Sirvi Märksõna "psühholoogia" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 120

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
2005. aasta jaanuaritormiga seotud emotsioonide ja müütide representatsioon fookusrühmavestlustes kriisipsühholoogia aspektist lähtudes
(Tartu Ülikool, 2010) Sieberk, Anu; Ugur, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A simple saliency model accounts for complex results of crowding experiments
(2021-08-26) Põder, Endel
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Abhandlungen über aktuelle Fragen aus der Psychologie, Mathematik und Religion. 3. Folge
(Tartu : Verlag von J. G. Krüger, 1935) Glasenapp, Gregor von
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Analüütilised voolud psühholoogias ja nende rakendamine pedagoogikas
(1934) Elango, Aleksander
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Are Reasons for Action Agent’s Psychological States or Facts of the World
(Tartu Ülikool, 2013) Reiljan, Merike; Orsi, Francesco, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Arstiabi kasutamise seoses psühholoogiliste tegurite ja enesehinnanguliste tervisenäitajatega
(Tartu, 2011) Ruus T; Tartu Ülikool: Tervishoiu instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Autojuhtide riskiva liikluskäitumise vähendamise võimalused psühholoogilise sekkumisega
(2008) Harro J; Eensoo D; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Embargo ,
Azoi zenen mentshn : shmuesn vegn der mentshlekher natur
(New-York : Matones, 1934) Lehrer, Leibush
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Character engagement and digital community practice: a multidisciplinary study of “Breaking Bad”
(2018-01-18) Sorokin, Siim; Valk, Ülo, juhendaja; Grishakova, Marina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kuidas suhestab vaataja end narratiivse karakteriga? Kirjandusteadus, folkloristika, narratoloogia, psühholoogia, ja meediauuringud laiemaltki on antud seoses rakendanud käsitlusi samastumisest, empatiseerimisest ja (väljamõeldud maailma) sukeldumisest. Kuna väljamõeldud inimesed, kas kirja- või pildisõnas, polevat rohkemat autori(te) ettekujutuse viljast, siis püüdvat vaataja/lugejagi neis kas ära tunda iseend või siis teisalduda jälgitavasse situatsiooni, end vaadeldava tegelaskujuga samastades. Kui karakteriga suhestumise analüüsis lähtuda aga igapäevasuhtlustasandist, näib olevat ebapiisav eelistada üksnes taaskujutavat ja sissepoole pööratud vaadet inimteadvusele, kuna ideedel inimesest kui „sotsiaalsest olevusest“ ja tähenduse „sotsiaalsest karakterist“ (Võgotskii) on oht jääda tahaplaanile ja „karakteriga suhestumine“ taandub omamoodi sisedialoogiks: vaataja mõistab teist inimest iseenda põhjal kohandatud mudeli kaudu. Ehkki teatud olukordades on see vajalik mõistmis- ja tähendustamisstrateegia, ei saa eirata, et suhestumine kui selline on ometi suunatud. Haaratud ollakse kellestki, „sukeldutakse“ maailma, mida keegi omas-maailmas-iseseisvalt-eksisteerivana asustab. Käesoleva doktoriväitekirja avapeatükk sünteesib väga mitmekesist teaduskirjandust ja töötab välja kohase teoreetilise mõisteraamistiku, mis käsitleb suhestumist teleseriaali tegelaskujudega argiteadvuslikust sotsiaalsest kogemusest lähtuvalt. Keskne on siin käsitlus pärisustamisest: kogukondliku arutelu kontekstis lihtsalt lähenetaksegi tegelaskujudele kui päris inimestele. Narratiivsest tegelaskujust saab persoon. Internetiarutelud opereerivad kolmandas isikus (mina/tema) ja narratiiv-ajalooliselt (väljamõeldud süžee kui narratiivse persooni elu lugu). Individuaalsed kommentaaritekstid on siinjuures mõistetavad kui narrtseptid, s.o. narratiivse teis(t)e-taju tähendusloomelised saadused. Narrtseptid toovad esile narratiivsetele persoonidele suunatud tõlgenduste kogukondlikult jagatud, mitmehäälset mõõdet. Väitekirja teine peatükk tutvustatab originaalmõistet majakas. Majakal on internetikommunikatsiooni analüüsis struktureeriv roll. “Heites valgust“ kommunikatsiooni erinevatele külgedele, majakas kas liigendab narrtseptiivseid looilmu (retseptiivne, „populaarne“ dimensioon) või komponeerib neid reaalajaliselt avalduvateks ’lahtiste otstega’ diskursuseilmadeks (analüütilis-metodoloogiline, „akadeemiline“ dimensioon). Siinkohal pakubki antud peatükk ühtlasi ka kriitilisi kohandusi juba käibelolevatele mõistetele võimalike maailmade ja narratiiviteooriast ning diskursuseanalüüsist, s.o., looilm, kavatsemis-ilm, tekstiloojate-ilm ja diskursuse-ilm. Doktoriväitekirja kolmas peatükk keskendub ameerika teleseriaali “Halvale teele“ (Breaking Bad) internetikommentaaride illustratiivsele lähianalüüsile. Eelkirjeldatud teoreetilisel mõisteaparatuuril on analüüsis keskne roll.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Children’s knowledge about the Earth and gravity and its change in the course of development and learning
(2011-04-08) Hannust, Triin
Inimese teadmiste hulk muutub pidevalt nii igapäevase tegutsemise käigus saadud isikliku kogemuse kui ka teistelt kuuldud ja kirjalikest tekstidest saadud informatsiooni mõjul, kuid alati ei mõisteta ega kasutata õpitut teaduslikus mõttes korrektselt. Siinses doktoritöös selgitatigi astronoomia-alaste teadmiste näitel seda, kuidas omandatakse ja väljendatakse uusi teadmisi ning vaadati küsitlusmeetodite ja analüüsimeetodite rolli teadmiste hindamises. Selleks viidi lasteaias ja algkoolis läbi õpetavad eksperimendid ning hinnati lahtiste küsimuste ja joonistusülesannetega korduvalt laste teadmisi. Lisaks vaadati verbaalse ja mudeleid kasutava õpetuse efektiivsust laste teadmiste parandamisel. Selgus, et erinevalt ootusest, mille kohaselt peaks mudelitele tuginev õpetus andma paremaid tulemusi, kasvab laste poolt antud õigete vastuste hulk nii puhtalt verbaalse kui ka näitlikustamist kasutava õpetamise tulemusena. Ilmnes ka, et õpetamisel kasutatavad mudelid, millel on väga silmapaistvaid, kuid õppimise seisukohast ebaolulisi tunnuseid, võivad soodustada väärarusaamade kujunemist. Kuna üheks oluliseks vaidlusküsimuseks on olnud mitte-teaduslike teadmiste koosõlalisus ning uurimismeetodi mõju teadmiste väljendamisele, uuriti kas mingil hetkel viitavad avatud küsimustele antud vastused kooskõlaliste mitte-teaduslike arusaamade olemasolule. Selgus, et teadmiste kujunemises esineb perioode, mil suureneb vastuste hulk, kus isiklikule kogemusele tuginevat teadmist on ebaõigesti kombineeritud faktiteadmistega. Samas ilmnes, et kooskõlaliste vääruskumuste esinemissagedus on väga madal. Aja jooksul laste vastustes toimuvad muutused sarnanevad muutustega probleemilahenduses – alguses keskendutakse vahetult tajutava kirjeldamisele, faktiteadmiste lisandudes tekib vajadus kooskõlastada kogemusele tuginev info õpituga ning selle käigus võivad ajutiselt tekkida sünteetilised teadmiste ühikud. Enamasti on laste teadmised mõnda aega üsna killustatud ja viimaks kujunevad neist teadusliku teadmisega kooskõlas olevad arusaamad.Teaduslike teooriate õpetamiseks ongi oluline arvestada õppijate olemasolevate teadmistega, õpetada põhifakte ning pöörata tähelepanu sellele, et kasutatavad vahendid ei soodustaks väärarusaamade kujunemist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Cognition and the control of action : historical, ontogenetic and applied problems = Труды по психологии. Познание и регуляция деятельности : исторические, онтогенетические и прикладные проблемы
(Tartu Riiklik Ülikool, 1990) Tartu Ülikool; Kotik, Mihhail, toimetaja; Котик, Михаил Аркадьевич, toimetaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Der weg tsum mentsh : di yesoydot fun mentsh-wisnshaft : un di lere fun nervezishkeyt
(Vilne : Kletskin, 1927) Schneerson, Fischel
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Di psikhologye fun di masn un der analiz fun mentshlekhn "Ikh"
(Varshe : Jeruhemzohn, 1928) Freud, Sigmund
listelement.badge.access-status Embargo ,
Di psikhologye fun litterattur : an araynfir in filomitologye
(Nyu York : Matones, 1926) Lehrer, Leibush
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eating disorders, personality, and cultural differences
(2010-09-15) Podar, Iris
Väitekirjas käsitletakse söömishäireid ja söömiskäitumist ning –hoiakuid mitmest erinevast aspektist. Esmalt kirjeldatakse Eating Disorder Inventory-2 (EDI-2) adapteerimist eesti keelde ja selle abil uuritud isiksuse eelsoodumuse ja emotsionaalse kogemuse osatähtsust söömiskäitumises ja –patoloogias. Söömishäiretega patsientide, kaalujälgijate ja kontrollgrupi testi tulemuste võrdlus kinnitas EDI-2 eestikeelse versiooni usaldusväärsust. Isiksuse eelsoodumus osutus söömishäirete kujunemises olulisemaks kui emotsionaalne kogemus. Seejärel käsitletakse nii isiksuseomaduste kui ka bioloogiliste markerite mõju söömispatoloogiaga seonduvatele sümptomitele, samuti uuritakse isiksuseomaduste ja bioloogilise markerite omavahelist seost ning stabiilsust. Leiti, et söömispatoloogiaga seonduvad sümptomid ja hoiakud on psühholoogilisest ja/või farmakoloogilisest sekkumisest hoolimata ajas väga püsivad. Olulisi seoseid isiksuse eelsoodumuse ja bioloogiliste markerite vahel ei leitud. Järgmises uurimuses võrreldakse erinevaid kultuure, analüüsides EDI andmeid 25 erinevast riigist, kokku 43,722 vastajalt, et selgitada välja kultuuri mõju söömishoiakutele ja –patoloogiale. Tulemus, mis saadi EDI andmete meta-analüüsi põhjal, oli üllatuslik, sest söömishäirete sümptomid väljendusid märgatavalt tugevamini mitte-Lääne kultuuris, võrreldes Lääne kultuuriga. Saadud tulemuste põhjal võib järeldada ka seda, et erinevates kultuurides on söömiskäitumises ja –hoiakutes pigem midagi üldist ja universaalset kui erinevat. Lõpuks võetakse vaatluse alla kaalukõikumine ja selle seos isiksuseomadustega. Uurimusest selgus, et vähese meelekindlusega inimesed võtavad kergesti kaalus juurde ja nende kaal kõigub sageli ja suurel määral. Meelekindlad ja hea enesedistsipliiniga inimesed kaaluvad ennast regulaarselt ja nende kaal püsib suhteliselt stabiilsena.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti NSV entsüklopeedia märksõnastik. projekt
(1964) Koemets, E., koostaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti vaimse tervise poliitika alusdokument
(Tallinn, 2002) Poliitikauuringute Keskus Praxis
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Eestikeelne psühholoogia-alane kirjandus 1919-1944 : (bibliograafia)
(Tartu Riiklik Ülikool, 1988) Pajula, Aili; Tulviste, Peeter, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ekstreemolukordade psühholoogia
(http://tartu.ester.ee/record=b2535616~S1*est, 2005) Meres, Tiiu
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Emotional experience: Relations to personality, subjective well-being, recollection, and external influences
(2012-08-06) Kööts-Ausmees, Liisi
Emotsionaalne kogemus on keeruline nähtus, sest aju töötleb selle loomiseks pidevalt erinevatest allikatest tulenevat teavet, nagu näiteks kehalisi aistinguid, eelnevaid teadmisi objektide ja situatsioonide kohta ning ka ümbritsevast maailmast pärinevat sensoorset informatsiooni. Käesolev väitekiri põhineb eeldusel, et emotsioonitekkes on üks peamisi tegureid see, kuidas inimesed enda jaoks olulisi sündmusi tõlgendavad. Töös kasutatakse ühe uurimisviisina kogemuse väljavõtte meetodit, mis võimaldab emotsioone hinnata nende loomulikus keskkonnas. Kuna mõõtmised toimuvad reaalajas, aitab see vältida ka mälust tingitud moonutusi. Nimelt on mitmed senised uurimused rõhutanud inimeste ebatäpsust minevikusündmuste ja emotsioonide meenutamisel. Ka väitekirjas esitatud tulemused näitavad, et inimese üldine emotsionaalsus mõjutab oluliselt seda, kui eredalt ja intensiivselt oma elusündmusi meenutatakse. Veel uuritakse käesolevas doktoritöös paari populaarset tõekspidamist, mis varasemates töödes on osutunud vastuolulisteks – näiteks seda, kas ilmastikutingimused mõjutavad emotsioonide kogemist. Tulemustest järeldub, et ilmal küll on afektiivsetele seisunditele teatud mõju, kuid see ei ole kindlasti nii suur, nagu võiks eeldada üldlevinud veendumuse põhjal. Samuti otsitakse vastust küsimusele, kas inimesed on suutelised olema ühtaegu nii rõõmsad kui kurvad. Selgub, et neid näiliselt vastandlikke emotsioone on tõepoolest võimalik samal ajahetkel kogeda, kuigi mitte väga intensiivsel kujul. Töös ilmneb ka isiksuseseadumuste mõju, mis viitab sellele, et teatud inimesed tunnevad segaemotsioone suurema tõenäosusega. Nii positiivsete kui negatiivsete tunnete uurimine on oluline muuhulgas ka seepärast, et nii eraldiseisvana kui omavahelises koostoimes mõjutavad mõlemad seda, kui rahul inimesed oma eluga üldiselt on. Viimast tuleb siiski vaadelda laiemas kontekstis, sest emotsioonide suhteline kaal rahuloluhinnangutes on riigiti mõnevõrra erinev, sõltudes kultuurilistest teguritest. Lõpetuseks, emotsionaalset kogemust kultuuriti uurides on vajalik analüüsida emotsiooniskaalade ning isegi konkreetsete sõnade tähendusruumide võrreldavust, sest alati ei ole need ühest kultuuri- või keelekontekstist teise otseselt ülekantavad.