuudest nähtub, et ajakirjanikud võtavad poliitilises skandaalis endale üha suuremat rolli, distantseerudes klassikalisest vahendaja positsioonist. Ajakirjandus loob arvamusplatsi ja hakkab seal sees ise aktiivselt skandaali kujundama. Poliitikud seevastu püüavad olla selgitaja rollis, kuid konstrueerivad endale pärast skandaali ohvri rolli, milles püütakse näidata ennast skandaali tagajärjel kannatavana. Poliitilise skandaali mõju erakonna usaldusväärsusele on olemas, kuid on raske määratleda, kas tegemist on negatiivse või positiivsega. Skandaali roll ühiskonnas on poliitilist kultuuri puhastav juhul kui see tugineb õigetel alustel. Seega näitab empiiriline analüüs, et poliitilises skandaalis mängib kõige suuremat rolli ajakirjandus ja meediaväljal toimuva skandaali jooksul tuleb poliitikutel suhestuda just meediaga.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanike roll valimiste eelses poliitilises kommunikatsioonis kohalikus meedias Pärnu Postimehe ja 2007. aasta Riigikogu valimiste näitel
(Tartu Ülikool, 2008) Kuuda, Maris; Raudsaar, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Ajaleht "Sakala" võitlus balti-saksa feodaalse erikorra vastu C. R. Jakobsoni päevil
(Tartu, 1947) Jänes, Sulev; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ameerika Ühendriikide ja Hiina Rahvavabariigi vastastikuste kaubandussidemete mõju poliitilisele koostööle
(Tartu Ülikool, 2017) Alev, Rain; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolevas uurimuses analüüsib autor Ameerika Ühendriikide ja Hiina Rahvavabariigi vastastikuse kaubanduse mõju poliitilisele koostööle. Uurimus lähtub vastastikuse sõltuvuse teooriast ning jaguneb nelja peatükki. Uurimuse esimeses pooles annab autor ülevaate vastastikuse sõltuvuse teooriast ning teises pooles tutvustab kasutatavat meetodit ning analüüsib kaubandussidemete mõju Ameerika Ühendriikide ja Hiina Rahvavabariigi poliitilisele koostööle. Selgitamaks välja kaubandussidemete mõju poliitilisele koostööle, vaatleb autor kahe riigi kaubandussidemeid aastail 2001-2013 ning võrdleb neid ÜRO Peaassamblee hääletustulemustes kajastuva Lijpharti indeksiga, mis väljendab poliitilist koostööd. Kaubandusnäitajatest on vaatluse all nii kahepoolse kaubanduse maht USA dollarites kui ka kahepoolse kaubanduse osakaal mõlema riigi kaubandusest. Analüüsi käigus selgus, et kahepoolse kaubanduse osakaalu mõlema riigi kaubandusest ning Lijpharti indeksi vahel esineb mõningal määral korrelatsiooni, mille põhjal võib järeldada, et kaubandussidemed omavad mõju poliitilisele koostööle. Märksõnad: USA, Hiina, kaubandus, rahvusvahelised suhted, Lijpharti indeks, ÜRO, Peaassamblee, vastastikune sõltuvus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Analyse contrastive des programmes du Rassemblement National et du Fratelli d’Italia aux élections européennes en 2024
(Tartu Ülikool, 2025) Koort, Freddy; Käsper, Marge, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Romanistika osakond
Ce mémoire compare les programmes électoraux européens 2024 du Rassemblement National (RN) et Fratelli d’Italia (FdI) et analyse les stratégies discursives employées. Considérant leurs origines communes mais trajectoires politiques divergentes (RN en opposition vs. FdI en gouvernement), cette étude contrastive vise à identifier les différences linguistiques reflétant ces positionnements politiques en combinant des analyses qualitatives et quantitatives. Le travail examine trois axes : l’usage des verbes, les orientations évaluatives et les métaphores conceptuelles. Les résultats montrent une rhétorique plus conflictuelle et accusatrice chez le RN, tandis que le FdI emploie aussi un discours développementaliste et réformiste, suggérant des processus et des succès distincts de normalisation et dédiabolisation.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Analyzing the populist voter in Europe: the effects of political news and internet usage on voting behaviour
(Tartu Ülikool, 2022) Apaestegui Cam, Luis Alberto; Mölder, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Populism is one of the most researched topics in the past decade. There are many factors that can have an effect on the populist vote. It has been claimed that political news and internet use are some of them. Regarding the former, the mediatization and sensationalization of politics alongside the interdependence between political parties and the media could have an effect on people, which eventually might influence their voting behaviour. Regarding the latter, social media algorithms and unregulated content creates echo chambers and filter bubbles that are used by populists who are experts at using online tools to spread their ideas to a vast audience; which could translate into cast a vote for a populist party. Hence, this thesis analyses the effects of the media’s political news (PN) and internet usage (IU) on the populist voter to try to see if their consumption could be linked to voting for a populist party. It also tries to discover if rightwing populist voters (in comparison with left-wing populist and centrist populist voters) are those who spend more time watching political news and using the internet. In order to analyze this, two sets of logistic regression were performed. The first included the main variables of the study, PN and IU, and the second model was applied with the inclusion of 10 additional demographic and attitudinal variables. Each regression was tested in 22 European countries. Depending on types of populism found in each country, the regression was tested in right wing, left wing and centrist populist scenarios. In order to see which kind of populist voter consumes more news and internet, a t-test was carried out to compare the means for the groups of voters. The overall findings showed that the PN and IU do not have a significant effect, except for what can be considered an isolated scenario. Nonetheless, the full model permits the discovery of other findings that will help to give an overview of the behavioral traits of the populist voter.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Angoola tee sõltumatusele
(Tartu Riiklik Ülikool, 1975) Popova, Aino; Klaassen, Olaf-Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ansicht der Gegenwart und der nächsten Zukunft. Zwei academische Reden von G. F. Parrot, Professor in Dorpat. Gedruckt auf Verlangen des Conseils der Kaiserlichen Universität zu Dorpat. Dorpat, bei J. F. Meinshausen, Universitäts-Buchhändler. 1814.
(Dorpat : J. F. Meinshausen, 1814) Parrot, Georg Friedrich
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Anti-intellectual political rhetoric: a grounded theory on twitter echo chambers
(Tartu Ülikool, 2018) Meyer, Stefan L.; Makarychev, Andrey, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
BACKGROUND: Separating the pursuit of knowledge and scientific endeavors from politics is impossible. Through the advancement of technology, especially social media, it has become easier for politicians to dismiss science and intellectuals through anti-intellectual rhetoric at an unprecedented rate. Critical thinking in analyzing policies is discouraged and dismissed in favor of uncritical common sense. OBJECTIVE: This thesis sets out to explore how political anti-intellectual rhetoric is spread by politicians in the US and UK through social media, specifically Twitter. METHODOLOGY: This study applies a Mixed Methods-Grounded Theory approach to develop an emergent theory on anti-intellectualism in political tweets grounded in data. The data analyzed was taken from ten members of parliament in the United Kingdom and 11 politicians in the United States. A total of approx. 50,000 tweets were included in the raw dataset. The data was analyzed and sorted using CAQDAS as well as manual coding methods. FINDINGS: Through empirical analysis of the data the study found that politicians who tweet anti-intellectual tweets will disengage from the Twitter conversation afterward. However, Twitter’s method of displaying Twitter replies increases the probability of supporters seeing the message and multiplying it through an echo chamber. JUSTIFICATION FOR THEORY: The theory is grounded in the data presented in this thesis. Data was collected until further analysis resulted in theoretical saturation and failing to reject the emergent theory. IMPLICATIONS: As the politician has disengaged from the conversation, he or she can reject responsibility for the conversations that follow their tweet. In this manner a tweet that makes an uncritical claim can be morphed into a fully anti-science narrative through the echo chamber without the politician’s further involvement.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Araabia maad Edela-Aasias : looduslikud tingimused, rahvastik, majandus, poliitiline olukord
(1959) Nilson, Osvald