Sirvi Märksõna "prosoodia" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 13 13

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti keele hääldus
(Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2016) Asu, Eva Liina; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl; Teras, Pire
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti keele prosoodia ning teksti ja viisi seosed regilaulus
(2005) Särg, Taive; Ross, Jaan, 1957-, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Iroonia akustilised tunnused eesti keeles
(Tartu Ülikool, 2024) Taal, Eliis; Teras, Pire, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kestussuhted liivi keeles
(2006) Tuisk, Tuuli; Viitso, Tiit-Rein, juhendaja; Seilenthal, Tõnu, juhendaja
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Livonian prosody
(Helsinki : Suomalais-ugrilainen seura, 2008) Tuisk, Tuuli; Lehiste, Ilse; Teras, Pire; Ernštreits, Valts; Lippus, Pärtel
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Livonian word prosody
(2015-10-12) Tuisk, Tuuli
Liivi sõnaprosoodia on maailma keelte hulgas tähelepanuväärsel kohal, kuna ilmnevad sarnased jooned nii teiste soome-ugri keeltega kui ka balti ja skandinaavia keeltega. Liivi astmevaheldust iseloomustab nõrga- ja tugevaastmeliste rõhusilpide vaheldumine rõhtutute silpidega kahesilbilises kõnetaktis. Eriliseks teeb liivi keele pikkades rõhusilpides vastanduvad tõusev püsitoon ja tõusev-langev katketoon. Väitekiri keskendub kolmele peamisele aspektile: liivi kahesilbiliste nõrga- ja tugevaastmelise struktuuriga sõnade silpide kestuste, kestussuhete ja põhitooni omavahelisele seosele kõnetaktis, liivi pikematele sõnastruktuuridele ja liivi katketooni akustilistele tunnustele. Akustiline analüüs näitas, et kahesilbilistes nõrga- ja tugevaastmelise struktuuriga sõnades ilmneb rõhutu silbi kestuse erinevus ja sellest tulenevalt rõhulise ja rõhutu silbi kestussuhete erinevus. Põhitooni analüüs näitas, et püsitooniga nõrgaastmeliste sõnade põhitoon on küll tõusev, kuid tugevaastmeliste sõnade puhul põhitooni kontuur varieerub. Põhitooni tipp nendes sõnades võib olla nii pearõhulise esisilbi alguses kui ka lõpus. Liivi pikemates sõnades on silpide suhted kaasrõhulises kõnetaktis enamasti sarnased rõhulise ja rõhuta silbi suhtega pearõhulises taktis. Uurimistulemused kinnitavad, et kõige iseloomulikum katketooni akustiline tunnus nii loetud kui ka spontaanses kõnes on põhitooni tipu asukoht pearõhulise silbi alguses. Põhitooni varajane langus rõhulises silbis tingib ka selle, et põhitoon rõhutus silbis on katketooniga sõnades madalam. Pikad helilised silbituumad katketooniga sõnades võivad häälduda larüngalisatsiooniga, mis esineb järjekindlamalt loetud kõnes kui spontaanses kõnes. Intensiivsuse puhul on kõige iseloomulikum selle ebaregulaarne kontuur pearõhulises silbis. Väitekirja uurimistulemused kinnitavad ka, et katketooni kirjeldamisel tuleks kindlasti rohkem tähelepanu pöörata sõna rõhutule silbile, kuna katketooni akustilised tunnused peegelduvad ka seal.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
On the use of supra-segmental features of English and preferences of English varieties in Estonia with special reference to the Master's students of the University of Tartu
(Tartu Ülikool, 2013) Pütsepp, Päivi; Kostabi, Leili, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
It is known that native speakers of English (or other advanced speakers of English) can easily forgive foreigners their accents in sounds but take their intonation at face value. Therefore, the methodology of the teaching of English pronunciation should suggest more effective materials to help students learn necessary supra-segmental skills consisting of stress patterns, rhythm, intonation and phrasing. This thesis will explore how master’s students studying English and EFL master’s students assess and use their pronunciation of English when delivering presentations, reading papers and discussing their field of study with fellow master's students and which variety of English they suppose they use. In addition, the aim of this thesis is to find out how familiar the master’s students of the University of Tartu (UT) are with the use of prosodic features in spoken English and how much attention they pay to their pronunciation of English. In order to get the results, an interview consisting of a spontaneous informative conversation together with two reading passages is undertaken with 36 Master’s students of UT. As a result, this thesis comes to the conclusion that that the Master’s students of UT are not familiar with the use of the prosodic features of English and are not consistent in using English varieties (General American or Received Pronunciation).The results lead to the necessity of amplified emphasis on pronunciation in English-language instruction in Estonian schools. The thesis consists of an introduction, theoretical background in two chapters, empirical data analysis with discussion and conclusions that can be drawn from the research. The introductory part introduces prior researches on similar topics of English pronunciation in Estonia and background information on the importance of awareness of the varieties of English. Chapter 1 includes the theoretical aspects and functions of supra-segmentals in pronunciation. Chapter 2 gives an overview of variety-based prosodic features that exist in spoken English varieties that are under observation. The Empirical chapter describes the findings based on the interviews conducted among 36 UT master’s students in 2012 and discusses the results in terms of predictions and expectations of the research. The conclusion of this thesis sums up the results and makes generalizations about the necessary teaching aspects of prosody and varieties of English.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
On the use of supra-segmental features of English and preferences of English varieties in Estonia with special reference to the master's students of the University of Tartu
(Tartu Ülikool, 2015-06-12) Pütsepp, Päivi; Kostabi, Leili, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Käesoleva magistritöö eesmärgiks on teada saada, kuidas Tartu Ülikooli magistrandid kasutavad inglise keele prosoodilisi aspekte milleks on rütm, rõhuasetus, intonatsioon ja pausid. Lisaks eelnevale on soov teada saada magistrantide häälduseelistusi seoses inglise keele erinevate aktsentidega, milleks on enamasti briti või ameerika aktsent, millega eestlased igapäevaselt kokku puutuvad. Viimaseks eesmärgiks on huvitav leida, millist aktsenti magistrandid ise arvavad rääkivat ja mida nad tegelikult räägivad. Kõige selle tulemuseks on soov teada saada, kas eesti koolides peaksid õpetajad rohkem tähelepanu pöörama inglise keele hääldamise õpetamisele, sealhulgas prosoodiale. Magistritöö on jaotatud neljaks osaks, mis sisaldab sissejuhatust, teoreetilist osa kahe peatükiga, empiirilist analüüsi tulemuse aruteluga ning kokkuvõtet. Sissejuhatus annab mõningase ülevaate inglise keele hääldamise olulisusest ning tutvustab sarnadel teemal varasemalt Tartu Ülikooli inglise filoloogia osakonnas sooritatud uurimuste tulemusi. Teooria esimene peatükk selgitab inglise keele häälduse prosoodilisi aspekte, milleks on rütm, rõhuasetus, intonatsioon ja pauside kasutamine. Teine peatükk tutvustab prosoodiliste aspektide erinevust inglise keele erinevate aktsentide suhtes. Empiiriline analüüs keskendub intervjuu ülesehitusele, läbiviimisele ning tulemuste analüüsile. Kokkuvõte sõnastab uurimustöö olulisimad tulemid ning soovitusi edasisteks uurimusteks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Põhitoon eesti keele emotsionaalses kõnes
(Tartu Ülikool, 2015) Jõgi, Kerttu; Asu-Garcia, Eva LIina, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Rootsi keele sibilantfrikatiivide /sje/, /tje/ ja /s/ hääldus eesti emakeelega keelejuhtidel: akustiline analüüs
(Tartu Ülikool, 2015) Põdra, Merle; Asu-Garcia, Eva Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sprechmelodische Motive, nachgewiesen in experimentalphonetischen Aufnahmen estnischer Versrezitation
(Tartu : Akadeemiline Kirjandusühing, 1927) Peters, Willy Ernst
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Stress and quantity in Erzya
(2006) Aasmäe, Niina; Ross, Jaan, 1957-, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Väldete taju arengulise keelepuudega ja eakohase arenguga koolieelikutel
(Tartu Ülikool, 2024) Eichhorn, Kai; Juur, Aile; Themas, Liis, juhendaja; Padrik, Marika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut