Sirvi Märksõna "political participation" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 3 3
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Otsedemokraatia Eestis: õigussotsioloogilisi aspekte(2017-02-14) Liivik, Ero; Käärik, Henn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond.Kehtivas PS-s puudub rahvaalgatuse institutsioon ning rahvahääletust saab algatada üksnes Riigikogu. Viimase 15 aasta jooksul Riigikogus toimunud otsedemokraatia diskursuse raames oli keskseks opositsiooni algatatud debatt rahvaalgatuse põhiseadustamise küsimuses (2003-2008). Diskursust hinnati osaliste endi poolt mitte üksnes rahvaalgatuse õiguslikus kontekstis, vaid Eesti parlamentaarse kultuuri indikaatorina in genere. Lõppkokkuvõttes jäid domineerima majoritaarse (majoritarian democracy), mitte arutleva demokraatia (deliberative democracy) põhimõtted. Diskursusanalüüs näitas, et debatil puudusid (Habermas-Alexy mudeli järgi) olulised ratsionaalse diskursuse eeldused. 1992. a. referendumil vastuvõetud PS-ga riivati/riivatakse olemuslikult rahva kui suverääni õigusi, sh õigust otsedemokraatiale. Olulise tähenduse omandab seejuures vaba resp parlamentaarne mandaat (PS § 62), mille määravaks tunnuseks on volitatu, mitte volitaja tahte ülimuslikkus. Võimuressursside põhjendamatult ebavõrdne jaotus rahva kui vormilise suverääni ning rahvast esindava kogu vahel viib õigussotsioloogilisest vaatenurgast kaaluka küsimuseni: milliste suhetega rahva ja Riigikogu vahel on tegemist, võimu- või domineerimissuhetega? Lähtudes arusaamast, et domineerimine on võimu autoritaarne/autokraatlik/antidemokraatlik erivorm, saab antud juhul rääkida üksnes viimastest. Rahva ja rahvaesindajate võimusuhted ning nende raames toimivad konkreetsed võimumehhanismid peaksid edaspidi pälvima õigussotsioloogide ja sotsioloogide märksa tõsisemat tähelepanu. Tegemist on poliitiliste baassuhetega, mille iseloom määrab demokraatia tegeliku määra.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Subjective well-being and political participation(Tartu Ülikool, 2021) Bahtiyarov, Faruh; Parts, Eve, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Youth in the Kaleidoskope: Civic Participation Types in Estonia and the Czech Republic(2018) Beilmann, Mai; Kalmus, Veronika; Macek, Jakub; Mackova, Alena; Šerek, JanThis paper presents an exploratory typological analysis of young people (aged 15–30) as political and civic actors in Estonia and the Czech Republic. We compare youth civic engagement patterns in these two East European countries, sharing similar socio-historical contexts, and analyse the sociodemographic and attitudinal profiles of the resulting participation types. The study draws on Estonian and Czech data sets collected from November to December 2016 within the Horizon 2020 project CATCH-EyoU – Constructing AcTive CitizensHip with European Youth: Policies, Practices, Challenges and Solutions. Two independent methods (latent class analysis and cluster analysis) demonstrated shared patterns in the political and civic activities employed by the Estonian and Czech participants, suggesting the existence of four clearly distinguishable types of young citizens. A more detailed analysis revealed that the socio-demographic and attitudinal profiles of active young people, and therefore, the factors of political socialization, differed quite substantially in the two countries