Sirvi Märksõna "propaganda" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 89

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1944. aasta märtsipommitamised ja nende kajastamine ajalehtedes Eesti Sõna ja Postimees
(Tartu Ülikool, 2018) Mägi, Kadri-Ann; Mertelsmann, Olaf, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Abiks agitaatorile : eriväljaanne kaluritele ja kalatööstuste töötajatele
(1959) Seppel, V., koostaja; Saik, A., koostaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Agitaatori meelespea : eriväljaanne viljakoristamise ja -varumise perioodiks
(1952) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Agitating the minority
(2004) Kranking, Glenn Eric; Medijainen, Eero, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajalehe "Edasi" osast ateistlikus propagandas aastatel 1959-1964
(Tartu Riiklik Ülikool, 1966) Oras, Rein; Kalits, Johannes, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajalooliste sündmuste käsitlemine Venemaa propagandas 1721. aasta Uusikaupunki rahulepingu näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Põder, Grete; Selart, Anti, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
1721. aastal sõlmitud Uusikaupunki rahuleping Venemaa tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel lõpetas Põhjasõja (1700-1721) ning selle kohaselt arvati esimese koosseisu Eesti- ja Liivimaa kubermangud. Bakalaureusetöös uuriti, kuidas on kirjeldatud ja tõlgendatud Uusikaupunki rahulepingut ning Eesti- ja Liivimaa kubermangude autonoomiaga seotud sätteid Venemaa erinevates meediakanalites aastatel 2012–2024. Uurimuses käsitleti Venemaa võimuladviku, riiklikult kontrollitud ajalooga tegelevatele organisatsioonide ning veebiportaali RuBaltic kirjutiste propagandistlikke seisukohti. Tööst selgus, et Venemaal määratletakse rahulepingut pöördepunktina riigi ajaloos, mil saadi impeeriumiks. Samuti rõhutatakse sealses propagandas lepinguga omandatud territooriume. Lõpetuseks ilmneb ambivalentsus rahulepingu detailide esitamises ja nende tõlgendamises propagandistlikule eesmärgile sobivalt rahalise tasu maksmise näitel Rootsi kuningriigile.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Algastme poliitringide propagandistide kogemusi : [artiklite kogumik]
(1952) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ameerika Ühendriikide kuvand ENSVs ilmunud geograafiaõpikutes aastatel 1944-1985
(Tartu Ülikool, 2015) Varris, Evelin; Veski, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Balti saksluse wiimsed wägimehed
(1918) Kangro-Pool, Rasmus
listelement.badge.access-status Embargo ,
Das fein geschliffene Glas: saksa okupatsiooni aegne propaganda organisatsioon Eestis 1941-1944
(Tartu Ülikool, 2011) Nurmis, Kristo; Mertelsmann, Olaf, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Deutsche Mediale Reaktion auf die Russische Propaganda zum Krieg in der Ukraine (Februar-Mai 2022) mit Konzentration auf den Putin-Hitler Vergleich
(Tartu Ülikool, 2023) Mikirtumova, Mariia; Pajević, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Saksa filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Discourse-historical analysis of Russian officials’ statements justifying the 2008 August War and 2022 Russo-Ukrainian War in the context of information warfare
(Tartu Ülikool, 2022) Živković, Petar; Darchiashvili, David, juhendaja; Vits, Kristel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti arhiivikogude plakatid Esimese maailmasõja aegse Venemaa propaganda kajastajana
(Tartu Ülikool, 2011) Lentsius, Kairi; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti elanikkonna reaktsioonid Saksa propagandale 1941–1944
(Tartu Ülikool, 2013) Tark, Triin; Maripuu, Meelis, juhendaja; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Mängud 1934 ja 1939 - rahvuslus, propaganda ja vastukaja
(Tartu Ülikool, 2021) Kruusmaa, Eero; Mertelsmann, Olaf, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi välisministeerium ja selle tegevus 1960. aastatel
(Tartu Ülikool, 2019) Vahe, Johannes; Piirimäe, Kaarel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti NSV ühingu "Teadus" (Poliitiliste ja Teadusalaste Teadmiste Levitamise Ühing) tegevusest töötajate kommunistlikul kasvatamisel aastatel 1947-1958
(Tartu Riiklik Ülikool, 1975) Varik, Veli; Raid, Jaroslav, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti propagandafilm "vaikival ajastul"
(Tartu Ülikool, 2013) Felt, Kadi Freja; Mertelsmann, Olaf, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti sõjameeste motivatsioon rahvaväes ja Punaarmee Eesti rahvuslikes väeosades 1918–1920
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2024-12-18) Kikkas, Toivo; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Pajur, Ago, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kõigil, kes on lugenud või kuulnud midagi Vabadussõjast, on ettekujutus eestlaste võitlusest, mida peeti sooviga iseseisvuda nii vene kui ka saksa mõju alt. Laialt on levinud väljend „Vabadussõja vaim“ ja kuigi selle sõnapaari taga peituvat võib mõista kui eestlaste hulgas valitsenud seninägematut ühtsust ja patriotismipuhangut, on võitluses osalenute motiivid pälvinud seni vähest tähelepanu. Seadsin enda doktoritöös eesmärgiks pakkuda täiendavaid tõlgendusi sõjameeste motiividele ja neid mõjutanud teguritele, kõrvutades selleks Punaarmees teeninud eestlasi rahvaväelastega. Keskendusin institutsionaalsetele, grupipõhistele ja individuaalsetele motiividele. Vabadussõjale eelnenud Esimeses maailmasõjas rakendas Vene impeerium laialdaselt poliitilist kontrolli, kombineerides selleks sõjatsensuuri ja järelevalve võimalusi. Samuti üritati kujundada sõjameeste motivatsiooni propaganda ja karistuspoliitika abil. Soovisin töös teada seda, kuidas muutusid nimetatud tegurid aastatel 1918–1920 sõjameeste suhtes nii Nõukogude Venemaa Punaarmees kui ka Eesti rahvaväes. Jõudsin järeldusele, et võimalused sõjameeste motivatsiooni läbi institutsionaalsete motiivide mõjutada või kujundada olid sõjaaja oludes piiratud. Eestis karistuspoliitikat elluviinud välikohtute tegevust uurides selgus, et riigipoolne sund polnud sõjameeste sõdima motiveerimisel peamine mõjur. Sõjameeste motivatsioonis rahvaväe või Punaarmeega liitumisel ja võitluses osalemisel etendas otsustavat osa arusaamine võitluse eesmärkidest, mis väljendus selgemini individuaalsetes ja grupipõhistes motiivides. Rahvaväe ligi 75 000 võitlejat motiveeris rahvuslus, võitlus kodupinna eest ja lootus maaküsimuse lahendamisest, aga samuti kodumaa kaitsmine sooviga enamlastele kätte maksta. Kooliõpilastest võitlejate ja vabatahtlike üksuste näidete varal motiveerisid neid samuti suhtlusvõrgustikud, mille näol oli tegemist laiaulatusliku nähtusega. Demotiveerivana mõjus majanduslik viletsus. Punaarmee ridades võidelnud kuni 10 000 eestlast motiveeris peamiselt enamlus. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuigi enamus eesti mehi olid rahvaväe mobilisatsiooni tõttu sundolukorras, innustas neid omakeelne ja -meelne armee, mille ridades võideldes ei kandnud eesti sõjamehed suuri kaotusi elavjõus ning kus leidus arvukalt vabatahtlikke.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Vabariigi kuvand Eesti NSV eestikeelsetes ajalooõpikutes
(Tartu Ülikool, 2020) Kokk, Toomas Matthias; Veski, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut