Sirvi Märksõna "projektid (tegevused)" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 15 15

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Algklassilastele suunatud tarbijaharidus projekti „Prügihunt ja Superjänes" näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Tisler, Endre; Keller, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Faks Marije Baltilt Holger Schwemerile, 8.12.1998
(1998) Balt, Marije; Schwemer, Holger, adressaat
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Füüsiliste isikute vahelised otselaenamise platvormil sõlmitud laenulepingud ja nendest tulenevate vaidluste lahendamise viisid
(Tartu Ülikool, 2014) Mändul, Eili; Kairjak, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Tsiviilõiguse õppetool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Inspiratsiooni stiimulid isiklikus luulealbumis
(Tartu Ülikool, 2020) Säär, Karol; Merilai, Arne; Velsker, Mart; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesoleva magistriprojekti eesmärk on uurida inspiratsiooni algeid ja luuletaja loomepsühholoogiat isiklikust autorifenomenoloogilisest vaatepunktist lähtuvalt ning dokumenteerida isikliku kogemuse kaudu inspiratsiooni stiimuleid, kasutades motiveerivaks asjaoluks kohustust luua nende põhjal tekst. Üldiselt vaatlevad tekstiloojad oma loomingut tagasivaateliselt, kuid projekti raames oli mul võimalus teha seda paralleelselt tekstide tootmisega, seda nii päeviku pidamise kui veidi peale teksti valmimist koostatud „saamisloo“ vormis. Projekt kestis kokku poolteist aastat, alates 2018. aasta oktoobril ning lõppedes suuremas osas 2020. aasta aprillil, mil album valmis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Liikumist soodustavate vahendite kasutuspraktikad projekti „Liikuma kutsuv kool" näitel
(Tartu Ülikool, 2017) Palm, Veronica; Uibu, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Liikumisel on oluline roll noorte igapäevaelus ning sellele tuleb pöörata tähelepanu. Eesti koolilapsed liiguvad aga vähem kui on soovituslik. Liikumisaktiivsus noorte seas tuleb suurendada, sest see võib mõjutada kognitiivseid oskusi ja akadeemilist võimekust. Seega on oluline, et noored oleksid ka koolipäeva sees füüsiliselt aktiivsed. Õpilaste liikumisaktiivsuse tõstmise koolipäeva sees on eesmärgiks võtnud Tartu Ülikooli liikumislabor, kelle algatusel loodi laste ja noorte liikumisprogramm "Liikuma kutsuv kool". Koolipäeva liikuvamaks muutmise üheks võimaluseks on õpilastele tagada liikumist soodustavaid vahendeid, mille kasutamine nõuab enda liigutamist. Bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade koolides olevatest liikumist soodustavatest vahenditest ning nende kasutamisest projekti „Liikuma kutsuv kool― näitel. Samuti kaardistada vahenditega seotud jagamise ja kasutamise süsteemid ning nendega seonduvad prombeemid/takistused. Töö praktiliseks väärtuseks on liikumist soodustavate vahendite soovituste tabel, kus saab lugeda koolides kasutuses olevate vahendite tagasisidet. Samuti on tabelis soovitusi, mida peaks vahendite tellimisel ja kasutamisel arvestama ning kus vahendeid kasutada. Tabeli eesmärgiks on anda koolidele ja teistele asutustele ülevaade enne, kui hakatakse vahendeid tellima. Töö teoreetilises peatükis andsin ülevaate liikumisaktiivsuse ja liikumist soodustavate vahendite vajalikkusest õpilaste seas ning miks neid peaks edendama ka koolides. Kasutasin bakalaureusetöö raamistamisel praktikateooriat, sest käsitlesin vahetunni sisustamist ja vahendeid kui praktikat, keskendudes eelkõige materiaalsele poolele – liikumist soodustavad vahendid. Bakalaureusetöö tulemuste esitamisel kasutasin kvalitatiivset uurimismeetodit, kus kasutasin koolidega läbiviidud intervjuusid ning vahendite hinnangute küsitlust. Töö valimi moodustasid projekti „Liikuma kutsuv kool― üheksa liiget, kes tellisid 2016. aastal liikumist soodustavaid vahendeid. Liikumist soodustavate vahendite tellimisel lähtusid koolid eelkõige oma võimalustest ning kooli keskkonnast. Vahendite kasutamisel tuleb kindlaks teha, millises kooliruumis neid saab kasutada, sest kõik vahendid on erinevad – mõni vajab rohkem järelevalvet ja ruumi. Tellimisel lähtuti ka vahenditest, mida oleks õpilastel lihtne kasutada. Vahendite jagamisel täheldasid koolid erinevaid probleeme või segavaid faktoreid – ruumipuudus; kooli inventari turvalisus; õpilased pole suutelised iseseisvalt teatud vahendeid kasutama; järelevalve; laiali jagatud vahendid kaovad ja purunevad; õpetajate madal aktiivsus vahendite jagamisel. Eelmainitud probleemid olid lahendatavad, sest koolid arvestasid asjaoluga, et kõiki vahendeid ei saa jagada õpilastele ühte moodi. Selleks lõid koolid süsteemid, mis olid abiks nii vahendite jagamisel kui ka nende kasutamisel. Vahendeid saab kasutada vahetundides, tunnis ning aktiivsetes vahetundides. Viimane loetletust on heaks võimaluseks kaasata suur hulk õpilasi ühiselt ennast liigutama. Aktiivsetes vahetundides (võimlas/saalis) saab kasutada ka vahendeid, mida ruumipuuduse tõttu ei saa kasutada koridoris või klassiruumis ning mis vajavad suuremat järelevalvet. Õpilased on liikumist soodustavad vahendid koolides omaks võtnud ning nende sõnul on nüüd vahetundides lõbusam ja on rohkem tegevusi. Õpilaste sõnul ei pea nad enam vahetunnis lihtsalt tunni algust ootama, vaid nüüd saab ennast liigutada. Seega liikumist soodustavad vahendid aitavad tõsta õpilaste liikumisaktiivsust, kuid muutuse saab toimuda koostööl kooli juhtkonna ja õpetajatega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Meeskonnatöö alaste hoiakute hindamine Viljandi Kultuuriakadeemia MIMO-projekti näitel : lõputöö
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2014) Link, Ebe; Männamaa, Ivar, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurhariduse osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Huvijuht-loovtegevuse õpetaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Projektmeetodi kasutamine ja selle strateegiline tähtsus teatriprotsessis
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2002) Kiitsak-Prikk, Kaari; Urvet, Jaan, juhendaja; Viljandi Kultuurikolledž. Lavakunstide osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Teatrikunsti visuaaltehnoloogia
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tootmisettevõtte Kiviõli Keemiatööstus OÜ projektijuhtimise korrastamine
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2020) Renzer, Merle; Kuura, Arvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ühisloome algatusest "Eestlased Esimeses maailmasõjas".
(2015-03-04) Mürk, Maive
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ühisturundusprojektide mõju sihtkoha turismiettevõtlusele National Geographic "Elu kahe maailma piiril" projekti näitel Lõuna-Eestis
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2016) Laas, Maarja; Koor, Tatjana, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Turismiosakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Vabatahtlikel rahvusvahelistes sotsiaalprojektides tööülesannete täitmisel esinevad probleemid ja võimalikud lahendused : lõputöö
(TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, 2016) Männiste, Anett; Roomets, Ülle, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurhariduse osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Huvijuht-loovtegevuse õpetaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Valgamaa usuühenduste võrgustiku käivitamine ja liikmeskonna ning partnerorganisatsioonide ootused sellele
(Tartu Ülikool, 2021) Arula-Piir, Aet; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistriprojekti praktilise osa ülesanne on käivitada Valgamaal tegutsevate usuühenduste võrgustik. Regulaarselt kokku saama hakkava võrgustiku tegutsemise eesmärkide, tegevussuundade ja põhimõtete kokkuleppimiseks kaardistatakse ja analüüsitakse liikmete ootused, luuakse ühine inforuum, koostatakse sisend strateegiadokumendile ning kaardistatakse ja analüüsitakse võrgustiku partnerorganisatsioonide ootused võrgustikule. Töö kirjalik osa kirjeldab, millest on tekkinud vajadus taolise võrgustiku käivitamiseks, millised riiklikud ja kohaliku omavalitsuse tasandi arengudokumendid eeldavad ja soosivad võrgustiku loomist. Lisaks annab kirjalik osa ülevaate huvikaitse, kaasamise ja partnersuhete loomise ning hoidmise teoreetilisest raamistikust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Võõrkeelte õppimine noorte seas mitteformaalsete meetodite abil „Õppida keeli on oluline, kuid veel olulisem on õppida neid koos!“ projekti näitel
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2023) Blinova, Olesja; Küün, Elvira, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Why e-government projects fail: main antecedents of the non-adoption of electronic health records in Germany according to stakeholder perceptions
(Tartu Ülikool, 2023) Bitzenhofer, Felicitas; Alishani, Art, juhendaja; Schmidt, Carsten, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The Electronic Health Record in Germany was introduced in January 2021 and offers the integrated use of the application across sectors and institutions. However, two years after this introduction, less than 1% of the German population has applied for such a record with their health insurance provider. This is despite evident support of medical professionals as well as the society at large. To explain this non-adoption in particular and e-government non-adoption in general, the main goal of this thesis is the synthesis of the main antecedents of e-government non-adoption by investigating the perceptions of its main stakeholders: political stakeholders, medical professionals and citizens. Building on the assumption that non-adoption is not simply the opposite of adoption, and that perceptions of stakeholders play a crucial role in the engagement with e-government, this study is set in an interpretive, single case study. Moreover, the research conducted in this thesis employs Q-methodology, a mixed-methods approach that allows for the study of subjective experiences, and therefore perceptions. Analyzing the data from 29 participants (4 political stakeholders, 9 medical professionals and 16 citizens), this study found four main antecedents of non-adoption: communication, trust, design and attitude. These can be considered a starting point for more research focused explicitly on non-adoption and give valuable insights for practitioners.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ценностное воспитание детей 5-6 лет через проектную деятельность
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2017) Чувильская, Ольга; Журавлева, Мария; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond